Neljapäeval tähistatakse ülemaailmset tervisepäeva, mis sel aastal on pühendatud diabeedile ehk suhkruhaigusele, mida Eestis põeb üle üheksa protsendi inimestest.

Maailma Terviseorganisatsiooni WHO eestvedamisel tähistatava tervisepäeva eesmärk on tõsta elanikkonna teadlikkust diabeedist, selle riskiteguritest ning võimalustest, kuidas diabeeti ennetada, õigeaegselt avastada ja kontrolli all hoida. Tervisepäeva raames avaldas WHO esimese ülemaailmse diabeediaruande, kus antakse ülevaade diabeedi ja riskitegurite olukorrast riikides, aga ka soovitused, mida peaks ette võtma, et kasvavat diabeeti haigestumist ohjata.

WHO Euroopa piirkonnas põeb diabeeti 64 miljonit inimest ja see haigus nõuab igal aastal kümneid tuhandeid elusid. Aruandes avaldatud andmete põhjal põeb diabeeti hinnanguliselt 9,3 protsenti Eesti elanikkonnast. Diabeedi üks oluline riskitegur on ülekaalulisus ja selle osakaal Eestis on murettekitavalt suur – 60,3 protsenti.

Tänavuse tervisepäeva sõnum on „Ole kehaliselt aktiivne – söö tervislikult – järgi arsti nõuandeid – seljata diabeet“, tuues esile peamised võimalused, millesse panustades saavad inimesed vähendada diabeediriski. Näiteks edendades elanikkonnas kehalist aktiivsust ja soodustades tervist toetavaid toitumisvalikuid.

Politsei on sel aastal ainuüksi Lõuna-Eestis hädaabinumbrile helistanud ja joobekahtlusega juhist teada andnud inimeste abiga tabanud 84 purjus autojuhti.

Lõuna prefektuuri patrulli- ja liiklusjärelevalve talituse juht Alvar Pähkel tänab kõiki liiklejaid, kes on andnud oma tugeva panuse liiklusturvalisuse suurendamisse, teatas politsei- ja piirivalveameti Lõuna prefektuur.

"Inimeste abiga oleme Lõuna-Eesti teedelt eemaldanud kolme kuuga 84 purjus juhti, kusjuures enamus neist on olnud nn „kriminaalses joobes“ ehk enam kui 1,5 promillises joobes. Sellele lisaks on politsei järelevalve käigus avastanud ning kõrvaldanud juhtimiselt lisaks veel 360 purjus juhti. Seega on politsei ja liiklejate koostöös esimesel kvartalil juhtimiselt kõrvaldatud kokku 444 joobnud roolikeerajat enne, kui nad oma ohtliku käitumisega enda või kaasliiklejate turvalisuse ohtu jõudsid panna,“ ütles Pähkel.

Ta lisas, et kuigi teadmine võimalikust purjutajast kellelegi rõõmu ei tee, on positiivne inimeste aktiivsus ohtlikest juhtidest politseile teadaandmisel. „Politsei ja kogukonna koostöö on joobes juhtide liiklusest eemaldamisel aina aktiivsem. Seda suuresti tänu sellele, et inimesed tajuvad aina enam oma vahetuid võimalusi ja vastutust liiklusohutuse tõstmisel,“ hindas Pähkel.

Statistika maakonniti: 2016 aasta 3 kuud

Justiitsministeerium saadab kooskõlastusele seadusemuudatuste paketi, mis karmistab karistusi joobespäi autojuhtimise eest, kirjutab Postimees.

Eelnõu kohaselt  ootab korduvrikkujat automaatne šokivangistus ning raskes joobes autoroolis surma põhjustamine võrdsustub vangla-aastate poolest tahtliku tapmisega. Leht kirjutab, et need vaid mõned seaduspügalad muudatuste paketist, mis peaks Eesti paigal püsiva liiklusõnnetuste arvu uuesti kahanema panema.

"Senised karistused kriminaalses joobes roolijoodikutele on sisuliselt kas tingimisi karistus või rahatrahv. Need ei ole andnud tulemust, mida oleme lootnud – nende isikute käitumine on retsidiivsuse mõttes täiesti autistlik," sõnas justiitsminister Urmas Reinsalu.

Ministri sõnul on seaduste karmistamisel kaks põhilist sihtgruppi: korduvalt raskes joobes rooli istujad ning noored, kes saadavad korda oma elu esimese liiklusväärteo ja vajavad õigele teele suunamist.

Kui praegu lubab seadus kriminaalses ehk enam kui 1,5-promillises joobes juhile, kes põhjustab kannatanule raske kehavigastuse või surma, määrata kuni viieaastase vangistuse, siis ministeeriumi ettepaneku järgi tõuseks karistuspiir 12 aastale. Praegu saab kohus nii karmi karistuse määrata alles kahe või enama hukkunu korral.

"Muudatus tähendaks, et kriminaalses joobes inimese surma põhjustamine oleks karistuse mõttes võrdsustatud tahtliku tapmisega," täpsustas Reinsalu.

Korduvalt purjuspäi roolist tabatuile kohtud tulevikus enam karistuse vähendamist lubada ei saa. Neile muutub kohustuslikuks osa tingimisi karistusest – täpsemalt paar päeva kuni mõni nädal – šokivangistusena ära kanda. Seaduseelnõu väljatöötamiskava koostajad tunnistavad, et see tähendaks ilmselt vahistamiste arvu märgatavat kasvu Eestis.

"Praegu on meil nõnda, et iga päev on roolis ligi 3000 kriminaalses joobes isikut ja ligi kuuendik neist on järgmise kolme aasta jooksul uuesti kriminaalses joobes roolis," ütles minister.

Eelnõu kohaselt kaotab 1,5-promillises joobes sõidukit juhtinu tulevikus vähemalt kolmeks kuuks juhtimisõiguse, kandes lisaks ka talle kohtus määratud karistust. Sama juhtub ka liikluskuriteo toimepanijaga, kellel on varasem kehtiv karistus kriminaalses joobes sõidukijuhtimise eest.

Kui liikluskultuur jääb samaks, puudutab juhtimisõiguse äravõtmine hinnanguliselt 600–700 juhti aastas. Justiitsministeerium möönab, et kahtlemata kasvatab see kohtute töökoormust, sest patustanud hakkavad otsuseid ilmselt rohkem ringkonna- ja riigikohtusse edasi kaebama, lootuses luba tagasi saada.

Ka kavatseb justiitsministeeriumi hakata trahvima kriminaalses joobes juhi kaassõitjaid, kes on täisealised ja viibivad sõidukis teadlikult. Viimaste suhtes oleks politseinikul õigus algatada väärteomenetlus, mis päädiks väikese, kuni 10 trahviühiku suuruse trahviga. Ministeeriumi hinnangul võiks see pelutada eelkõige noori inimesi, kes joobes juhi autosse istumisega oma elu ohtu panevad.

Tartu Ülikooli õigusteaduskonna professori Jaan Ginteri sõnul on raske ennustada, kas karistuste karmus paadunud roolijoodikut üldse heidutab. Teiseks väärib kriitikat põhimõte, mille järgi on kriminaalses joobes hukkunuga liiklusõnnetuse põhjustamine tulevikus võrdne tahtliku tapmisega.

Väga problemaatiliseks võib Ginteri sõnul kujuneda ka kaassõitjatele trahvide määramine. "Kui nüüd kaassõitja on tee pealt peale korjatud hääletaja, siis tal ei pruugi olla võimu otsustada, kas tegu on joobes juhiga," sõmas ta.

Veredoonorite arv on kahel viimasel aastal vähenenud, eelmise aasta jooksul loovutas Eestis verd kokku 34 640 inimest, näitavad Tervise Arengu Instituudi (TAI) kogutud andmed.

Verd loovutati mullu 59 013 korral. Keskmine vereloovutuste arv ühe doonori kohta oli 1,7 ning see näitaja on viimastel aastatel olnud stabiilne. Esmakordselt loovutas eelmisel aastal verd 5960 inimest, moodustades 17 protsenti kõikidest veredoonoritest. Aasta varasemaga võrreldes vähenes doonorite arv 4,5 protsenti, esmaste doonorite arv 14 protsenti ja vereloovutuste arv 3,1 protsenti.

Tervise Arengu Instituudi analüütiku Ingrid Valdmaa sõnul tuleneb doonorite arvu kahanemine noorte vähenemisest veredoonorluses. „Vereloovutusi vanuserühmade lõikes vaadates selgub, et 18–24-aastasi doonoreid oli aastaga 11 protsenti vähemaks jäänud. Seevastu veidi kasvas doonorlus vanemates vanuserühmades – üle 45-aastaseid doonoreid oli aastaga kaks protsenti enam,“ selgitas Valdmaa.

Veredoonorite seas oli eelmine aasta 629 afereesi doonorit, kes loovutasid 2612 doosi teatud tüüpi vereosasid: trombotsüüte, erütrotsüüte, plasmat, multikomponenti. Ühe afereesi doonori kohta oli keskmiselt 4,2 afereesiprotseduuri.

Valdmaa lisas, et kui üldiselt on veredoonorite arv kahel viimasel aastal vähenenud, siis afereesi doonoreid on aasta-aastalt rohkem. „Mullu 2014. aastaga võrreldes 21 protsenti,“ märkis analüütik. Kuna patsientide vereülekandel vajatakse tavaliselt rohkem kui ühte vere ravidoosi, on parem, kui üle kantakse ka ühe ja sama doonori verd, sest see vähendab patsiendil võimalikku transfusioonireaktsiooni riski. Siin saabki afereesi doonor abiks olla. Afereesiprotseduuride käigus kogutud veredoosid moodustavad kõigist vereloovutustest 4,4 protsenti, viis aastat varem moodustas see veel 2,4 protsenti.

Et tulla lähemale doonoritele, korraldavad verekeskused doonoripäevi õppeasutustes, töökohtades, kultuurikeskustes ja suviti doonoritelkides. Möödunud aastal moodustas 41 protsenti kogutud veredoosidest väljasõitudelt. See on ka viimase kümne aasta keskmine näitaja.

Enne iga vereloovutust hinnatakse inimese doonoriks sobivust, et tagada nii doonori kui doonorvere saajate ohutus. Eelmisel aastal registreeriti doonoriks ajutiselt või alaliselt mittesobivaid isikuid kokku 7587 korral. See on 4,6 protsenti vähem kui aasta varem. Peamine põhjus veredoonorlusest kõrvale jäämisel oli inimese madal vere hemoglobiini tase – 37 protsenti kõigist doonorlusest kõrvale jäänutest.

Kõik doonorvere doosid läbivad ka testimise, kus uuritakse enamlevinud verega edasikanduvate nakkushaiguste tekitajate esinemist. Eelmisel aastal leiti kogutud doonorveres 52 positiivse nakkushaigustekitaja juhtumit, nende seas esines enim C hepatiiti – 22 doonori veres. Nakkushaigustekitajaga veredoosid hävitatakse.

Vereülekandeid sai haiglates üle Eesti kokku 18 687 patsienti, mis on aasta varasemaga vähenenud nelja protsendi võrra. Vereülekande saajate arv sõltub otseselt doonorite hulgast – kui doonorite arv väheneb, siis paraku väheneb ka verekeskustes ettevalmistatud verekomponentide hulk, mida patsientide ravis kasutada saab.