Kredex alustas esmaspäeval lasterikastele peredele mõeldud kodutoetuse taotluste vastuvõtmist; tänavu on toetussumma kahekordistunud 3,2 miljoni euroni.

Kui eelmistel aastatel said toetust nelja ja enama lapsega pered, siis tänavu on tingimusi laiendatud. Võimalus oma elamistingimusi parandada on nüüd ka peredel, kus kasvab vähemalt kolm kuni 19-aastast last ning kelle sissetulek ühe leibkonna liikme kohta oli eelmisel aastal kuni 355 eurot kuus.

Aastaga on kasvanud ka maksimaalne toetussumma, milleks on nüüd 8000 eurot. Pere, kes on eelnevalt ühe korra toetust saanud, võib aga taotleda toetust kuni 5000 eurot.

Tagastamatut toetust saab kasutada mitmeti. Näiteks eluaseme püstitamise, renoveerimise, ümberehitamise või laiendamisega seotud väljaminekuteks, aga ka eluaseme tehnosüsteemide või -võrkude rajamise, muutmise või asendamisega seotud kulutusteks. Lisaks võib seda kasutada eluaseme soetamiseks või eluasemelaenu põhiosajäägi tasumiseks. Abikõlblikud on ka toetuse aluseks olevate töödega seotud abitegevused, näiteks ehitusprojekti koostamine, omanikujärelevalve, ehitusloa taotlemine või ehitusteatise esitamisega seotud kulud.

Taotlusi saab esitada kuni 16. maini. Varasematel aastatel toetust saanud pered peavad korduva toetuse taotlemise hetkeks olema eelmise toetuse sihtotstarbeliselt ja tähtaegselt ära kasutanud ning esitanud ka Kredexile seda kinnitava lõpparuande.

Justiitsminister Urmas Reinsalu sõnul on narkomaania Eesti ühiskonnas ülisuurte kahjudega probleem – seejuures on narkovastases võitluses vaja mõista, et probleem kasvab ja on ühtlasi globaalne.

"Peame panustama ka globaalsete lahenduste väljatöötamisse uimastite vastases võitluses," vahendas justiitsministeerium BNS-ile Reinsalu sõnu. "Debatt uimastiprobleemi üle on ÜRO-s olnud terav. On tõsi, et paljudel riikidel ja huvirühmadel on tahe muuta senist globaalset narkopoliitikat ning muuta oluliselt liberaalsemaks karistuspoliitilist lähenemist uimastitarbimise osas."  

Reinsalu sõnul selgub eeloleval nädalal ÜRO peaassamblee narkoteemalisel istungjärgul (UNGASS), milline on rahvusvaheline konsensus uimastipoliitika tuleviku osas. "Sellel arutelul otsustatu mõju on tulevikus globaalsete suundade kujundamisel ja suhtumisel uimastitesse otsustava kaaluga," märkis justiitsminister.

Reinsalu osaleb teisipäevast neljapäevani New Yorgis toimuva ÜRO peaassamblee uimastiprobleemiteemalisel erakorralisel istungjärgul. Kohtumisel võtavad ÜRO liikmesriigid vastu uue resolutsiooni rahvusvahelise narkopoliitika kohta. Resolutsioon käsitleb nii uimastiennetuse, -kontrolli kui ka uimastisõltlaste rehabilitatsiooni teemasid.

Reinsalu esineb eeloleval kolmapäeval plenaaristungil sõnavõtuga. Neljapäeval juhatab ta aga ühte viiest peaassamblee paneelist. Reinsalu juhitav paneel käsitleb uusi väljakutseid ja ohte maailma uimastiprobleemi lahendamisel.

Ilmateenistus prognoosib nädala esimeseks pooleks kevadiselt tujukat ilma, mis toob tugevat tuult ja sadu.

Esmaspäeva öösel on pilves selgimistega ilm ja ajuti sajab vihma. Puhub edela- ja läänetuul 7-12, saartel ja rannikul puhanguti kuni 18 m/s. Sooja on 2-5 kraadi. Esmaspäeva päeval on samuti pilves selgimistega ilm. Ajuti sajab vihma, kuid õhtupoolikul jäävad sajuhood harvemaks. Puhub edela- ja läänetuul 7-12, saartel ja rannikul puhanguti kuni 18 m/s. Sooja on 5-10 kraadi.

Teisipäeva öösel on pilves selgimistega ilm. Enamasti Lääne-Eestis sajab vihma. Puhub edela- ja läänetuul 7-12, saartel ja rannikul puhanguti kuni 18 m/s. Sooja on 2-7 kraadi. Ka teisipäeva päeval on pilves selgimistega ilm ja paljudes kohtades sajab vihma. Puhub edela- ja läänetuul 7-12, saartel ja rannikul puhanguti kuni 18 m/s. Õhtul tuul nõrgeneb. Õhutemperatuur on 6-11 kraadi.

Kolmapäeval madalrõhkkond eemaldub ja selle järel kandub loodevoolus külmemat õhku. Öösel on pilves selgimistega ilm ning mitmel pool sajab vihma või lörtsi. Tuul pöördub edelast loodesse 4-10, saartel puhanguti kuni 14 m/s. Õhutemperatuur on -1 kuni +4 kraadi. Kolmapäeva päeval on samuti pilves selgimistega ilm. Mitmel pool tuleb vihma ja lörtsi, ent õhtuks jäävad sajuhood harvemaks. Puhub loodetuul 7-13, saartel ja rannikul puhanguti kuni 20 m/s. Sooja on 4-9 kraadi.

Neljapäeval tugevneb kõrgrõhuhari ja olulist sadu ei tule. Läänekaaretuul nõrgeneb. Õhutemperatuur on öösel -1 kuni +4, päeval tuleb sooja 7-11 kraadi.

Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja, Eesti Põllumeeste Keskliidu ja Eestimaa Talupidajate Keskliidu esindajad ütlesid reedesel kohtumisel maaeluministri Urmas Kruusega, et piimatootjate toetuste pea kolmandiku võrra vähenemisel viimasel paaril aastal on drastilised tagajärjed Eesti piimatootmise jätkusuutlikkusele.

"Valitsuse tegevuse tõttu on Eesti piimatootjate toetuste tase viimastel aastatel vähenenud ligi kolmandiku võrra. Tänases kriisiolukorras on piimatootjatele äravõetud toetuse tagasi andmine hädavajalik, et peatada karjade vähenemine," ütless Eesti Põllumeeste Keskliidu juhatuse esimees Vahur Tõnissoo pressiteates. Piimakarjade arv on põllumeeste sõnul vähenenud kümnendiku võrra ja langus jätkub.

"Peame tänases kriisis eristama lühiajalisi ja hetkel ülikriitilisi meetmeid karjade arvu vähenemise peatamiseks ja pikaajalisi lahendusi ühistegevuses ja Eesti piimatoodete müümisel uutele turgudele, mis toovad tulemusi alles aastate pärast. Piimakarjade arvu langus hakkab kajastuma maapiirkondade tööhõives, Eesti ekspordituludes, maksutuludes ja kogu piimandussektori väärtusahela majandusnäitajates," ütles Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juhataja Roomet Sõrmus.

PRIA andmetel on piimakarjaomanike toetused 2014. aastal võrreldes 2013. aastaga ühe tonni piima kohta vähenenud 28,3 protsendi ehk 26 euro võrra. Vähenemine on tulnud eelkõige Eesti riigieelarvest üleminekutoetuste maksmata jätmise tõttu. Sama trend on jätkunud ka möödunud ja käesoleval aastal. Piimatootjad on aastatel 2015/2016 saanud ühe tonni piima kohta erakorralist kriisiabi 24 eurot, millest 16 eurot tuli Euroopa Liidult ja 8 eurot Eesti riigieelarvest.