EESTI UUDISED BNS

Terviseamet registreeris kolme kuuga 96 puukborrelioosi nakatumist

FOTO: VT

Puukborrelioosi on tänavu esimese kolme kuuga nakatunud 96 inimest, mullu samal ajal oli nakatunud inimeste arv 91.

Tänavu jaanuaris nakatus borrelioosi 35 inimest, veebruaris 31 ja märtsis 30 inimest, selgub terviseameti ülevaatest.

Puukentsefaliidi juhtumeid arstid tänavu tuvastanud ei ole. Ka mullu ei esinenud aasta esimestel kuudel entsefaliiti. Mullu tuvastasid arstid esimese entsefaliiti nakatumise juhu mais.

Kui entsefaliiti haigestumist saab ära hoida vaktsineerimisega, siis borrelioosi vastu pole ravimitööstus seni vaktsiini leidnud. Puukentsefaliidi vastu spetsiifilist ravi pole. Haiguse läbipõdenud omandavad eluaegse immuunsuse. Puukborrelioosi ravitakse antibiootikumidega. Kui puukentsefaliiti esineb Eestis harilikult vaid aasta soojematel kuudel, siis puukborrelioosi avastavad arstid inimestel aasta ringi.

Puukentsefaliidiviirus jõuab inimese organismi kiiresti pärast hammustust, kuid Borrelia-bakterist nakatumiseks kulub enamasti kaks ööpäeva, kuni nahka imendunud puugilt haigustekitajad inimesele üle kanduvad. Haiguse tunnused ilmnevad borrelioosi puhul veelgi hiljem - ühe kuni nelja nädala pärast. Kõige tavalisem borrelioosi nakatumise tunnus on paarisentimeetrise läbimõõduga punetav nahalööve.

Puugiohtlik aeg kestab tavaliselt aprillist oktoobrini, kuid pehme talv võib seda pikendada. Puuk muutub aktiivseks, kui maapinna temperatuur on viis kuni seitse kraadi.

Pool aastat annetuskampaaniat tõi uue invatakso poole lähemale

FOTO: Aigar Nagel

Põlvamaa invataksojuht Ants Väärsi, kelle toetuseks uue invaauto soetamisel on jätkuvalt käimas annetuskampaania "Aitame Antsul aidata", teeb järjekordse ülevaate laekumistest, sedapuhku kogu kampaania ajaruumis. Kuigi Ants Väärsi on ettevõtja, pole tema huviks mitte äritegemine, vaid mitut surmahaigust üleelanud mees soovib aidata saatusekaaslasi, seega peab ta kohustuseks tuua igakuiselt avalikkuse ette abistajate helde meele väljenduse annetuste kaudu.

Kampaania algusest saati ehk 13. oktoobrist 2015 on 1032 abistajat annetanud kokku 19 034,54 eurot, helistajaid ehk telefonioperaatorite kaudu toetajaid on 677, panga kaudu annetajaid 310 ja sularahas on oma panuse andnud 45 heategijat. Omavalitsustest, kes üldjuhul puutuvad invataksoteenuse vajalikkusega sageli kokku, oli annetajaid kaheksa, neist 4 Põlvamaalt, 3 Võrumaalt ja oma lahke osa andis ka Tallinna linn. Väikeettevõtetest annetajaid on viis.

Ants Väärsi ei väsi kinnitamast, et tegu pole äriprojektiga, tema sellest tulu ei saa, teenitud raha läheb küttele ja remondile ning ratastoolis olnud ja vähikiirituses käinud mehe jaoks on see ellujäämise tänutundest käivitunud missioon. Ta loodab endiselt, et väsinud invaautode asemele uue ostmiseks panevad õla alla ka ettevõtjad, abiks oleks iga väiksemgi summa.

Kuivõrd Ants hindab auto üldmaksumuseks 40 000 eurot ja laekunud on pool vajaminevast summast, võib öelda, et pool aastat on toonud auto poole lähemale, kuid abistaja loodab siiski, et uue masina äratoomiseks ei lähe teist poolaastat enam vaja. Üritusele on lubanud õla alla panna Järvamaa klubi Maribel Fitness, kelle jüripäeval, 23. aprillil korraldatava heategevusürituse FitnessFest tulu jaotatakse ära Antsu invatakso ja Paide Sookure lasteaia mänguväljaku vahel.

Võimaluseks Ants Väärsit ja tema veetavaid haigeid toetada on annetamine avatud fondidesse: helistades telefonil 900 6677 annetad kümme eurot, OÜ Antsu Takso arveldusarvele EE611010220241726227 saab annetada enda jaoks sobiva summa.

Oma tervist laskis kontrollida vaid viiendik riigikogulastest

Fotol Jüri Ratas ja Helir-Valdor Seeder. Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli tudengid mõõtsid Riigikogu liikmete tervisenäitajaid FOTO: Riigikogu

Eesti Tervise Fondi esmaspäeval riigikogus korraldatud tervisekontrollil laskis oma tervist kontrollida vaid viiendik riigikogu 101 liikmest.

"Eesti Tervise Fond on seda teinud juba neli-viis aastat järjest ja selle riigikogu koosseisu osas kontrollisime tervist esmakordselt," ütles Eesti Tervise Fondi juhatuse esimees Eero Merilind BNS-ile.

"Riigikogu liikmeid nii palju ei olnud, aga need, kes käisid, nende tervis oli suhteliselt hea," sõnas Merilind. "Kontrollisime veresuhkrut, kolesterooli ja vererõhku ja andsime soovitusi," lisas ta.

Tervist kontrollimas käis Merilinnu sõnul üle saja inimese. "Riigikogu liikmeid oli neist kuskil 20 ligi," sõnas Merilind.

Põllumehed nõuavad riigilt kriisi leevendamiseks erakorralisi toetusi

Pilt on illustratiivne FOTO: Aigar Nagel

Põllumehed nõuavad veebipetitsioonis, et riik käivitaks sektorile toe pakkumiseks siseriiklikud meetmed ning maksaks üleminekutoetusi ja erakorralist riigiabi.

"Meil on vaja terviklikku visiooni ja selleks visiooniks peaks olema toidujulgeolek. See on julgeolek nagu iga teinegi ja riik peab sellesse panustama," ütles Eesti Põllumeeste Keskliidu juhatuse esimees Vahur Tõnissoo esmaspäeval põllumajandus-kaubanduskoja korraldatud pressikonverentsil.

Ta rääkis, et Eesti kodumaine toidutootmine on hääbumas ning seetõttu on koda ja keskliit käivitanud veebipöördumise, milles nõuavad valitsuselt erakorralisi meetmeid põllumajandussektori toetuseks. Esmaspäeva pärastlõunaks oli petitsioonil 1185 toetajat, Tõnissoo sõnul loodavad osapooled suure hulga allkirju saada ka Maamessil.

"Mitmete poliitiliste otsuste – Venemaa kaubandussanktsioonide, Eesti valitsuse kohalikke tootjaid diskrimineeriva põllumajanduspoliitika, EL piimakvootide kadumise ja sealihatootjatele kehtestatud kauplemispiirangute – mõjul on Eesti sealiha- ja piimatootmine sattunud sügavasse kriisi. Olukorra leevendamiseks on vajalik Eesti valitsuse kiire sekkumine, sest Euroopa Liidu abimeetmed on ammendunud," seisab petitsioonis.

"Sarnaselt Eesti põlevkivisektori või rahvusliku lennufirmaga on kodumaise põllumajandus- ja toidutootmise säilitamisel laiem majanduslik mõju nii maapiirkondadele, Eesti ekspordivõimele kui põllumajanduse sidussektoritele nii maal kui linnas," kirjutavad põllumehed petitsioonis.

"Võimatu on aktsepteerida olukorda, kus põlevkivitööstuse toetuseks on valitsus valmis panustama üle 40 miljoni euro, vähemalt sama palju on investeeritud ka uude rahvuslikku lennufirmasse, kuid vaatamata korduvatele pöördumistele põllumajandussektorisse mitu korda väiksemat summat leida ei suudeta!," lisavad nad tekstis.

Seetõttu nõuavad põllumehed, et valitsus lõpetaks "kodumaiste toidutootjate ignoreerimise" ning käivitaks siseriiklikud meetmed, mis takistaksid Eesti piimalehmade ja sigade arvu edasist vähenemist. Samuti soovivad pöördujad, et Eesti maksaks üleminekutoetusi veel tänavu Euroopa Liidu poolt lubatud maksimaalses mahus, et tagada Eesti põllumajandustootjate võrdne kohtlemine teiste riikide tootjatega ja leevendada turukriisi mõjusid.

Lisaks soovivad põllumehed üleminekutoetuste kavandamist järgmise aasta riigieelarvesse ja riigieelarve strateegiasse aastateks 2017–2020, et säilitada Eesti tootjate rahvusvaheline konkurentsivõime ja leevendada prognoosimatu kestusega piimaturu kriisi negatiivseid mõjusid.

Samuti soovivad pöördujad piimatootjatele ja seakasvatajatele erakorralise riigiabi andmist vastavalt Euroopa Komisjoni märtsis tehtud ettepanekule ja piirmääradele – 15 000 eurot ettevõtte kohta aastas –, et tagada Eesti tootjatele võrdsed konkurentsitingimused ja võimaldada tootjatele kiire ligipääs tootmise jätkamiseks vajalikele käibevahenditele.

Nädala lõpupoole on oodata vihmasemat ilma

Ilmateenistuse andmeil on nädala lõpupoole oodata nädala algusega võrreldes vihmasemat ilma.

Teisipäeval katab Eestit kõrgrõhuvöönd. Ilm on sajuta, selge taeva ja nõrga tuulega. Õhutemperatuur on öösel sisemaal 0 kuni -5, rannikul kuni +3 kraadi. Päeval tuleb sooja 10-13, meretuulega rannikul kuni 6 kraadi.  

Kolmapäeva öösel püsib kõrgrõhuvööndi mõjul Eestis sajuta ja rahulik ilm. Selge taeva all langeb õhutemperatuur sisemaal 0 kuni -4, rannikul +2 kraadini. Päev tuleb samuti sajuta ja ennelõuna on ka võrdlemisi päikeseline. Pärastlõunal tõmbub taevas pilvisemaks, sest lõuna poolt läheneb madalrõhkkond, mille vihmasadu jõuab tõenäoliselt õhtul Eesti lõunaossa. Tuul pöördub itta ja kirdesse ning tugevneb. Soojakraadid tõusevad 10-13, meretuulega rannikul kuni 7 kraadini.

Neljapäeval möödub Eesti kagupiiri tagant madalrõhkkond ja selle sajupilved katavad põhiliselt Eesti lõuna- ja idaosa. Sajuta jääb tõenäoliselt Lääne- ja Loode-Eesti. Kirde- ja põhjatuul tugevneb puhanguti 15 m/s. Sooja on öösel 1-5 ja päeval 5-9 kraadi, Lääne-Eestis võib tõusta paar kraadi üle 10.

Reedel madalrõhkkonna mõju väheneb ja tõenäoline on kõrgrõhkkonna tugevnemine. Ilm on sajuta kuni õhtuni, mil läheneva madalrõhuvööndi tihedamad pilved võivad Lääne-Eestisse jõuda. Tuul on valdavalt idakaarest ja nõrk, õhtul tugevneb kagutuul. Õhutemperatuur on öösel -3 kuni +2 kraadi ja päeval tuleb soojakraade 8-11, jahedam on meretuulega rannikul.

Laupäeval jõuab Läänemere õhuruumi madalrõhkkond. Sõltuvalt liikumise trajektoorist ja kiirusest jõuab sadu kohale kas juba hommikuks või aeglasemal lähenemisel alles õhtuks. Tuul puhub kagust ja lõunast ning on võrdlemisi tugev. Õhutemperatuur on öösel -2 kuni +3 ja saartel kuni +5 kraadi, päeval tuleb 10-11 kraadi sooja. Meretuulega rannikul ja ka sajupilvede kiiremal kohalejõudmisel on temperatuur madalam.  

Pühapäeval jääb Eesti madalrõhkkonna mõjusfääri ja ilm sagedaste sajuhoogudega. Tuul puhub suurema tõenäosusega lõunast ja edelast ning on tugev. Sooja on öösel 1-6 ja päeval 7-12 kraadi, sajupilvede all on paar kraadi jahedam.

Tuleva nädala esmaspäeval madalrõhkkond kaugeneb ja saju võimalus väheneb. Tuul pöördub põhjakaarde. Õhutemperatuur on öösel -1 kuni +3 kraadi, päeval tuleb 6-11 kraadi sooja.

"Päevad, mis ajasid segadusse" teenis kolme päevaga ligi 100 000 eurot

Ekraanitõmmis

Režissöör Triin Ruumeti mängufilm "Päevad, mis ajasid segadusse" teenis Eesti kinodes esimese kolme päevaga 92 533 eurot piletimüügitulu.

Eelmise nädala reedel esilinastunud mängufilm kogus 15 698 vaatajat.

Eesti tulusaimaks filmiks tõusnud "Klassikokkutulek" kogus avanädalal ehk viie päevaga 191 390 eurot kassatulu ja filmi vaadati 33 828 korda.

"Päevad, mis ajasid segadusse" on tragikomöödia noore inimese eneseotsingust kuumas Eestimaa suves aastal 1997.

Filmis mängivad Hendrik Toompere Jr, Juhan Ulfsak, Jaanika Arum, Merle Palmiste, Taavi Eelmaa ja Rasmus Kaljujärv.

"Päevad, mis ajasid segadusse" tootja on Kinosaurus Film, režissöör Triin Ruumet, produtsent Maie Rosmann-Lill ja operaator Sten-Johan Lill. Filmi valmimist toetavad Eesti Filmi Instituut ja Eesti Kultuurkapital.


 


 

LOE VEEL


 


 


 


 

  

 

20 PÄEVA ENIMLOETUD