Tänavu veebruaris oli end enim töötuna arvele võtnud inimesi ehitusalalt, neid oli kokku ligikaudu samapalju kui eelmise aasta veebruaris ehk 3922 inimest, selgub töötukassa statistikast.

Järgnesid kaubanduses ja klienditeeninduses töötanud, kellest otsis töötukassa kaudu tööd 3656 inimest, nende arv on aastaga kasvanud ligi 300 võrra.

Tööstuse ja tootmise vallas otsis veebruaris tööd 2206 inimest, ka nende arv on kasvanud aastaga enam kui 200 võrra.

Haridusalal, kaitseväes, päästeteenistuses ja korrakaitse alal ning avalikus halduses on tööotsijate arv mõnevõrra vähenenud. Avalikus halduses on endiselt enim töötuid riigiametite ametnikke ja spetsialiste.

Kokku on võrreldes eelmise aastaga tööotsijate arv kasvanud ligi 2000 inimese võrra ning see oli tänavu veebruaris kokku 32 684 inimest.

Õiguskantsleri hinnangul on suitsuanduri kontrollimiseks inimeste eluruumi sisenemine põhiseadusega kooskõlas, kuna tuleohutusnõuded on suunatud avaliku kindlustunde tagamisele.

Selgitustaotlusega selles küsimuses pöördus õiguskantsleri poole Eesti Maksumaksjate Liit, kes soovis teada, kas päästeameti tegevus on kooskõlas põhiseadusega, mille järgi kodu on puutumatu.

Kuna tegemist on avaliku korra kaitseks kehtestatud õigusnormidega, on tuleohutuse tagamise eesmärgil vajadusel lubatav ka põhiseaduses sätestatud kodu puutumatuse õiguse piiramine, leiab õiguskantsler.

Päästeametil on kehtivate õigusaktide järgi tuleohutuse tagamisel mitte ainult õigus, aga ka kohustus kontrollida inimeste kodudes suitsuandurite olemasolu ja korrasolekut. Sellist kontrolli ei saa juba oma olemuselt läbi viia eluruumidesse sisenemata.

Eluruumi sisenemisel peab päästeamet juhinduma korrakaitseseaduses sätestatud piirangutest. Sisenemisega kaasneva riive intensiivsust vähendab kindlasti asjaolu, et päästeametile ei ole tuleohutusalase järelevalve teostamisel antud õigust valduse läbivaatusele.

Politsei tabas möödunud ööpäeva jooksul Eesti eri paigus 43 joobekahtlusega sõidukijuhti, kellest kahel olid narkootikumide ja 41-l alkoholi tarvitamise tunnused.

Kui sõidukijuht on tarvitanud alkoholi üle liiklusseaduses lubatud piirmäära ehk vahemikus 0,2-1,49 promilli, võib teda väärteokorras karistada kuni 1200-eurose trahvi, kuni 30-päevase aresti või juhtimisõiguse äravõtmisega kuni üheks aastaks.

Kui juht on narkojoobes või enam kui 1,5-promillises alkoholijoobes, saab kohus teda kriminaalkorras karistada kas 30-500 päevamäära suuruse rahatrahviga või kuni kolmeaastase vangistusega. Lisakaristusena võib kohus võtta ka juhtimisõiguse kuni kolmeks aastaks. Samuti saab konfiskeerida sõiduki kui kuriteo toimepanemise vahendi.

Kuigi teeolud on kevadiselt muutlikud, ei juhtunud laupäeval ühtegi rasket liiklusõnnetust – kokku on tänavu selliseid päevi olnud juba 14.

Tavapäraselt on aastas vaid mõned üksikud päevad, mil politseinikel on heameel tõdeda, et liikluses ei saanud keegi vigastada. Viimati oli siseministeeriumi teatel selline päev kolmapäeval.

Maanteeamet tuletab autojuhtidele siiski meelde, et teeolud on kevadiselt ettearvamatud ja liikluses tuleb jätkuvalt olla ettevaatlik.