Alates 1. aprillist tõusevad pensionid iga-aastase indekseerimise läbi 5,7 protsenti.

Tavapärane pensionide indekseerimine toob kõikide riiklike pensioniliikide tõusu, kaasa arvatud töövõimetus- ja toitjakaotuspensionid, samuti suureneb rahvapensioni määr. Riiklike pensionide indekseerimine ehk ümberarvutamine uue väärtusega tehakse igal aastal 1. aprilliks. 2016. aastal on indeksi väärtus 1,057. Pension suureneb 415 132 pensioni saajal.1

Kooskõlas riikliku pensionikindlustuse seadusega kasutatakse indeksi arvutamisel tarbijahinnaindeksi aastase kasvu ja sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa aastase kasvu ümardatud väärtusi. Alates tänavu 1. aprillist on baasosa suurus ühes kuus 153,3035 eurot ja aastahinde väärtus 5,514 eurot. Rahvapensioni määr kasvab 158,37 eurolt 167,40 euroni.

Igale riikliku pensioni saajale on arvutatud tema eelnevast tööpanusest sõltuv individuaalne pension, mille kasv sõltub kõige enam tööstaažist. Sotsiaalkindlustusamet arvutab 1. aprillil uute väärtustega ümber kõik riiklikud pensionid, kasutades valemit B + S + K, kus B on baasosa, mis on kõigile riikliku pensionisaajatele ühesuurune ning S on staažiosa, mille suurus võrdub pensioniõigusliku staažiaastate arvu ja aastahinde korrutisega. Staažiosa suurus sõltub pensionisaaja pensioniõigusliku staaži ehk tööaastate ja töötamisega võrdsustatud aastate kogusummast kuni 1998. aasta 31. detsembrini.

K on kindlustusosa, mille suurus sõltub pensionisaaja sotsiaalmaksuga maksustatavalt sissetulekult alates 1999. aasta 1. jaanuarist makstud sotsiaalmaksu suurusest. Aasta kindlustusosak võrdub 1-ga, kui pensionikindlustatu sotsiaalmaksuga maksustatavalt sissetulekult tasutud sotsiaalmaksu aastasumma on võrdne vabariigi keskmiselt sotsiaalmaksuga maksustatavalt sissetulekult tasutud sotsiaalmaksu aastasummaga.

2015. aasta riigi keskmiselt sissetulekult tasutud sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa suuruseks on 2325,73 eurot.

Neile, kellele määrati pension enne 1. jaanuari 1999 ja kes pärast seda ei ole töötanud ega saanud sotsiaalmaksuga maksustatavat tulu, kindlustusosa ei arvestata ja sellisel juhul koosneb pension kahest osast – baasosast ja staažiosast.

Aprillikuus väljamakstavad riiklikud pensionid on juba indekseeritud ehk ümberarvutatud.  Indekseeritud pensioni suurust saab vaadata alates 1. aprillist riigiportaalist eesti.ee. Isikustatud pensionikindlustuse registri teatis on kättesaadav alates 10. aprillist 2016 riigiportaalis eesti.ee.

Igal inimesel on õigus üldisele maksuvabale tulule suuruses 2040 eurot aastas ehk 170 eurot kuus. Samuti on pensionäridel pensioni osas õigus täiendavale maksuvabale tulule 2700 eurot aastas ehk 225 eurot kuus. Kokku on pensionäridel õigus saada tulumaksuvaba tulu 4740 eurot aastas ehk 395 eurot kuus.

Valitsussektori kärpekava raames koondatakse päästeametis 12 teenistujat, päästjaid nende seas ei ole.

Valitsussektori kärpekava raames sai päästeamet ülesandeks vähendada teenistujate arvu. Päästeamet otsis lahendusi, mis mõjutaksid Eesti turvalisust ja päästeameti strateegias seatud eesmärkide täitmist kõige vähem. Päästeametis koondatakse 12 teenistujat, kuid päästjaid seekord ei koondata.

Päästeameti peadirektor Kuno Tammearu sõnul kulub Päästeameti eelarvest 85 protsenti komandotasandile, kuid siiski ei ole päästeametis komandode isikkoosseisu koondatud aastaid.

„Sel korral suudame veel tagada päästjatele töörahu, kuid edaspidi ei ole enam võimalik koosseisude vähendamine komandovälise tasandi teenistujate arvelt, ilma et see mõjutaks osutatavate teenuste kvaliteeti, mahtu või seatud teenusstandardeid,“ nentis Tammearu. 

Kokku väheneb päästeametis juhtide arv 22 võrra, millest 20 muudetakse ümber spetsialisti ametikohaks, kaks juhi ametikohta kaotatakse.

Koosseisu vähendamise võimalused leiti päästeameti erinevate valdkondade funktsioonide ümberkorraldamise, struktuuriüksuste, juhtimistasandite, juhtide arvu vähendamise ning ametikohtade ümberkorraldamise või koondamise kaudu.

Aastatel 2011-2015 on päästeametis vähenenud komandoväliste töötajate arvu 116 teenistuja võrra, mis moodustab umbes 25 protsenti komandoväliste teenistujate koguhulgast. Päästjate arv on samal perioodil jäänud muutumatuks.

Vastavalt valituse otsusele tuleb aastatel 2015-2019 vähendada valitsussektoris töötajate arvu umbes 3500 inimese võrra.

Valitsus kiitis heaks perehüvitiste seaduse eelnõu, millega luuakse võlglastelt elatisabi sissenõudmise skeem ning koondatakse ühte seadusesse senised riiklike peretoetuste ja vanemahüvitiste seadused.

Elatisabi skeemi eesmärgiks on tagada üksinda last kasvatava vanema lapsele igakuine elatisraha laekumine ning elatisvõlglastelt võlgade karm sissenõudmine, teatas BNS-ile sotsiaalministeerium.

„Selle sammuga astub riik jõuliselt üksinda last kasvatava vanema poolele. Riik tagab lapsele igakuiselt vähemalt sajaeurose elatisabi laekumise, mis nõutakse sisse elatisabi võlglaselt,“ sõnas sotsiaalkaitseminister Margus Tsahkna. Elatisabi fondi rakendamiseks on riigieelarves ette nähtud 7,2 miljonit eurot ning see jõustub 2017. aasta 1. jaanuarist.

Ministri sõnul ei tohi lapsed, keda hinnanguliselt on 12 500, olla kannatajaks vanemate omavaheliste suhete tõttu. „Iga laps on oluline ja riik peab suutma tagada kõigile lastele arenguvõimalused. Seni on üksinda last kasvatavad vanemad olnud nõrgemaks pooleks, kuid nüüd astub riik nende selja taha, et koos seista laste heaolu eest“, ütles Tsahkna. Elatisabi nõutakse edaspidi võlgnikelt sisse.

Perehüvitiste seaduse eelnõuga muudetakse lisaks ka 19 eriseadust, mis on seotud sotsiaalkindlustusameti uue infosüsteemi kasutuselevõtuga 2017. aastal. Uus infosüsteem pakub mugavamat ja kiiremat toetuste, hüvitiste ja teenuste taotlemist e-keskkonnas ja vähendab seeläbi võimalikku dubleerimist. „Senine praktika ei vasta enam ühiskonna vajadustele ja ootustele. Seega peab süsteem muutuma inimesele veelgi mugavamaks ja tõhusamaks,“ sõnas Tsahkna.

Elatisabifondi loomine on kokku lepitud valitsuse tegevusprogrammis aastateks 2015-2019, et leevendada üksikvanemaga elavate laste vaesust.

Eelnõu on kavas jõustada 2017. aasta 1. jaanuaril.

18-30-aastastest noortest, kes on vanematekodust välja kolinud, elab 51% isiklikul eluasemel ja 45% üürikorteris. Oma kodu omanikuks olemist peetakse väga tähtsaks: 23% noortest kogub raha oma kodu sissemakseks ning 17% on võtnud kodulaenu, selgus Swedbanki Rahaasjade Teabekeskuse uuringust.

Kui 18-21-aastased elavad veel enamasti koos vanematega, siis 22-26-aastastest on vanematekoju jäänud viiendik ja 27-30-aastastest vaid 15%. Üldjuhul hakatakse vanemate juurest lahkudes koos elama elukaaslase või abikaasaga (49%), harvem sõprade või kaasüürilisega (12%). Üksi elab 12% 18-30-aastastest.

90% noortest ütleb, et peab kodu omanikuks olemist tähtsaks ning päris oma kodu eelistatakse tugevalt üüritud elamispinnale. See hoiak peegeldub ka noorte käitumises - 27-30-aastastest noortest 71% elab päris oma kodus. „Vanusega kasvab nii isiklikku elamispinda omavate noorte hulk kui ka laenukohustused. Kui perre sünnivad lapsed, suureneb soov stabiilsuse ja turvatunde järele veelgi ning oma kodu omamine on seda olulisem. Nii elab ühe lapsega noortest peredest isiklikul pinnal 66%, kahe lapsega peredest 72% ja ilma lasteta noortest vaid 39%,“ kommenteeris tulemusi teabekeskuse juht Lee Maripuu.

Tallinnas ja Lõuna-Eestis, mille tõmbekeskuseks on Tartu, on üüripinnal elavate noorte osakaal teistest Eesti piirkondadest suurem. „Siin mängivad ilmselt teatud rolli Tallinnasse ja Tartusse koondunud kõrgkoolid, mis mõjutavad ka kohalikku üüriturgu, sest ajutist elamispinda vajavaid noori on rohkem,“ märkis Maripuu ja lisas, et kui pealinnas elab 56% noortest üüripinnal ja Lõuna-Eestis 49%, siis näiteks Ida-Virumaal vaid 23%.

Teabekeskuse varasemad uuringud näitavad, et Eesti elanikud peavad kinnisvara kindlaks investeeringuks ning selgelt eelistatakse üürimisele olla oma kodu omanik. Eesti Panga andmeil on koduomanike osakaal Eestis 77%, mis on oluliselt suurem Euroopa Liidu liikmesriikide keskmisest, kus omanikke on 60%. Kui vanemad põlvkonnad on koduomanikuks saanud peamiselt erastamise teel, siis tänapäeva noorte jaoks on laenu võtmine sageli paratamatus. Noorte finantskäitumise uuringust selgub, et kodulaen on 17% 18-30-aastastest noortest, seejuures vanuse kasvades laenuomanike osakaal suureneb ja 27-30-aastaste seas on kodulaen juba igal kolmandal. „Kokkuvõttes võib öelda, et noored ei karda varakult laenu võtta, et rajada oma esimene kodu. Enne kinnisvaraostu tuleks aga kindlasti jälgida, et laenusumma vastaks võimetele ega oleks võetud päris maksevõime piiril, nii et muu elu jaoks raha ei jäägi,“ soovitas Maripuu.

Uuring toob välja, et kuigi 18-30-aastased on laenamisel vastutustundlikud ja üle kahe laenu üldiselt korraga ei võeta, ei ole noored jõudnud koguda piisavalt sääste, et võimalike tagasilöökidega tööelus hakkama saada. „Kõige enam on mittesäästjaid 27-30-aastaste seas, kes säästupuhvrit kõige enam vajaksid, sest neil on tegelikult kõige suuremad finantskohustused. Kui säästmiseks napib vahendeid või tahet, tasuks end suuremate riskide vastu kindlustada, et hakkamasaamine oleks tagatud ka ootamatus olukorras,“ ütles Maripuu.

Uuring viidi läbi Swedbanki Rahaasjade Teabekeskuse tellimusel Turu-uuringute ASi poolt omnibuss-uuringu ning interneti teel 24.novembrist 4.detsembrini 2015. Uuringus osales 484 Eesti noort vanuses 18-30 aastat.