Võru linnas ja maakonnas peab Hansa Bussiliinid alustama aprillis ühistranspordivedusid surugaasil töötavate bussidega, kuid piirkonnas puudub gaasitankla ja gaasitoru, mistõttu võib üleminek viibida, kirjutab Postimees.
Võru linnas ja maakonnas peaks alates aprillist sõitma 20 Iveco surugaasibussi, aga paraku pole see võimalik, sest Võrus pole ei surugaasitanklat ega isegi mitte maagaasitoru.
Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi eesmärk on jõuda 2020. aastaks niikaugele, et kümnendik transpordis kasutatavast kütusest pärineks taastuvatest energiaallikatest. See tähendab nii vedelate biokütuste, elektrisõidukite kui ka biometaani kasutamist.
Eesmärgist lähtuvalt viis Võru maavalitsus läbi ühistranspordihanke, milles andis eelise surugaasibusside pakkujatele. Esialgse plaani järgi pidi uus vedaja alustama Võru linnas ja maakonnas tänavu jaanuarist.
Hanke võitis Hansa Bussiliinid, mis panustas lootusele, et jaanuarist on Võrus korralik gaasitankla. Firma eeldas, et kui riik korraldab hanke gaasibussidele, siis riik mõtleb sellele, et hankel osalenud firmal on kohapealt ka gaas võtta.
Teiseks jäänud Eesti Buss vaidlustas hanke tulemused sootuks muul põhjusel kui gaas, aga jäi riigihangete vaidlustuskomisjonis ja halduskohtus kaotajaks. Küll aga lükkus vaidluse tõttu edasi Hansa Bussiliinide töö algus Võru bussiliinidel – seega pidanuks firma gaasibussid alustama tööd tänavu 1. aprillist.
Transpordi ajutiseks jätkumiseks kuni tankla valmimiseni sõlmis maavanem Andres Kõiv Hansa Bussiliinidega veolepingu, mis kehtib aprillist septembri lõpuni. Vajaduse korral saab lepingut pikendada veel aasta lõpuni – siis peaks gaasitankla praeguste lootuste kohaselt kindlasti valmis olema.
Sebe kaebas aga maavanema ajutise kokkuleppe Tartu ringkonnakohtusse ja saavutas esmaspäeval võidu. Kohus peatas oma määrusega Võru maavalitsuse ja Hansa Bussiliinide vahelise kokkuleppe kehtivuse kuni kohtuvaidluste lõpuni. Niisiis pole Võru maavalitsusel ühegi vedajaga Võru maakonnaliinide teenindamiseks ajutist kokkulepet, mis tähendab, et Hansa Bussiliinid peaks saatma hankes nõutud gaasibussid 1. aprillil liinile, nagu eelmisel aastal sõlmitud ja 2024. aasta märtsi lõpuni kehtiv leping nõuab.
Hansa Bussiliinide juhatuse liige Madis Lepp ütles esmaspäeval Postimehele, et firma tegeleb ringkonnakohtu määruse analüüsimisega ja otsustab seejärel, mida edasi ette võtta.
Kõik on võimalik siin ilmas.
Sellele vaatamata kuulutati konkurss formaalsel ettekäändel nurjunuks ja anti tänavu 20. jaanuaril maavanema korraldusega alates 1. aprillist veoõigus ikkagi hankelepingu tähtaegsest täitmisest keeldunud ja ajutiseks veoks kallima hinna, 1,346 EUR/km pakkunud Hansa Bussiliinidele.
SEBE kinnitusel saanuks selle leppe kohaselt Hansa Bussiliinid vedada kallima hinnaga kui riigihankes, ilma gaasibusse kasutamata ning lisaks võttis maavalitsus kohustuse maksta kinni ajutiseks veoks renditud vanad bussid. http://uudised.err.ee/v/majandus/23370434-c219-46bc-9406-5458e0d684fb/kohus-peatas-voru-maavalitsuse-ja-hansa-bussiliinide-veohanke-ajutise-kokkuleppe
kas kuskilt on võimalik lugeda,mis hinnaga hansa võitis ja sebe kaotas?
Kuna biometaani tootmine ja kasutamine on vajalik, plaanib Eesti võtta kasutusele sadadel tuhandetel hektaritel kasutult kasvava rohemassi, hakkab sellest ühistranspordi tarvis biometaani tootma ning rajab üle Eesti vähemalt 20 biogaasi müüvat tanklat.
PRIA andmetel kasvatati näiteks 2012. aastal rohtset biomassi ligi 560 000 hektaril, kuid ligi 64 protsenti rohtsest biomassist, kokku 1,4 miljonit tonni kuivainet, jääb loomasöödana kasutamata ja toiduks väärindamata. Kasutamata rohumass niidetakse praegu niisama ära ja jäetakse rohumaadele kõdunema. Selle tõttu jääb kolmandik Eesti kasutuses olevast põllumajandusmaast sisuliselt väärtuslikust toodangu loomisest välja.
Ministeerium prognoosib, et 2030. aastal oleks Eesti võimeline tootma biometaani mahus, mis võimaldaks asendada 10% transpordis kasutatavast kütusest, ja mis oleks odavam siin müüdavatest vedelkütustest.
Nii ongi Eestis juba käivitatud esimesed biometaani tootmise pilootprojektid ning siht on võetud sellele, et biometaani hind võiks tanklates olla 0,917 € kilo eest ilma käibemaksuta, mis on igal juhul odavam kui diislikütus. Ühe kilogrammi biometaaniga saab sõita umbes sama palju kilomeetreid kui ühe liitri diislikütusega
1. enamus hankeid Eestis vaidlustatakse
2. kohtu määrused esmaseks õiguskaitseks ei lähtu mitte printsiibist, kellel on õigus. Tegelikult taastatakse endine olukord, sest kohtuotsus võib tulla nii või naa pidi.
3. Kõrvalt tundub, et tegu on pigem ministeeriumi tegemata tööga (kahjuks näeme seda iga päev, et ministeeriumitest kipuvad tulema täiesti ebapädevad eelnõud ja otsused
4. Maavalitsuse majas teadaolevalt võtab maavalitsus ise väikse osa pinnast, minge ja tutvuge maja juhiga
5. Kiuslikus ja sõim, see kipub kahjuks meil liialt tavaline olema, eriti juhul, kui aimugi asja sisust pole.
"Naabriplika".
Ma mäletan kuidas käis selle sebra tellimine maavalitsuses kunagi ammu. Aga nüü ei käi neist keegi seal üle.
mis need ajakirjanikud siia puutuvad kui kohus siin jälle midagi otsustas. eks kõiv täitis jälle mingit käsku ja nagu ikka ... tehti tasku märjaks. see ju eesti vabariik, kus pea ei tea kuhu kael keerab. ja ... rääkida mingist gaasist, mida põlvas ja missos on küll ja küll paistab eriti abitu. isegi kohus pole nii rumal, et sellest aru ei saaks. asjapulgad istuvad aga ametis, kõik saavad pappi kuid millegi ees vastutust pole. samas ... ega tea, võib-olla on mingi ämma kapp ka kusagil jälle täitmata ....
Sa oled siin 3 harimatu mats. Kirjutad kuidas saab sellist kommentaari kirjutada . Kas sa haimattu oled midagi kuulnud teisaldatavatest mistahes tanklatest mida eriti kasutatakse kaitseväes. Võrrukessest mats ära topi igalepoole nina kui midagi ei jaga ega tea ning haridust pole..Matsid jäävad matssideks harimatuteks nagu võrumaa teataja ,postimehe ajakirjanikud ja sina turakas kes ei tea tanklatest midagi ainult,et ägada saad..
Kuidas saab nii lolli kommentaaari kirja panna?????