Alates märtsi keskpaigast on musta vanametalli kokkuostuhinnad kaks korda tõusnud ja kohalikud vanametalli käitlejad ootavad lähikuudel veel kuni 15 eurost hindade kasvu.

Kui veel pool kuud tagasi oli kõige populaarsema musta vanametalli ehk teras 3-e kokkuostuhind 40-45 eurot tonni kohta, siis praegu on selle hind sõltuvalt kokkuostjast 80-90 eurot tonnist.

"See on igati meeldiv tendents ja prognoosime, et aprillis ja mais tõuseb kokkuostuhind veelgi," ütles Kuusakoski AS-i suurklientide ostujuht Amor Orgusaar BNS-ile.

Ta lisas, et tänu hindade tõusule on hakanud kasvama ka vanametalli mahud. "Selgelt on näha vanametalli turul elavnemist. Mahud peaksid veelgi kasvama kevade saabudes, kui inimesed maakodudes koristama hakkavad."

Orgusaare sõnul on väga keeruline öelda, mida vanametalli turg edasi teeb. "Täna ei julge prognoosida. Me ei näinud keegi sedavõrd suurt kasvu ette nagu viimasel kuul on olnud. Minu isiklik arvamus on, et hind natuke veel tõuseb ja siis jääb pikemalt stabiilseks," lisas ta.

Enne märtsi keskpaika oli vanametalli kokkuostuhinnad ajaloo madalaimal tasemel ja seda viis kuud järjest. Kuusakoski ostujuht Toomas Kollamaa on varem BNS-ile öelnud, et kohaliku kokkuostuhinna vedas tõusuteele maailmaturu hind, mis hakkas pärast pikka aega kasvama veebruari lõpus ja on alates sellest ajast suurenenud 30 euro võrra.

"Kindlasti on kasv seotud üldise majandusolukorraga maailmas ja aeglase nafta hinna tõusuga. Arvan, et mõju avaldas ka see, et Hiina avaldas eelmise aasta majanduskasvu, mis polnud küll liiga hea, kuid oli siiski piisav, et turgudele ja klientidele kindlust juurde anda," rääkis Kollamaa .

Vanametalli maailmaturuhind oli madalseisus eelmise aasta detsembris, mil hind oli aastaga langenud peaaegu 50 protsenti. Toona ütlesid mitmed Eesti vanametalli käitlejad BNS-ile, et rekordmadalad hinnad on vähendanud vanametalli toomist kokkuostupunkti ligi poole võrra.

Praegu märkis Amor Orgusaar, et tema teada pole ükski Eesti vanametalli käitleja pankrotti läinud, kuigi olukord turul on jätkuvalt keeruline.

Võrumaal asuva Alaveski loomapargi üheksaliikmelise karupere aediku ümberehitamiseks on inimesed annetanud 2067 eurot, kuid nõutav ümberehitus läheks oluliselt kallimaks ja karud saadetakse ilmselt välismaa parkidesse.

Eesti Loomakaitse Liidu juhatuse liige Heiki Valner ütles BNS-ile, et karude aediku nelja meetri kõrguseks ja kõigile veterinaar- ja toiduameti (VTA) nõuetele vastavaks ehitamine läheks maksma umbes 100 000 eurot ja annetatud raha eest korrastab loomapargi omanik tõenäoliselt kõigi teiste teiste loomade aedikud ja saadab karud kas Lätis või Venemaal asuvatesse parkidesse, kes neid väga ootavad.

Loomakaitse liidu jurist Piret Tees nentis samas BNS-ile, et loomapargi omanik on kohtus vaidlustanud VTA nõude ehitada karude aediku tara nelja meetri kõrguseks. "Esimese astme kohus jättis VTA nõudmise jõusse ja meie vastuväiteid ei arvestanud. Kaebasime selle edasi ja Tartu Ringkonnakohust peaks nüüd kuu jooksul otsustama," sõnas Tees.

Alaveski loomapargis elab praegu üheksa karu, kelles kaks on vanaloomad, kolm kaheaastased ja neli üheaastased karupojad.

Karupere sattus ohtu seoses Võrumaa veterinaarkeskuse peaspetsialisti Elle Horni ettekirjutustega, mille kohaselt tuleks ehitada praktiliselt uus, kümneid tuhandeid eurosid maksev aedik.

Justiitsminister Urmas Reinsalu ütles reedel peetaval prokuratuuri üldkogul, et riik peab võtma paadunud kurjategijad senisest suurema tähelepanu alla ja nende karistusi karmistama.

Justiitsminister tõi kriminaalpoliitika eriti tähtsa eesmärgina välja korduvkuritegevuse vähendamise ja riigi tugevama kehtestamise paadunud kurjategijate suhtes, olgu selleks korduvalt purjus peaga rooli istuvad inimesed, vanglast vabanemise protsessi sujuvamaks muutmine, karistusjärgse käitumiskontrolli laiem kohaldamine või välisriigi kodanike lisakaristusena riigist väljasaatmise suurendamine. 

"Riik peab kaitsma ausaid kodanikke ja tegelema sellega, et elanike turvatunne oleks suurem. Mitmed hiljutised juhtumid on näidanud, et just korduvalt kuritegusid toime pannud inimestega tuleb senisest märksa intensiivsemalt tegeleda," rõhutas Reinsalu pressiesindaja teatel.

Minister avaldas ka head meelt, et ühiskonna usaldus prokuratuuri vastu on kõrge. „Riigiinstitutsioonide usaldusväärsuse uuringu andmetel usaldab prokuratuuri 61 protsenti elanikest, tähelepanuväärne on ka see, 27 protsenti küsitletuist ei osanud vastavale küsimusele vastata, kuna nad ei ole prokuratuuriga kokku puutunud või ei tea prokuratuuri kohta. Usaldus on prokuratuuri suurim vara,“ rääkis justiitsminister oma kõnes.

„Tähelepanu tuleb pöörata igale kontaktile menetlusosalistega, sealhulgas eriti kannatanute ja tunnistajatega. Prokuröri ei tuleks küll näha klienditeenindajana, kuid põhimõte on sama – ühe inimese halb kogemus jõuab 10-20 inimeseni ning õõnestab seeläbi usaldust. Üha enam tuleb pöörata nägu toimikust inimese poole ja prokuratuur on seda järjest enam teinud,“ lisas minister.

Reinsalu tõigi ühe olulise punktina oma kõnes välja ohvrite õiguste kaitse ja eelmise aasta lõpus riigikogus selle tagamiseks vastu võetud seadusemuudatused. Kui kuriteoohver on see põhjus, miks politsei, prokuratuur ja kohus töötavad ja oma tööd mõtestavad, siis saame me ka paremini turvatunnet, usaldust riigi vastu tagada.

Minister rääkis oma kõnes ka kriminaalmenetluse seadustiku revisjonist, mille märksõnaks on säästlik menetlus – digitaalse menetluse ja digitõendite võimalused, samuti on väljakutseks küsimus, kas Eesti vajab ikka kõigis kriminaalasjades kolme kohtuastet või on siin ka ressursside säästmise võimalusi. Samuti tõi Reinsalu välja põhiõiguste paketiga seotud küsimused; alaealiste õigusrikkujate kohtlemise muutmise selliselt, et noored tajuksid vastutust tehtud tegude eest ja neid oleks lihtsam hoida tulevikus õigel teel.

Ilmateenistuse andmetel oli märts keskmisest pisut soojem, samuti kuivem ja päiksepaistelisem.

Keskmine õhutemperatuur oli märtsis 0,2 kraadi, mis on normist ehk paljuaastasest keskmisest 1,3 kraadi võrra soojem. Kõige soojem oli 29. märtsil Pakril, kus õhutemperatuur tõusis 14,3 kraadini. Kõige külmem oli 1. märtsil Väike-Maarjas, kus mõõdeti 18,3 kraadi külma.

Eesti keskmine sajuhulk oli 20 millimeetrit, mis on 53 protsenti normist. Paljuaastane keskmine on märtsis 37 millimeetrit. Kõige rohkem sadas 8. märtsil Valgas, kus ööpäevaseks sajuhulgaks mõõdeti 22 millimeetrit.

Päikesepaistet oli märtsis keskmiselt 136 tundi, mida on üheksa tundi rohkem kui paljuaastane keskmine.