Sihtasutus peab vajalikuks kadunute otsimiseks seaduse muutmist
Kadunuks jäänud inimeste otsimisega tegelev Sihtasutus Kadunud möönis täna toimunud pressikonverentsil, et kadunute leidmiseks jäävad sageli olulised sammud astumata. Suuremat põhjalikkust paluvad ka kadunute lähedased.
Täha tutvustas Sihtasutus Kadunud ettepanekuid kadunud inimeste leidmise paremaks korraldamiseks. Muuhulgas käis sihtasutus välja lubaduse aidata ka tänavu politseid, kaasates maastikuotsingutesse vajadusel sihtasutuse enam kui 500 vabatahtlikku otsijat.
Viis kuud tagasi kadus Võrus Markkus Ansberg. Tema vanemate sõnul on kadunud laste otsimisel vaja muutust. “Markkus ei ole nooruk, kes oleks niisama lahkunud. Me saime Markkusega hästi läbi ja ta hoidis meiega ühendust. Politsei peab hindama ka selliseid käitumismustreid, mis annavad kinnitust, et tegu ei olnud teadliku kodust lahkumisega. Sellistes oludes oleks pidanud kohe algatama kirminaalmenetluse,” rääkis Markkuse ema Marika.
Lisaks peavad vanemad oluliseks, et PPAs töötaksid eriväljaõppega inimesed. “Asitõendid ei tohi kaotsi minna seetõttu, et inimest otsib politseinik, kes ei ole ealeski kadunute otsimisega kokku puutunud. Markkuse juhtumi puhul sai politsei turvakaamera videoklipid enam kui nädala möödudes kadumisest. Esimesel päeval otsingutesse koeri ei kaasatud ning ka hiljem tehti seda vaid tänu meie palvele ning vabatahtlike abile, kellele oleme väga tänulikud,” sõnas Markkuse ema.
Sihtasutuse Kadunud asutaja Aare Rüütli sõnul eeldavad paljud inimeste leidmiseks tehtavad menetlustoimingud kriminaalmenetluse alustamist. “Paraku jääb paljudel juhtudel praegu kriminaalmenetlus alustamata ja olamasolev seadus ei võimalda teha kriitilisel hetkel inimeste leidmiseks maksimaalseid pingutusi,” sõnas Rüütel. Sihtasutus on pöördunud ka õiguskomisjoni poole, paludes hinnata seaduse muutmise vajadust või isegi eraldi kadunud inimeste otsimise seaduse loomist.
Rüütli sõnul on kadunud inimestel maastikul elus püsimiseks maksimaalselt 120 tundi. “Seetõttu on elude päästmiseks otsustava tähtsusega need pingutused, mida tehakse inimeste leidmiseks esimese viie tööpäeva jooksul. Kui eelmisel aastal jäi teadmata kadunuks 42 inimest, siis peame pingutama selle nimel, et tänavu ei jääks maastikul kadunuks mitte keegi,” sõnas Rüütel. Tema hinnangul on politseiasutuste ja sihtasutuse tihedas koostöös võimalik saavutada inimeste otsimisel senisest paremaid tulemusi.
Selleks, et jätkata kadunud inimeste otsinguid ka pärast esimese viie päeva möödumist, on SA Kadunud loonud Otsingufondi. “Fondi annetatavad summad aitavad katta üle viienda päeva jätkuvate maastikuotsingute kulud kütusele ja kasutatavale tehnikale. Samuti võimaldab inimeste toetus palgata kadunu leidmiseks pensionile jäänud või koondatud uurijaid ja kriminaliste,” rääkis Rüütel fondi võimalustest kadunute lähedasi toetada.
Otsingufond ootab kadunud laste otsimiseks annetusi arevldukontole: Kadunud SA, EE441010220248190225 (selgitus: annetus otsingufondi)
ihtasutus Kadunud hinnangul on Eestis igal aastal kuni kümme teadmata kadumise juhtumit, mis langevad enamtõenäoselt peitkuritegude ja raskete isikuvastaste kuritegude kui ebaloogilises kohas õnnetusjuhtumi tagajärjel hukkumise või enesetapu valdkonda ja mille lahendamise juures tuleb rakendada maksimaalsed menetlustoimingud.
