SEB pensionivalmiduse uuringust selgus, et Eesti, Läti ja Leedu elanikud loodavad vanaduspäevil riigipensioni alternatiividele ehk teistele sissetulekuallikatele; peamise võimalusena nähakse töötamise jätkamist pärast pensioniikka jõudmist, lisaks loodetakse saada täiendavat tulu ettevõtlusest või kinnisvarast.
Balti riikide elanikud usuvad, et nad töötavad edasi ka pärast pensioniikka jõudmist. Eestis arvab seda 79 protsenti, Lätis 77 protsenti ja Leedus 70 protsenti küsitletutest. Ligi pooled Leedu elanikest peavad tõenäoliseks, et lähedased toetavad neid pensionieas rahaliselt. Lätis on see näitaja 44 protsenti ja Eestis 40 protsenti, seisab SEB pressiteates.
Eesti tööealised elanikud loodavad saada vanaduspõlves tulu ka oma ärist või kinnisvarast. Lisatulu teenimist oma ettevõttest või selle aktsiatest pidas Eestis võimalikuks 46, Lätis 38 ja Leedus 32 protsenti küsitletutest. Tulu teenimist kinnisvara üürist või müügist hindas Eestis võimalikuks 40, Lätis 29 ja Leedus 27 protsenti vastanutest.
"Sellised ootused vastavad mõningal määral tänase pensionäri tegelikkusele, sest iga teine Eesti praegustest 62–63-aastastest teenib lisatulu töötamisega. Kuid vaid 6 protsenti saab vanaduspensioniks rahalist lisa oma ettevõttest ja vaid 1 protsent eluruumi üürimisest või müügist. See näitab selgesti, et Eesti elanike panused ärile ja kinnisvarale kui võimalikele pensioniea sissetuleku alternatiividele on liiga kõrged," kommenteeris SEB Elu- ja Pensionikindlustuse juhatuse esimees Indrek Holst.
Kasutatud andmed tuginevad SEB pensionivalmiduse indeksi uuringule, mida viidi juba teist aastat järjest läbi koostöös turu-uuringute firmaga TNS ja see toimus oktoobris 2015 kõigis kolmes Balti riigis, kokku osales 1700 eraisikut.