Kuigi ülemiste hingamisteede viirusnakkustesse ja grippi haigestumus on langustrendis, täheldati eelmisel nädalal mõningast kasvu gripilaadsetesse haigustusse haigestumise osas.

Eelmisel nädalal pöördus hingamisteede viirusnakkuste tõttu arstide poole 3161 inimest, ligi 51 protsenti haigestunutest olid lapsed, selgub terviseameti andmetest.

Haigestumine kasvas kõikides vanusrühmades, kuid vaid vanemaealiste seas oli see seotud gripiviirustega. Väikelaste ja koolilaste hulgas oli haigestumise kasv seotud RS- ja paragripiviirusega.

E-tervise SA täpsustatud andmetel on hooaja algusest hospitaliseeritud gripi tõttu 913 patsienti, neist viimase kolme nädala jooksul on üle poolte hospitaliseeritutest olnud vanemaealised patsiendid.

Gripiviirustest põhjustatud haigestumiste osakaal langes 20 protsendini. Laboratoorse kinnituse said sel nädalal 25 A- ja 10 B-gripiviirust, kuid domineerivaks viiruseks on RS-viirus.

Gripi ja gripilaadsete nakkuste sihipärase uuringu kaudu registreeritud andmete põhjal võib hinnata grippi haigestumuse intensiivsust madalaks, kuid  geograafilist levikut jätkuvalt laialdaseks.

Uusi andmeid gripi tõttu intensiivravi vajanud inimeste kohta terviseametini ei jõudnud. Alates jaanuarist on vajanud gripi tõttu intensiivravi 64 riskirühmadesse kuulunud inimest. Terviseametile teadaolevatel andmetel on surnud hooajal 20 inimest, kõik kuulusid riskirühmadesse.

Politsei tabas eelmisel nädalal Lõuna-Eestis korraldatud suuroperatsioonil kuus Ida-Virumaalt pärit meest, keda kahtlustatakse vietnamlaste üle piiri smugeldamises.

Eelmise nädalal esmaspäeva hilisõhtul käivitas politsei  Lõuna-Eestis ulatusliku politseioperatsioon, teatas BNS-ile Lõuna prefektuuri pressiesindaja. Nimelt andsid kogutud info ning ohuhinnangud alust kahtlustada, et Ida-Virumaalt pärit organiseeritud kurjategijad on Lõuna-Eestis oma tegevust aktiviseerunud.

Lõuna prefektuuri organiseeritud ja raskete kuritegude talituse eestvedamisel asus politsei vahetult jälgima Ida-Virumaalt Lõuna-Eestisse tulnud kurjategija tegevust Eesti kagupiiril. Teisipäeval kella 3.40 paiku peeti Põlvamaal Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa 226. kilomeetril koostöös K-komandoga kinni sõiduauto Ford Mondeo. Auto pagasiruumist avastati 11 täisealist vietnamlast, neist üks naine ning kümme meest.

Lõuna prefektuuri organiseeritud ja raskete kuritegude talituse juhi Rain Vosmani sõnul peeti vietnamlasi vedanud sõiduauto kinni ajal, mil kurjategijad otsisid võimalust ja kohta inimeste paigutamiseks spetsiaalselt selleks kohale toodud veoki haagisesse. Kurjategijatel oli kavas toimetada inimesed Poola. Sõiduki kinnipidamise koha ja aja määramisel lähtus politsei kõrvaliste isikute ohutuse tagamisest ning asjaolust, et osalised ise politsei sekkumist oodata ei oskaks.

"Kahtlustuse kohaselt on kinnipeetud meeste hulgas mitmed kuritegeliku ühenduse juhtfiguurid. Nendele tuli kinnipidamine üllatusena ning see omakorda välistas, et kinnipidamisel oleks keegi püüdnud vastupanu osutada. Kaks kahtlustatavat peeti kinni veokist, kaks saateautost ja üks autost, milles olid vietnamlased. Veel üks kahtlustatav peeti kinni saateautos, mis oli kinnipidamise hetkel Ida-Virumaal,“ ütles Vosman.

Vosmani sõnul on kuue kuritegeliku ühenduse liikme tabamine politseile oluline kordaminek. Tegu on viimase aja ühe suurima ja organiseerituma inimkaubandust korraldava kuritegeliku ühendusega, kes seni Eestis tabatud.

Ida-Virumaalt pärit Eesti ja Vene kodakondsusega kuuest kuriteos kahtlustatavast mehest on mõned ka varasemalt kriminaalkorras karistatud. Kuuest mehest neli on praeguseks prokuratuuri taotlusel vahi alla võetud.

Politsei alustas selles juhtumis kriminaalmenetlust karistusseadustiku paragrahvi alusel, mis käsitleb kuritegelikku ühendusse kuulumist. Kohtus süüdimõistmisel võib karistus ulatuda kolmest kuni 12-aastase vangistuseni. Kriminaalasja eeluurimist viib läbi Lõuna prefektuuri organiseeritud ja raskete kuritegude talitus ning juhib Lõuna ringkonnaprokuratuur.

"Selle kuritegeliku grupi tegevus oli põhjalikult organiseeritud ning väga hästi konspireeritud. Nii näiteks turvati vietnamlaste toimetamist kagupiirilt sisemaale eraldi saateautoga ning saateautod olid planeeritud ka Poola suunduva veoauto turvalise liikumise kindlustamiseks,“ rääkis Vosman.

Inimkaubitsejate plaaniks oli vietnamlased viia sõiduautoga Eesti kagupiirilt sisemaale ning seal nad ümber paigutada spetsiaalselt selleks ette valmistatud veoki haagisesse. Tegu oli külmikhaagisega, mis oli suures osas täietud küttepuudega selliselt, et puude ja haagise lae vahele jäi vaevu vaba ruumi. „Haagise esiosas küttepuude vahel oli peidik, kuhu vietnamlased oleks Euroopasse edasitoimetamiseks pandud, kui politsei ei oleks sekkunud. Arvestades populaarsemate sihtriikide kaugust Eestist, tähendanuks see, et vietnamlased oleksid mitmeid päevi olnud mitte ainult ebainimlikes aga väga eluohtlikes tingimustes,“ kirjeldas Vosman.

Vosman selgitas, et keskmiselt tuleb ühel vietnamlasel Euroopasse pääsemise nimel inimkaubitsejatele maksta kuni 20 000 dollarit.

"Selline ettevõtmine pole ainult kulukas, aga ka äärmiselt eluohtlik. Lootuses parema elu järele võetakse pimesi aga kõikvõimalikke riske. Kurjategijate jaoks on need inimesed kaup, mille pealt kasu teenida. Neid inimesi hoitakse pikaajaliselt, teinekord isegi mitmeid kuid, täiesti ebainimlikes kitsastes tingimustes, rääkimata näljast ja külmast. Samuti on vietnamlased tihtipeale olukorras, kus neil tuleb sõiduks vajalik rahasumma hiljem sihtriigis või poolel teel sihtriiki tavatutel töötingimustel tasa teenida. Sageli usuvad vietnamlased, et nii suuri summasid makstes ja Vene viisat vormistades saabki nende saabumine Euroopa Liitu olema legaalne. Hiljem mõistavad, et neid on petetud ja „salakaubana“ riigist riiki toimetatud. Piiri lähistele toimetatud vietnamlased pannakse sundseisu, kus neil puudub võimalus tagasi pöörduda ning nad on sunnitud kaasa tegema riskantse ebaseadusliku piiriületuse,“ rääkis Vosman.

Eestis algas teisipäeval 22. maini kestev kampaania „Karistamine ei kasvata“, mis kutsub laste karistamise asemel neid ära kuulama.

Kampaania  juhib tähelepanu lapse kasvatamisel mõistmise ja ärakuulamise olulisusele ning kutsub vältima kehalist karistamist, teatas BNS-ile sotsiaalministeeriumi pressiesindaja. Kampaania käigus selgitatakse uue lastekaitseseaduse olulisemaid punkte, mis keelavad lapse alavääristamise, hirmutamise ja kehalise karistamise.

"Lapse arengu ja kasvu loomulik keskkond on perekond, kus lapsevanemal või last kasvataval inimesel on esmane vastutus lapse õiguste ja heaolu tagamisel,“ ütles sotsiaalkaitseminister Margus Tsahkna. „Peame ühiskonnana püüdlema selle poole, et meie lapsed saaksid kasvada positiivses ja turvalises keskkonnas. Lapse väärkohtlemisel, sh kehalisel karistamisel ei tohi olla kohta üheski perekonnas.“

Tänavu 1. jaanuarist jõustunud uus lastekaitseseadus keelab laste kehalise karistamise, seal hulgas tutistamise, laksu andmise, raputamise ja tõukamise. Kampaania julgustab küsima abi juhul, kui endal napib oskusi ja teadmisi. „Iga laps peaks saama kasvada turvaliselt oma perekonna juures. Seepärast on oluline, et peredele oleks tagatud vajalikud ennetus- ja tugisüsteemid,“ sõnas Tsahkna.

Lastekaitseseaduse kohaselt on kõigil inimestel, kellel on teavet abivajavast lapsest, kohustus viivitamata teavitada sellest kohaliku omavalitsuse lastekaitsetöötajat või lasteabi telefoni numbril 116 111. Lasteabi telefonile antud info jõuab sealt kiiresti õigete spetsialistideni ning lastele ja nendega seotud inimestele on tagatud esmane sotsiaalne nõustamine, vajadusel ka kriisinõustamine.  

Eesti, vene ja vajadusel inglise keeles nõustamist pakkuv lasteabi telefon töötab ööpäevaringselt ning on helistajatele tasuta, soovi korral võib pöördumine jääda anonüümseks. Lasteabi nõustajatega saab lisaks telefonile ühendust võtta ka kodulehel  www.lasteabi.ee , e-maili, Skype’i, Facebooki või lasteabi mobiiliäpi kaudu.

Põllumeeste esindajad rõhutasid esmaspäeval kohtumisel riigikogu maaelukomisjoni liikmetega, et riigi ülesanne on taastada Eesti piima- ja sealihatootjate usk tootmisega jätkamiseks.

Käesolevas kriisis tuleb üle vaadata viimaste aastate otsused, millega riik on põllumajandustoetusi märkimisväärselt vähendanud ja pannud Eesti põllumajandustootjad konkurentidega võrreldes halvemasse olukorda, teatas Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda BNS-ile.

"Just kriisiolukordades muutub riigi tugi eriti oluliseks, et me ei kaotaks liialt suurt osa kohalikust toidutootmisest. Põllumajandusettevõtted saavad valdava osa oma sissetulekutest turult - toetused moodustavad põllumeeste sissetulekutest keskmiselt vaid 20 protsenti, ütles põllumajandus-kaubanduskoja juhataja Roomet Sõrmus. "Võrreldes Euroopa Liidu (EL) keskmisega on toetuste osakaal Eesti põllumajandusettevõtete kogutuludes tunduvalt väiksem, mis muudab meie ettevõtted turuhinna languste ja kriiside suhtes ka palju rohkem haavatavaks."

Põllumajandustootmine on EL-is suures osas Eesti tahtest sõltumata toetatud ja tugevasti reguleeritud tegevusala. Toetuste eesmärk on pakkuda tarbijatele mõistliku hinnaga kohalikku toitu, aga kompenseerida põllumajandusettevõtetele ka Euroopas kehtivatest arvukatest nõuetest tekkivaid lisakulusid.

"Eesti valitsuse ja riigi ülesanne on tagada, et kohalikud tootjad oleksid EL-i tasemel kokku lepitud üldistes raamides teiste riikide tootjatega võrdselt koheldud. Praegu tuleb tunnistada, et Eesti valitsus pole suutnud või tahtnud viimastel aastatel seda ülesannet täita. Valitsuse tegevusetuse tõttu on Eesti piimatootjate toetuste tase viimastel aastatel   vähenenud ligi kolmandiku võrra. Loodame, et Riigikogu maaelukomisjoni liikmed aitavad seda olukorda muuta,“ lisas põllumeeste keskliidu juhatuse esimees Vahur Tõnissoo.

"Valitsus on pärast Venemaa impordipiirangute kehtestamist pea kahe aasta jooksul rõhutanud uute eksporditurgude ja ühistegevuse olulisust kriisi seljatamiseks. See on õige ja vajalik, kuid samal ajal on Eesti piimakari kahanenud kümnendiku ja seakasvatus veerandi võrra. Lisaks kaugemasse tulevikku vaatamisele tuleb nüüd ja praegu peatada tootmise hävimine,“ sõnas Eestimaa Talupidajate Keskliidu juhatuse liige Leho Verk.

Põllumajandusorganisatsioonid koguvad kuni 25. aprillini allkirju petitsioonile, milles nõutakse Eesti valitsuselt vastutustundlikke siseriiklikke meetmeid Eesti piimalehmade ja sigade arvu edasist vähenemise peatamiseks. Kodulehel petitsioon.ee saavad põllumeeste toetuseks allkirja anda kõiki Eesti toidutarbijaid, kes hoolivad kodumaisest toidust ja Eesti maapiirkondade heast käekäigust. Tänaseks on oma toetusallkirja andnud juba üle 2200 eestimaalase.