Juuni lõpuni saavad omavalitsused taotleda põhikoolivõrgu korrastamiseks kokku üle 46 miljoni euro, et viia koolimajad vastavusse õpilaste arvu langusega ning vähendada kulusid taristule.

Toetust saavad omavalitsused taotleda kas õppehoone rekonstrueerimiseks, uue ehitamiseks ja sisustamiseks või ka hoone täilikuks või osaliseks lammutamiseks, teatas haridus- ja teadusministeerium BNS-ile.

Haridus- ja teadusminister Jürgen Ligi ütles, et laste arvu vähenemise tulemusena on pooltes Eesti õppeasutustes iga noore kohta kütta, valgustada ning remontida enam kui 20 ruutmeetrit pinda. "Eestis on ka üle 75 kooli, kus iga õpilase kohta on ruumi rohkem kui kahetoalise korteri jagu (40–100+ m2). Liiga palju ressurssi läheb seetõttu hariduse sisust mööda, pooltühjade hoonete kütmiseks," märkis minister .

"Toetus aitab omavalitsustel vähendada hariduskuludes kinnisvara osakaalu ja tõsta panust palkadesse ning õppevahenditesse,“ selgitas Ligi.

Põhikoolivõrgu korrastamiseks toimub vähemalt kaks taotlusvooru. Käesolevas, esimeses voorus saavad taristu korrastamiseks esitada taotlusi omavalitsused, kes on otsustanud sulgeda gümnaasiumiaste või leppinud kokku riigigümnaasiumi asutamises. Tuleva aasta alguses avaneb teine põhikoolivõrgu korrastamise taotlusvoor, kuhu oodatakse taotlusi omavalitsustelt, mis kas liidavad põhikoole, sulgevad mõne põhikooli või põhikooliastme. Põhikoolivõrgu korrastamise meetme maht koos omafinantseeringuga on kokku enam kui 100 miljonit eurot.

Aastal 2017 saavad omavalitsused taotleda toetust ka kaasavat haridust edendava taristu kohandamiseks tavakoolides.

Toetust saab taotleda SA Innove kaudu kuni juuni lõpuni. Taotlusvooru tutvustamiseks korraldab SA Innove infopäevad 19. aprillil Tartus ja 20. aprillil Tallinnas. Esimese taotlusvooru minimaalne toetussumma on 200 000 ja maksimaalne 5 miljonit eurot projekti kohta. Õppehoonete lammutamiseks on minimaalne toetus 30 tuhat ja maksimaalne 200 tuhat eurot. Üks omavalitsus võib toetust saada kuni kahele projektile maksimaalselt kaheksa miljonit eurot.

Kõikide taotlusvoorude raames on investeeringute maht koos omaosalusega ligikaudu 106 miljonit eurot, millest 92 miljonit tuleb Euroopa Regionaalarengu Fondist (ERF).

Õpilaste arv on langenud üheksakümnendate aastate lõpust pea 40 protsenti. Eesti koolimajad on valdavalt ehitatud ajal, mil aastas sündis umbkaudu 21 000 last. Prognoosi järgi väheneb sündivus aastaks 2040 umbes 10 000 sünnile aastas. Munitsipaal- ja riigikoolide võrgu korrastamise eesmärk on vähendada omavalitsuste ja riigi kulusid koolide haldamisele. Selle arvelt on võimalik rohkem panustada õpetajate, koolijuhtide, tugispetsialistide palkadesse, õpikeskkonda ning hariduse kvaliteeti.

Kokku on haridusvaldkonnas kasutada praegu ligi 3,5 miljonit ruutmeetrit pinda. Aastaks 2020 on plaanis vähendada seda 3 miljoni ruutmeetrini. Rohkem kui pool haridustaristust on üldhariduskoolid.

Mullu kevadel kinnitas valitsus üldhariduskoolide võrku investeerimise põhimõtted, mis on 241 miljoni euro suuruse koolivõrguinvesteeringute kava käivitamise eelduseks. Investeeringutest toetatakse gümnaasiumide ja põhikoolide taristu nüüdisajastamist ja pinnakasutuse optimeerimist. Koolivõrguinvesteeringute programmi raames korrastatakse ka hariduslike erivajadustega lastele mõeldud koolide võrku ning kohalikud omavalitsused saavad toetust kaasavat haridust edendava taristu loomiseks või kohandamiseks.

Samuti jätkub maakondades tugevate gümnaasiumite rajamine, et vastavalt seadusele toimiks aastaks 2020 riigigümnaasium kõikides maakonnakeskustes.

Neli aastat tagasi Narvas surnuna leitud üheksa-aastase Varvara mõrvas arvatavalt mees, kes uurimise alla langedes võttis uimastite üledoosi ja suri.

Politsei on 9-aastase Varvara tapja leidmiseks kogunud ligi 2900 inimese DNA-proovid ning teinud mitutuhat menetlustoimingut. Uurijad on tuvastanud isiku, kelle DNA kattub ohvrilt ning tema leidmiskohast võetud proovidega, kuid puudub võimalus täiendavalt koguda tõendeid mehe seostamiseks selle kuriteoga. 

9-aastane Varvara jäi Narvas kadunuks 2012. aasta 18. märtsil ning tema surnukeha leiti viis päeva hiljem tüdruku kodu lähedalt tühermaalt lumega kaetuna. Uurimise käigus kogutud tõendite kohaselt oli ohver leidmiskohta toodud surnuna ning arvatavalt suri ta kadumise päeva õhtul. Lapse surma põhjuseks oli kägistamine ning tema suhtes oli eelnevalt toime pandud ka seksuaalkuritegu. Lisaks kägistamisjälgedele kaelal ei olnud tema kehal muid vägivallatunnuseid.   

Ekspertide tööd ohvri leidmiskohalt kogutud tõenditega raskendas sadanud lumi ja sellele järgnenud sula. Samuti ei saa ekspertide hinnangul välistada, et ohvrit oli eelnevalt pestud. Siiski tuvastasid eksperdid ohvri kehalt võetud proovidest meessugukromosoomi DNA-profiili, mis jäi pikaks ajaks uurimise peamiseks juhtlõngaks. Paraku ei ole meessugukromosoomi profiil unikaalne, vaid see päritakse identsena meesliini pidi.   

Juhtunu asjaolude selgitamiseks küsitles politsei tuhandeid inimesi, et koguda infot lapse kadumise ja võimalike kurjategijate kohta. Kontrolliti mobiilsideoperaatorite, turvakaamerate ja maksetoimingute info kohaselt piirkonnas liikunud inimesi; lapse võimalikke kohtakte sotsiaalmeedias ja kõiki vihjeid, mis juhtunu kohta politseisse tulid. Samuti kontrollis politsei varasemalt seksuaalkuritegusid ja raskeid isikuvastaseid kuritegusid toime pandud isikuid, keda oli kokku ligi sada. Teise tähtsa töösuunana otsis politsei kohta, kus kuritegu võidi toime panna, kuid see on tänaseni leidmata. 

Nelja aasta jooksul on võrreldud 2855 mehe DNA proove, mille seast tehti kindlaks kokku 11 inimest, kellel on ohvrilt leitud meessugukromosoomi DNA-profiil. Kuna oli selge, et tuvastatud meessugukromosoomi profiilist kurjategija leidmiseks ja tema süü tõendamiseks ei piisa, otsiti rahvusvaheliselt võimalusi täiendavalt analüüsida ohvri kehalt ja leidmiskohast võetud proove. 

2014. aasta sügisel saadeti Austriasse täiendavale uuringule 13 karva, mida Eestis analüüsida polnud võimalik. Austria eksperdid suutsid neist kolmel tuvastada mitokondriaalse DNA, mis ei kuulunud ohvrile ja võrdlesid neid Eestis tuvastatud meessugukromosoomi kandjatega.  Ekspertide töö tulemusel sai politsei teada ühte perekonda kuuluvast kahest mehest, kelle mitokondriaalne ja meessugukromosoomi DNA kattuvad sellega, mis saadi ohvrilt ja tema leidmiskohalt kogutud DNA proovidest. 

Politsei tuvastas, et kahest mehest ühel ei olnud võimalik seda kuritegu toime panna ning jätkas teise mehe seotuse kontrollimist. Mehelt oli DNA proov võetud 2014. aasta veebruaris. Proovi võtmisest kolm päeva hiljem oli mees teadlikult võtnud narkoüledoosi ühes Tallinna kortermajas ja surnud. Seega ei saanud uurijad meest küsitleda, kuid tehti kindlaks, et ta oli lapse kadumise ajal selles piirkonnas. Samas puuduvad andmed tema tegevuse kohta kadumise ajal ning tal võis olla varasem kontakt lapsega. 

Mehe surma tõttu pole võimalik taastada või täiendavalt uurida, mida ta 18. märtsil tegi ega koguda andmeid, mis seostaksid teda lapse kadumise ja tapmisega. Samuti ei ole praegusel hetkel täiendavalt võimalik töödelda lapse leidmiskohalt ja ohvrilt võetud proove, et tuvastada unikaalne DNA profiil, mis oleks piisav tõend mehe seostamiseks Varvara surmaga. Seetõttu lõpetati täna lapse surma uurimiseks alustatud kriminaalmenetluse, kuid teaduse arenedes või täiendava info lisandumisel on võimalik uurimist uuesti alustada. 

Neli aastat väldanud uurimises osales üle saja politseiniku. Lapse leidmiskohalt ja surnukehalt võetud tõendite analüüsimisse kaasati lisaks Eesti ekspertidele ning kohtuarstidele ka Austria, Hollandi ja Saksamaa tippeksperte. Võimalikke juhtlõngu otsiti Europoli, Interpoli ja naaberriikide kaudu ning kaasati profileerijad Suurbritanniast ja Venemaalt. Uurijad kuulasid menetluse käigus üle 2100 inimest. Politsei viis läbi 117 jälitustoimingut ja ligi pooltuhat korda kasutati mobiilsideoperaatorite infot. Inimestelt laekus menetluse ajal ligi 220 vihjet sh selgeltnägijate teateid võimaliku kurjategija kohta, millest igaüht põhjalikult kontrolliti, kuid neist ükski ei viinud uurimises olulise infoni.

Varvara tapmise uurimisest hargnenud menetlustes on politsei ja prokuratuur nelja aasta jooksul kohtu ette saatnud kümneid seksuaalkurjategijaid kokku 121 kuriteoepisoodiga.

Ida prefektuuri kriminaalbüroo juhi Tarvo Kruubi sõnul pole politsei nelja aasta jooksul kordagi Varvara mõrva uurimisest loobunud või alla andnud. „See on olnud politsei jaoks mahukas ja keeruline uurimine, kuna lapse leidmiskohalt tõendite leidmine oli raskendatud, puudusid sündmuskoht, niiöelda kuumad jäljed ning viited kurjategija kohta. See kuritegu läks korda kogu Eestile ja ka kõigile uurimisega seotud politseinikele,“ ütles ta. 

Viru ringkonnaprokuratuuri juhtivprokurör Margus Gross märkis, et üle nelja aasta väldanud kriminaaluurimine oli oma toimingute mahult üks suurimaid Eesti ajaloos. „Kriminaalmenetlus lõpetati täna. Vaatamata sellele, et meil on viiteid, kes võis mõrva toime panna, ei saa me täna enam paraku tõendeid juurde hankida, kuid oleme ka menetluse lõpetamise järel valmis uute tõendite lisandumisel või teaduse arenedes uurimise uuesti avama,“ sõnas Gross.

Üheksa-aastase Varvara alasti surnukeha leiti 2012. aasta 23. märtsil Narvas 26. Juuli tänaval asuva jäähalli lähedalt. Kohast, kus last teadaolevalt viimati elusana nähti, ei olnud surnukeha kaugel. Politsei oli sama kohta ka juba varem kontrollinud, kuid kuna surnukeha lebas lume all, siis tüdrukut kohe ei leitud.

Varvara jäi kadunuks 2012. aasta 18. märtsil Narvas. Hiljem otsisid lisaks arvukatele politseinikele last ka kümned vabatahtlikud. BNS

Ilmateenistuse andmeil on alanud nädalal oodata kevadiselt sooja ja veidi sajust ilma, kolmapäeval ja pühapäeval kerkivad soojakraadid kohati 20 lähedale.

Teisipäeval püsib kõrgrõhkkonna serv Eesti kohal. Samal ajal laieneb Läänemerele madalrõhkkonna serv ning edela-lõunavoolus kandub soojem õhumass Balti riikidesse. Öö on mandril sajuta ja rahulik, õhutemperatuur langeb sisemaal 0 kuni -3 kraadini. Saartel ja läänerannikul on pilvisem ja võib vähest vihma sadada ning õhutemperatuur jääb 1-3 kraadiga plusspoolele. Päeva peale lääne poolt alates pilvisus tiheneb ja pärastlõunal sajab Lääne-Eestis vähest vihma, õhtul võib ka ida pool kohati veidi tibutada ja kagutuul muutub tuntavamaks. Sooja tuleb meretuulega rannikul 5-6, sisemaal 8-13 kraadi.  

Kolmapäeval on kõrgrõhkkond sunnitud Venemaale taanduma, sest Skandinaaviast läheneb madalrõhkkond. Öösel võib vaid üksikutes kohtades veidi vihma sadada. Kagutuul tugevneb hommikuks 5-10, saartel puhanguti 13 m/s. Sooja tuleb 1-6 kraadi. Päeval jõuab madalrõhulohk üle Läänemere Eesti kohale ja sajuala liigub ennelõunal Lääne-Eestisse ning õhtul Peipsi äärde. Tuul pöördub järk-järgult kagust edelasse ning on tugev, puhangud ulatuvad kuni 14 m/s. Soojakraadid tõusevad saartel ja läänerannikul 6-9, sisemaal 10-14, Kagu-Eestis kuni 17 kraadini.

Neljapäeval madalrõhkkond eemaldub ja lõuna poolt tugevneb kõrgrõhkkonna mõju. Kahe rõhuala piirimail sajab mõnel pool hoovihma. Puhub tugev edelatuul. Sooja on öösel 2-6 kraadi, päeval tõusevad soojakraadid meretuulega rannikul kuni 7, sisemaal 10-14 kraadini.  

Reedel madalrõhkkonna mõju väheneb ja tõusva õhurõhu foonil on ilm peamiselt sajuta, vaid õhtul suureneb Lõuna-Eestis vihma võimalus. Sooja on öösel 1-6 kraadi, päeval meretuulega rannikul kuni 7, sisemaal 10-13 kraadi.

Laupäeva öö tuleb kõrgrõhkkonna mõjul vaikne ja enamasti sajuta. Üksnes Lõuna-Eestis on väike vihmavõimalus. Õhutemperatuur langeb selgema taeva korral -1 kuni +2 kraadini, Lõuna-Eestis võib jääda +5 kraadi ümbrusse. Päeval läheneb lõuna poolt madalrõhkkond. Ennelõunal on vihma tõenäosus suurem Lõuna-Eestis, pärastlõunal laienevad sajupilved põhja poole. Idakaare tuul tugevneb. Õhutemperatuur tõuseb 6-10, saarte ja Põhja-Eesti sisealadel kuni 13 kraadini.  

Pühapäeval jõuab madalrõhkkond Kesk-Euroopast Läänemerele ja selle serva mööda kandub lõunavoolus soe õhumass Balti riikidesse. Öösel sajab saabuva sooja õhumassiga koos vihma, päeval saju võimalus väheneb. Puhub võrdlemisi tugev idakaare tuul. Sooja on öösel 2-7 kraadi, päeval rannikualadel kuni 7 ja sisemaal 9-14, Kagu-Eestis võib tõusta 18 kraadini.

Esmaspäeval madalrõhkkonna mõju väheneb. Kohati sajab hoovihma ja puhub mõõdukas idakaare tuul. Sooja on öösel 2-7, päeval rannikualadel kuni 7 ja sisemaal üle 10 kraadi.

Võrumaal tõid päästjad kaldale läbi Kurgjärve jää vajunud kalamehe, tugevalt alajahtunud mees anti üle kiirabile.

Esmaspäeval kell 9.12 teatati häirekeskusele, et Võrumaal Rõuge vallas Udsali külas on inimene läbi Kurgjärve jää vajunud, edastas BNS-ile Lõuna päästekeskus. Hättasattunu avastas järve naabruses elav mees, kes appihüüdeid kuulis ja uppujast ka häirekeskusele teada andis.

Naabrimees tõttas koos tuttavaga järve äärde uppujale appi. Mehed püüdsid käepärastest laudadest tee uppujani tee teha. Kuna uppuja oli kaldast 30-40 meetri kaugusel, ei küündinud mehed abivajajani.

Kohale saabunud päästemeeskonna pinnaltpäästevarustuses päästja jooksis jääaugu juurde ning sisenes vette, et uppujat pinnal hoida. Teine päästja ligines ujuva päästelauaga, mille abil alajahtunud kannatanu kaldale toodi. Päästelaua kaldale tõmbamisel olid abiks ka uppuja avastanud mehed.

Tugevalt alajahtunud ja jõu kaotanud 51-aastane kannatanu anti üle kiirabile.

Pressiesindaja lisas, et pärast uppuja päästmist käisid päästjad Kurgjärve lähedal asuva Vaskna järvel olevaid kalamehi õhukese jää eest hoiatamas ja neid sealt ära kutsumas.