Võru maavanem tegi ettepaneku RMK Võrumaale kolida

Võru maavanem Andres Kõiv tegi täna riigihalduse minister Arto Aasale ettepaneku riigireformi käigus kolida Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK) Võrumaale või Kagu-Eestisse.

"Kui soov riigireformi käigus kolida piirkondadesse keskvalitsusega nõrgalt seotud asutusi on tõepoolest siiras, siis kõige loogilisem on Kagu-Eestisse tuua RMK,“ ütles Kõiv pressiesindaja teatel. „Riik on ise leidnud, et nutika spetsialiseerumise tugevdamiseks võiks Kagu-Eesti keskenduda metsale ja puidule. See on olnud ka igati loogiline arvestades meie piirkonna metsasust ning siinsete puiduettevõtete arvu ja suurust."

Kõivu sõnul asub Võrumaal mitmeid suuri saetööstusi, pelletitehaseid ja mitmeid mööblitööstusi. "Kagu-Eestis on ka väiksemaid ettevõtteid, mis on leidnud puidule nutikaid ja uudseid kasutusviise. Võrumaal tegutseb väga head teenust pakkuv puidu- ja mööblitootmise kompetentsikeskus Tsenter. Kagu-Eestis on moodustatud puiduettevõtete klaster, kes teeb tihedat koostööd näiteks ekspordi vallas. RMK kolimine Võrumaale on mõistlik selleks, et suurema ühendatuse ja koostöö kaudu neid majandusharusid tugevdada, riigile seeläbi suuremat tulu tuua ning tagada ka piirkonna jätkusuutlikkus ja riigi turvalisus," lisas Kõiv.

Riigihalduse ministrile tehtud ettepanekus leiab maavanem, et Võrumaa vajab töökohti, mis pakuvad väljundit ka kõrgharidusega inimestele. „Praegu on just kõrgharidust eeldavate töökohtade osas piirkonnas kõige suurem põud. Seni pikalt kestnud riigiaparaadi tsentraliseerimine on toonud kaasa selle, et regioonides on suurel kiirusel kadunud just kõrgemat haridust ja erialast spetsialiseerumist eeldavad töökohad ning nendega koos ka inimesed, kel on võimekus neid töökohti täita. Kui me tänapäeval eeldame inimeste mobiilsust ning arvame, et inimesed liiguvad sinna, kus on tööd, siis paraku pole näiteks Kagu-Eestist ära minnes enam mingit põhjust pidama jääda Tallinnas. Meie spetsialistid liiguvad liiga tihti edasi Soome, Rootsi või Norra," rääkis maavanem.

Kõivu hinnangul on RMK kolimine Võrru või siis jaotatuna mitmesse Kagu-Eesti maakonda teostatav. "Tihti kardetakse, et kaugemates piirkondades ei jätku töötajaid, aga see eeldus tugineb minu hinnangul sageli valedele alustele. Kui lähtuda tööturustatistikast, siis võib tõesti olukord olla piiripealne. Ometi oleme me ise näinud erinevaid konkursse korraldades, et tegelikult need inimesed, kes on piirkonnast viimase kümne aasta jooksul sobiva töökoha puudumise tõttu olnud sunnitud lahkuma, on sobiva töökoha tekkides väga huvitatud siia tagasi tulema. Võrumaal elanud inimesed oskavad hinnata selle piirkonna elukeskkonna eeliseid ja soovivad tagasi. Aga neid inimesi tööturustatistikas ei loendata. Kui mõelda ka loodus- või metsanduseriala tudengi tüüpilisele profiilile, siis harva on nende hulgas põliseid linlasi. Üldiselt tulevad selle valdkonna spetsialistid ikkagi piirkondadest, kus mets ja loodus on igapäevane keskkond," sõnas ta.

Ühtlasi tegi maavanem ettepaneku kaaluda riigireformi käigus mõtet luua maakondadesse kõigile riigiasutustele ligipääsetav kõrgekvaliteediline videokonverentsiruumide võrgustik. „Eesti on olnud väga edukas e-riigi teenuste arendamisel. Ometi on jäänud tähelepanuta see ressurss, mida riigina kulutatakse, kui füüsiliselt sõidutatakse ametnikke ka lühemate koosolekute või infotundide pärast pikki vahemaid. Meenutan, et nt Võrust, Valgast või Põlvast kulub Tallinnas koosolekul käimiseks üksnes transpordile minimaalselt seitse tundi väärtuslikku aega,“ märkis ta.

Kõiv rõhutab ettepanekus, et riigiasutuste Võrumaale ümberkolimisel on nii asutuste kui nende töötajate jaoks olulisi eeliseid. Ühelt poolt on Võrumaal võimalik hoida kokku asutuse halduskulusid, sest büroopindade rendihinnad ning muud halduskulud on Võrumaal oluliselt madalamad kui Tallinnas. Teiselt poolt on Võrumaa hinnatud kvaliteetse elukeskkonnana, sest piirkond on turvaline, eluasemeturg soodne, koolid ning lasteaiad on korrastatud ning neisse puuduvad järjekorrad, piirkond on rahulik, looduslähedane ning kogukond on toetav.