Vanemate rahalist toetust vajab 74 protsenti täisealistest noortest

Swedbanki tellitud noorte finantskäitumise uuringust selgus, et suur osa noortest vajab vanemate rahalist abi ka pärast täiskasvanuikka jõudmist; noorte igakuine netosissetulek ulatub üldiselt kuni 800 euroni ja kolmandik teenib üle 1000 euro kuus.

Peamiseks sissetulekuallikas on 69 protsentidele noortest palgatöö, kuid tähtsal kohal on ka vanemate toetus, mille märkis kolme olulisema sissetulekuallika sekka 59 protsenti 18-30-aastastest noortest.

Järgnevad toetused ja stipendiumid, mida peab oluliseks sissetulekuallikaks 45 protsenti vastajatest.

Kõigest 22 protsenti noortest ei ole oma vanematelt täiskasvanuks saades rahalist toetust saanud.

Pooled noortest töötavad, ainult õpingutega tegeleb 15 protsenti ning samaaegselt töötab ja õpib 17 protsenti.

Uuringust selgus, et finantskohustuste hulk kasvab vanusega: kui 18-21-aastastest 67 protsendil veel laene ja liisinguid ei ole, siis 27-30-aastaste seas on ilma ühegi laenuta vaid 23 protsenti.

Erinevatest laenuliikidest kasutatakse kõige sagedamini järelmaksu 23 protsenti, millele järgnevad kodulaen 17 protsenti ja õppelaen 14 protsenti noortest. Kümnendikul noortest on ka krediitkaart, väike- või tarbimislaen ja liising.

"Eesti noorte laenukäitumine on küllaltki vastutustundlik ja ettevaatlik - neljandik noortest on võtnud üheaegselt kaks või enam laenu. Panga ees kohustustega enamasti hätta ei jääda ja vaid 2% tunnistab kiirlaenu võtmist,“ ütles Swedbanki teabekeskuse juht Lee Maripuu.

Raha kogumisega ei tegele 28 protsenti noortest. Kõige enam ehk 35 protsenti on mitte-säästjaid 27-30-aastaste seas.

Küsitletud 18-30-aastastest noortest 53 protsenti hindab oma rahalist toimetulekut rahuldavaks, 31 protsenti saab hästi hakkama ja pidevalt on rahalistes raskustes 15 protsenti.