Peaminister Taavi Rõivase sõnul on kolme kuuga kütuseaktsiisi laekumine olnud oluliselt kõrgem kui tavaliselt.

"Märtsis tõepoolest aktsiisilaekumine vähenes, kuna jaanuaris oli väga suur varude ostmine, aga tegelikult on nii kütuse tarbimine kui aktsiisilaekumine tõusuteel," ütles Rõivas riigikogu infotunnis.

Rahandusministri prognoosi kohaselt peaks aktsiisilaekumine tänavu kasvama 11,3 protsenti, kuna aktsiisitõus oli väiksem, tähendab see Rõivase sõnul ka teatud tarbimise kasvu.

Rõivas kinnitas, et ka kütuse hinnavahed Lätiga on mõlemas suunas küllalt tagasihoidlikud ja sinna kütust ostma sõita ei tasu ära.

Riigikogu liige ja keskerakonna fraktsiooni kuuluv Tarmo Tamm sõnas infotunnis, et tänu aktsiisitõusule on Statoili tänavu kolme kuu diislimüük langenud 40 protsenti.

Siseministeeriumi rahvastiku toimingute osakonna andmetel registreerisid Eesti perekonnaseisuasutused märtsis kokku 1263 sündi, neist 617 olid tüdrukud ja 646 poisid.

Kaksikuid registreeriti 18 paari, neist viis paari poisse, seitse paari tüdrukuid ja kuus segapaari, teatas siseministeerium BNS-ile. Tallinnas registreeriti 452, Harjumaal 165, Hiiumaal nelja, Ida-Virumaal 115, Jõgevamaal 25, Järvamaal 24, Läänemaal 20, Lääne-Virumaal 47, Põlvamaal 18, Pärnumaal 79, Raplamaal 25, Saaremaal 22, Tartumaal 172, Valgamaal 20, Viljandimaal 45 ja Võrumaal 30 lapse sünd.

Märtsis olid populaarsemad eesnimed tüdrukutele Sofia (10 korral), Alisa ja Anna (võrdselt kaheksal korral) ja Aleksandra (seitsmel korral). Poistele pandi enim nimeks Artjom (11 korral), Karl ja Romet (võrdselt üheksal korral) ning Artur, Mark ja Sebastian (võrdselt kaheksal korral).

Eelmisel kuul sõlmiti 311 abielu, neist 20 notarite ja 11 vaimulike poolt. Lahutati 219 abielu, neist 25 notarite poolt. Märtsis registreeriti 1346 surma.

Siseministeeriumi otsusega anti uus nimi 31 ja maavalitsuse otsusega 117 inimesele, neist eesnimi 27, perekonnanimi 105 ning ees- ja perekonnanimi 16 inimesele. Nimevahetajate hulgas oli 104 naist ja 44 meest.

Eelmisel aastal samal ajal registreeriti 1139 sündi, 1547 surma, 317 abielu, 240 abielulahutust ja 153 inimesele anti uus nimi.

Haridus- ja teadusministeeriumi teatel jõuti alushariduse ja lapsehoiu seaduse väljatöötamisel meelepärase kompromissini, läbirääkimiste käigus koos partneritega leiti, et uus süsteem peab ühendama lasteaiad ja lapsehoiud.

Kui vahepeal tekitas vaidlusi lasteaias alla 3-aastaste laste rühmades kõrgharidusega õpetajate vajalikkus, siis kokkulepitud kompromisslahenduse kohaselt peab olema lasteaiarühmas vähemalt üks kõrgharidusega õpetaja ja lisaks kutse- või täiendusharidusega õpetajat abistavad töötajad, teatas ministeeriumi esindaja BNS-ile.

„Kuna esimesed eluaastad on lapse kasvamisel otsustava tähtsusega, siis pean oluliseks kokkulepet, et koolieelsete lasteasutuste 1,5–3-aastaste laste rühmades töötab professionaalne personal, kellest üks on kindlasti kõrgharidusega õpetaja. Tegu on õppeasutustega, kus pakutakse 1,5–7-aastastele lastele nii alusharidust kui hoidu ja lähtutakse riikliku õppekava põhimõtetest ning õpikäsitusest,“ sõnas Eesti Lasteaednike Liidu esinaine Liili Pille kompromissi kommenteerides.

Väljatöötamisel oleva seaduse kohaselt saavad lapsehoiud taotleda alushariduse võimaldamise õigust, selleks nad peavad tõendama õpetajate ja lasteaia õppekava olemasolu. Samuti lepiti läbirääkimiste käigus kokku selles, et vaadatakse üle lapsehoidjatele kehtestatud kutse- ja koolituse nõuded, need peavad muutuma rohkem lapse sotsiaalseid ja mänguoskusi toetavaks.

Seega muutub seaduse abiga paremaks ka lapsehoiu kvaliteet. Haridus- ja teadusministeeriumi alushariduse peaekspert Tiina Petersoni sõnul on kavas kehtestada sisulised nõuded lapsehoiule ja uuendada lapsehoidjate kutsestandardit.

Alushariduse ja lapsehoiu seaduse väljatöötamiskavatsuse järgi on alusharidus ja lapsehoid edaspidi ühtselt reguleeritud süsteem, mis pakub lastele hoidu ja haridust sünnist kuni koolikohustusliku eani ning hõlmab lapsehoide ja lasteaedu sõltumata omandivormist.

Kohalikud omavalitsused loovad kõigile 1,5-7-aastastele lastele, kelle vanemad seda soovivad, võimalused lapsehoiuks ja alushariduse omandamiseks – seda võib korraldada munitsipaalasutuste kaudu või kasutada erasektori võimalusi. Alates 3-aastastest lastest peab olema loodud võimalused alushariduseks lasteaias.

Tiina Petersoni sõnul on oluline usaldada lasteasutuse juhte ning kohalikke omavalitsusi, samuti kaasata erasektorit kohtade võimaldamisel.

Muude kohtumiste kõrval toimus alushariduse ja lapsehoiu seaduse teemaline seminar Moostes, kus osalesid eelnõu väljatöötamisse kaasatud partnerite, sealhulgas lasteaedade, lapsehoidude, omavalitsuste esindusorganisatsioonide ja ministeeriumide esindajad.

Naiste kolmandiku võrra väiksem palk on ka laste ja meeste ehk kogu leibkonna kaotus, rõhutas kolmapäevasel võrdse palga päeval sotsiaaldemokraadist riigikogu liige Marianne Mikko.

“On kurb tõsiasi, et naised peavad töötama keskmiselt üle 100 päeva kauem, et teenida välja mehega võrdne aastapalk,” tõdes Mikko, kelle selgitusel tähistatakse võrdse palga päeva tänavu 13. aprillil, sest just selleks päevaks teenivad naised välja meeste möödunud aasta palga.

Teisisõnu on naised teinud 104 päeva rohkem tööd, et jõuda meestega sama tulemuseni.

Positiivsena tõi Mikko esile valitsuse tegevuskava, mille kohaselt on veel sel aastal plaanis anda tööinspektsioonile õigus kontrollida, kas tööandjad maksavad naistele ja meestele võrdväärse töö eest võrdset palka. "On viimane aeg, et palgalõhe olemasolul saaks see teatavaks kõigile ettevõttes töötavatele inimestele,” rõhutas Mikko ning kutsus mehi selles küsimuses seisma naiste kõrval ning julgustama neid palgaläbirääkimistel enda eest tugevamalt seisma.

"Töötasu on enamiku inimeste jaoks peamine või isegi ainuke sissetulekuallikas ja mõjutab peale igapäevase sissetuleku ka erinevate hüvitiste ning pensioni suurust - seega elukvaliteeti kogu inimese elu vältel," ütles sotsiaalkaitseminister Margus Tsahkna.

Üks põhjustest, miks Eesti naised end tööturul kõrgemalt ei hinda, võib Tsahkna sõnul olla ebavõrdselt jaotunud hoolduskoormus. „Minu üleskutse on isadele - veetke senisest rohkem aega oma lastega ning võtke osa nende kasvatamisest ka vanemahüvitise perioodil. On aeg jõuda sinna, et ühiskond tunnustaks aktiivset isadust,“ rääkis minister.

Tsahkna sõnul on valitsusel plaanis rohkem tähelepanu pöörata vanemahüvitise süsteemi paindlikumaks muutmisele ning suurendada isade osalust laste eest hoolitsemisel.