Päästeameti teatel on Eestis tuleohtlik aeg ja looduses võib tuld teha vaid selleks ettenähtud kohtades ja metsast kaugemal.

"Nädalavahetuse eel juhime tähelepanu, et Eestis on välja kuulutatud tuleohtlik aeg, mis seab koldevälise tule tegemisele suuremaid piiranguid," teatas Lõuna päästekeskuse pressiesindaja BNS-ile. Tuld võib teha ainult selleks ettenähtud kohtades ja metsast kaugemal.

Metsas liikujatel on lõkke tegemisel ja grillimisel soovitav kasutada Riigimetsa Majandamise Keskuse lõkkekohti, nende asukohad leiab internetilehelt www.rmk.ee.  Teiste avalike lõkkekohtade ja grillimisplatside asukohti saab uurida kohaliku omavalitsuse kanalitest.

Lõkke tegemisel nii looduses kui ka koduaias tuleb järgida tuleohutusnõudeid. Tuld võib teha vaid vaikse tuulega ja tähelepanelikult tuleb jälgida, et sädemed ei lendaks kulusse või muule süttimisohtlikule. Lahtist tuld ja lõket ei tohi jätta kunagi järelevalveta, vaid sel tuleb lasta lõpuni põleda, kustutada veega või summutada liivaga. "Igasugune kulupõletamine on Eestis aastaringselt keelatud ja karistatav," teatas päästeamet.

Välisminister Marina Kaljurand on jätkuvalt rahva seas eelistatuim presidendikandidaat, kuid endine Euroopa Komisjoni asepresident Siim Kallas on vahet vähendanud, selgus Eesti Päevalehe tellitud Turu-uuringute AS-i küsitlusest.

Kaljuranda toetas 29. märtsist 12. aprillini olnud küsitlusel aprillis 27 protsenti kõigist vastajatest ja seda on märtsiga võrreldes neli protsenti vähem.

Ilmselt on ta toetajaid loovutanud Siim Kallasele, kelle toetus tõusis aprillis märtsiga võrreldes neli protsenti kümnelt 14-le protsendile.

Turu-uuringute AS-i uuringujuht Juhan Kivirähk sõnas, et kindlasti mõjutas Kallase avalik esileastumine tulemusi. "Oleksin oodanud isegi suuremat mõju, kuid samas tundub ka loogiline, et lihtsalt väljakuulutamine ka ei aita," ütles Kivirähk.

Võru maavanem Andres Kõiv tegi täna riigihalduse minister Arto Aasale ettepaneku riigireformi käigus kolida Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK) Võrumaale või Kagu-Eestisse.

"Kui soov riigireformi käigus kolida piirkondadesse keskvalitsusega nõrgalt seotud asutusi on tõepoolest siiras, siis kõige loogilisem on Kagu-Eestisse tuua RMK,“ ütles Kõiv pressiesindaja teatel. „Riik on ise leidnud, et nutika spetsialiseerumise tugevdamiseks võiks Kagu-Eesti keskenduda metsale ja puidule. See on olnud ka igati loogiline arvestades meie piirkonna metsasust ning siinsete puiduettevõtete arvu ja suurust."

Kõivu sõnul asub Võrumaal mitmeid suuri saetööstusi, pelletitehaseid ja mitmeid mööblitööstusi. "Kagu-Eestis on ka väiksemaid ettevõtteid, mis on leidnud puidule nutikaid ja uudseid kasutusviise. Võrumaal tegutseb väga head teenust pakkuv puidu- ja mööblitootmise kompetentsikeskus Tsenter. Kagu-Eestis on moodustatud puiduettevõtete klaster, kes teeb tihedat koostööd näiteks ekspordi vallas. RMK kolimine Võrumaale on mõistlik selleks, et suurema ühendatuse ja koostöö kaudu neid majandusharusid tugevdada, riigile seeläbi suuremat tulu tuua ning tagada ka piirkonna jätkusuutlikkus ja riigi turvalisus," lisas Kõiv.

Riigihalduse ministrile tehtud ettepanekus leiab maavanem, et Võrumaa vajab töökohti, mis pakuvad väljundit ka kõrgharidusega inimestele. „Praegu on just kõrgharidust eeldavate töökohtade osas piirkonnas kõige suurem põud. Seni pikalt kestnud riigiaparaadi tsentraliseerimine on toonud kaasa selle, et regioonides on suurel kiirusel kadunud just kõrgemat haridust ja erialast spetsialiseerumist eeldavad töökohad ning nendega koos ka inimesed, kel on võimekus neid töökohti täita. Kui me tänapäeval eeldame inimeste mobiilsust ning arvame, et inimesed liiguvad sinna, kus on tööd, siis paraku pole näiteks Kagu-Eestist ära minnes enam mingit põhjust pidama jääda Tallinnas. Meie spetsialistid liiguvad liiga tihti edasi Soome, Rootsi või Norra," rääkis maavanem.

Kõivu hinnangul on RMK kolimine Võrru või siis jaotatuna mitmesse Kagu-Eesti maakonda teostatav. "Tihti kardetakse, et kaugemates piirkondades ei jätku töötajaid, aga see eeldus tugineb minu hinnangul sageli valedele alustele. Kui lähtuda tööturustatistikast, siis võib tõesti olukord olla piiripealne. Ometi oleme me ise näinud erinevaid konkursse korraldades, et tegelikult need inimesed, kes on piirkonnast viimase kümne aasta jooksul sobiva töökoha puudumise tõttu olnud sunnitud lahkuma, on sobiva töökoha tekkides väga huvitatud siia tagasi tulema. Võrumaal elanud inimesed oskavad hinnata selle piirkonna elukeskkonna eeliseid ja soovivad tagasi. Aga neid inimesi tööturustatistikas ei loendata. Kui mõelda ka loodus- või metsanduseriala tudengi tüüpilisele profiilile, siis harva on nende hulgas põliseid linlasi. Üldiselt tulevad selle valdkonna spetsialistid ikkagi piirkondadest, kus mets ja loodus on igapäevane keskkond," sõnas ta.

Ühtlasi tegi maavanem ettepaneku kaaluda riigireformi käigus mõtet luua maakondadesse kõigile riigiasutustele ligipääsetav kõrgekvaliteediline videokonverentsiruumide võrgustik. „Eesti on olnud väga edukas e-riigi teenuste arendamisel. Ometi on jäänud tähelepanuta see ressurss, mida riigina kulutatakse, kui füüsiliselt sõidutatakse ametnikke ka lühemate koosolekute või infotundide pärast pikki vahemaid. Meenutan, et nt Võrust, Valgast või Põlvast kulub Tallinnas koosolekul käimiseks üksnes transpordile minimaalselt seitse tundi väärtuslikku aega,“ märkis ta.

Kõiv rõhutab ettepanekus, et riigiasutuste Võrumaale ümberkolimisel on nii asutuste kui nende töötajate jaoks olulisi eeliseid. Ühelt poolt on Võrumaal võimalik hoida kokku asutuse halduskulusid, sest büroopindade rendihinnad ning muud halduskulud on Võrumaal oluliselt madalamad kui Tallinnas. Teiselt poolt on Võrumaa hinnatud kvaliteetse elukeskkonnana, sest piirkond on turvaline, eluasemeturg soodne, koolid ning lasteaiad on korrastatud ning neisse puuduvad järjekorrad, piirkond on rahulik, looduslähedane ning kogukond on toetav.

Maaeluministeeriumi tellimusel valmis kolm jahimeestele mõeldud õppevideot, milles antakse juhiseid sigade Aafrika katku leviku tõkestamiseks ja tõrjumiseks metsas. Eestis püsib endiselt suur seakatkuoht farmides, mida on võimalik vähendada vaid bioohutusnõuete range järgimisega jahinduses ja seakasvatustes.

„Kuna seakatku viirus on väga vastupidav ja võib näiteks metssea korjuses säilida mitmeid kuid, siis on väga oluline, kuidas võimaliku nakkusohtliku materjaliga ümber käiakse. Haiguse leviku ärahoidmiseks ja tõrjumiseks tuleb viirustkandev materjal loodusest kõrvaldada ja nõuetekohaselt kahjustada,“ ütles Veterinaar- ja Toiduameti peadirektori asetäitja Olev Kalda. „Õppevideotes näidatakse veelkord üle, kuidas bioohutust tagada ja näiteks ka õigesti proove võtta. Alati peaks lähtuma lihtsast põhimõttest, et kõik võimaliku nakatunud sea või tema eritistega kokkupuutunud pinnad ja materjalid tuleb puhastada ja desinfitseerida ning metsast lahkudes veenduda, et ei jäetaks maha haigustekitajat sisaldada võivat materjali.“

Olev Kalda rõhutas, et seakatku farmidesse jõudmise vältimiseks tänavu suvel tuleb väga rangelt järgida bioohutusnõudeid nii jahinduses kui ka seakasvatustes.

Õppevideotes antakse juhised sigade Aafrika katku proovide võtmiseks kütitud metssigadelt, surnult leitud metssigade nõuetekohaseks kahjutustamiseks ning bioohutuse tagamiseks metsas leviva seakatku efektiivsemaks ennetamiseks ja tõrjumiseks. Õppevideod on valminud Maaeluministeeriumi, Veterinaar- ja Toiduameti, Veterinaar- ja Toidulaboratooriumi ja Eesti Jahimeeste Seltsi koostöös ning need on tõlgitud ka vene keelde.

Eesti Jahimeeste Seltsi tegevjuhi Tõnis Kortsu sõnul suhtuvad jahimehed võimalikesse riskidesse vastutustundlikult ning jahimeeste koostöö veterinaaridega nii proovide võtmisel kui nakkusohtlike korjuste kõrvaldamisel toimib hästi. Siiski paneb ta jahimeestele veelkord südamele, et metsas toimetades teadvustataks võimalikke ohtusid, et mitte sattuda ise taudi edasikandjaks. „Soovitan jahimeestel kindlasti need videod üle vaadata, selle põhjal igaühel hinnata, kas ta on teinud kõik endast sõltuva taudi edasise leviku tõkestamiseks ja meeles pidada, et iga riskipiirkonnas kütitud metssiga võib olla viiruse kandja.“

Maaeluministeerium, Veterinaar- ja Toiduamet ning Veterinaar- ja Toidulaboratoorium viivad koostöös Eesti Jahimeeste Seltsi, Eesti Tõusigade Aretusühistu ja Eesti Maaülikooliga tänavu kevadel läbi teavitusprogrammi, millega parandatakse seakasvatajate, jahimeeste ja elanikkonna teadmisi seakatkust ja selle levikust, et vähendada sigade Aafrika katku farmidesse jõudmise riski. Toimuvad jahimeeste infopäevad, valminud on õppevideod jahimeestele, kavas on infopäevad seakasvatajatele ja elanikkonnale suunatud teavitustegevused.

Inimestele sigade Aafrika katk ohtu ei kujuta, kuid võib põhjustada ulatuslikku majanduslikku kahju seakasvatussektorile.

Õppevideod on leitavad seakatku veebilehel ja Maaeluministeeriumi YouTube’i kanalis aadressidel: https://goo.gl/iSwiXZ (eesti keeles) ja https://goo.gl/oBv44A (vene keeles)