Kuperjanovi jalaväepataljoni sadakond ajateenijat ja tegevväelast harjutavad sel nädalal Võrumaal Tabinas kiirreageerimist.

Nädala lõpuni kestva õppuse Terassüda eesmärk on õpetada tulevastele reservrühmaülematele, kuidas täita taktikalisi ülesandeid piiratud ajaga, teatas kaitseväe peastaap

"Õppus Terassüda näitab, mis tasemel on eelkõige aspirantuuris koolitatud rühmaülemad ja kuidas kompanii on valmis kevadisteks suurõppusteks Tormihoiatus ja Kevadtorm," ütles Kuperjanovi jalaväepataljoni A-jalaväekompanii ülem kapten Marko Pungar pressiteate vahendusel.

Muuhulgas lihvivad sõdurid oma oskusi kiir- ja objektirünnakus, motoriseeritud rännakul, varitsuses ja kaitselahingus. Harjutuse stsenaariumi kohaselt on vastane tugevalt soomustatud ja arvulises ülekaalus.

Kuperjanovi jalaväepataljon on praegu suurim jalaväepataljon Eestis, kus teenib üle 700 ajateenija. Pataljoni ülesanne on õpetada ajateenijaid lahinguvõimelisteks jalaväelasteks, meedikuteks, sidemeesteks ja jaoülemateks ning tagada pataljoni toimimine nii rahu- kui sõjaajal.

Ilmateenistuse andmetel on alanud nädalal oodata vihma- ja lörtsisadu, samas päevane õhutemperatuur ulatub mõnel pool pea kümmekonna kraadini.

Teisipäeval Läänemerele madalrõhulohk ja kõrgrõhkkonna mõju väheneb. Öö ja ennelõuna püsivad sajuta ning on ka selgemat taevast. Pärastlõunaks pilved tihenevad ja saartel hakkab vihma sadama, õhtul jõuab vihm mandri lääneossa. Lõuna- ja kagutuul on öösel Ida-Eestis nõrk, Lääne-Eestis tugevneb 5-10, saartel 14 m/s, päeval püsib tuul tugevana, õhtu poole nõrgeneb. Õhutemperatuur on öösel -3 kuni +3, päeval +8 kuni +11, meretuulega rannikul kuni +4 kraadi.

Kolmapäevaks soojem õhumass eemaldub. Madalrõhulohu mõjul sajab vahetevahel vihma, sekka ka lörtsi. Tuul nõrgeneb ja puhub lõunakaarest. Õhutemperatuur on öösel -1 kuni +3, päeval on sooja 4-8 kraadi.

Neljapäeval jõuab üle Läänemere järgmine madalrõhulohk ja toob niiskust lisaks. Aeg-ajalt sajab vihma ja kuna õhumass on jahedam, siis kohati ka lörtsi. Tuul on nõrk, puhub öösel lõunakaarest, päeval pöördub läänekaarde. Õhutemperatuur on öösel -1..+3, päeval +4..+7°C.  

Reede öösel on tõusva õhurõhu foonil sajuhooge harvem. Päeval on vihma ja lörtsi tõenäosus taas suurem. Tuul on nõrk. Õhutemperatuur on öösel -2 kuni +3, päeval on sooja 4-8 kraadi.

Laupäeval kõrgrõhkkonna mõju tugevneb ja ilm on enamasti sajuta. Puhub mõõdukas läänekaare tuul ja õhutemperatuur on öösel -4 kuni +1 kraadi, päeval on sooja 4-9 kraadi.

Pühapäeva öösel on Eesti kohal kõrgrõhuhari. Ilm on sajuta ja vaikne ning taevas võrdlemisi selge. Päeval suureneb Läänemerelt madalrõhulohu surve, lõuna- ja kagutuul tugevneb, lisandub pilvi ja Lääne-Eestis võib ka veidi vihma sadada. Õhutemperatuur on öösel -4 kuni +1, päeval on sooja 5-10 kraadi.

Esmaspäeval jõuab madalrõhulohk ja toob soojema õhumassi. Kohati sajab ka vihma. Puhub tugev lõunakaare tuul ja õhutemperatuur on öösel -2 kuni +3 kraadi. Päeval tuleb sooja 7-11, meretuulega rannikul kuni +5 kraadi.

Veterinaar- ja toiduamet (VTA) ei näe põhjust keelata Lätis toodetav koeratoit, mida kahtlustatakse koerte haigestumise ja surma põhjustamises.

"Eesti Väikeloomaarstide Seltsi käsutuses on Läti kolleegide poolt jagatud info, et Lätis on juba üle aasta probleemiks söögitoru laienemise ja polüneuropaatiaga kulgeva koerte haigestumise järsk kasv," kirjutas seltsi president Janne Orro pöördumises maaeluministeeriumile. "Läti kolleegid tegelevad selle probleemi uurimisega väga tõsiselt ning seni on ainus haigestunud koeri ühendav faktor Lätis toodetud koeratoit DOGO," lisas Orro.  

VTA esindaja sõnul on nad esitanud järelpärimise Läti toidu- ja veterinaarjärelevalveasutusele, kuid seni ei ole saanud vastust, mis annaks põhjust seostada koeratoitu DOGO koerte haigestumisega.

"Oleme saatnud selle kohta järelpärimise Läti kolleegidele, et esitatud väiteid kontrollida. Läti ametkonnad Eestit koeratoiduga seotud probleemidest teavitanud ei ole, seega puuduvad hetkel andmed, et väidetav koerte haigestumine Lätis võiks olla seotud kõnealuse koeratoiduga," ütles VTA peadirektor Olev Kalda oma vastuses.

"Turule viidud sööda ohutuse eest vastutab ennekõike sööda käitleja. Kontrolli sööda ohutuse üle tehakse kõigis sööda tootmise, töötlemise ja turustamise etappides, sealhulgas sööda impordi, hoiustamise, transpordi, tarnimise ja müügi üle. Vastavalt söödaseadusele teostavad Eestis sööda kontrolli Veterinaar-ja Toiduamet, Tarbijakaitseamet ning Maksu-ja Tolliamet," selgitas Kalda.

"Sööda ohutuse ja jälgitavuse tagamiseks peavad söödakäitlejad oma tegevuse kohta esitama Veterinaar- ja Toiduametile  majandustegevusteate  või taotlema tegevusloa  ning täitma sööda hügieeninõudeid. VTA teostab järelevalvet sööda ohutuse tagamiseks riskipõhiselt," lisas VTA peadirektor.

Väikeloomaarstide seltsi andmetele diagnoositi söögitoru laienemise ja polüneuropaatiaga kulgevat koerte haigestumist Lätis 2015. aastal üle 140 ja 2016. aasta algusest on haigusjuhtumeid pidevalt lisandunud. "Suur osa nendest koertest on tänaseks juba surnud. Võrreldes naaberriikidega on selline haigestumus tohutult kõrge, kolleegidega suheldes on tulnud välja, et näiteks Eestis on söögitoru laienemise juhtumeid aastas alla 10, Leedus on sarnaste haigusjuhtude arv väga sarnane Eesti näitajatega," märgib seltsi president Orro oma kirjas.

BNS-ile teadaolevalt valmistatakse koeratoitu DOGO Lätis ning selle hinnaklass on keskmisest madalam. Samas Eestis seda toitu  laiemalt ei turustata.

Väikeloomaarstide seltsi andmetele müüvad koeratoitu Dogo Eestis okidoki.ee, hansashop.eu, internetshop.ee.

Terviseameti teatel avatakse Võrumaal Varstus 1. aprillist taas perearsti vastuvõtt.

Terviseameti otsuse tulemusena avatakse Varstu alevikus uuesti mullu suletud üldarstiabi vastuvõtukoht, kus perearsti vastuvõtt hakkab toimuma kord nädalas ja pereõe vastuvõtt igal tööpäeval.

Terviseameti teatel ei olnud eelmisel aasta lõpus tehtud otsus Varstus perearsti teenuse lõpetamiseks tingitud ameti pahatahtlikkusest. "Otsuse aluseks olid OÜ Varstu Perearstikeskuses ilmnenud probleemid, mis näitasid selgelt, et samal moel jätkata ei saa," selgitas amet.

Esimese, kiireima lahendusena said Varstu valla elanikud alates jaanuarist kasutada Arija Rimbeniece perearstiteenust. Kuna Rimbeniece praksis asus aga senisest asukohast kuue kilomeetri kaugusel Mõnistes, ei rahuldanud see kohalikke elanikke.

Et varstulastele siiski kohapeal olev üldarstiabi võimalus luua, saatis terviseamet kõikidele Võru maakonna perearstidele kirja küsimusega, kas keegi oleks huvitatud vähemalt kord nädalas Varstus vastuvõtu tegemisest ning pereõe Anne Eriku tööle võtmisest. Nimetatud tegevusest informeeris terviseamet ka Varstu vallavanemat, kes omaltpoolt oli igati valmis koostööks, kuna senised perearsti ruumid kuuluvad vallale.

Kohe kui terviseamet sai vastuse Sõmerpalu perearstilt Anne Ojakäärult, kes oli valmis kaaluma Varstus vastuvõtu tegemist, alustati kolmepoolseid läbirääkimisi perearsti, Varstu vallavanema ja terviseameti vahel, et leida olukorrale parim lahendus, mis sobiks kõikidele osapooltele.

Läbirääkimiste tulemusena ja perearsti nõusolekul laiendatakse terviseameti otsusega alates 1. aprillist Anne Ojakääru piirkonda. Perearsti senisele teeninduspiirkonnale, milleks oli Sõmerpalu vald, liidetakse juurde Varstu vald.

Otsuse tulemusena avatakse uuesti Varstu alevikus üldarstiabi vastuvõtukoht, kus perearsti vastuvõtt hakkab toimuma kord nädalas ja pereõe vastuvõtt igal tööpäeval.