SEB pensionivalmiduse uuringust selgus, et Eesti, Läti ja Leedu elanikud loodavad vanaduspäevil riigipensioni alternatiividele ehk teistele sissetulekuallikatele; peamise võimalusena nähakse töötamise jätkamist pärast pensioniikka jõudmist, lisaks loodetakse saada täiendavat tulu ettevõtlusest või kinnisvarast.

Balti riikide elanikud usuvad, et nad töötavad edasi ka pärast pensioniikka jõudmist. Eestis arvab seda 79 protsenti, Lätis 77 protsenti ja Leedus 70 protsenti küsitletutest. Ligi pooled Leedu elanikest peavad tõenäoliseks, et lähedased toetavad neid pensionieas rahaliselt. Lätis on see näitaja 44 protsenti ja Eestis 40 protsenti, seisab SEB pressiteates.

Eesti tööealised elanikud loodavad saada vanaduspõlves tulu ka oma ärist või kinnisvarast. Lisatulu teenimist oma ettevõttest või selle aktsiatest pidas Eestis võimalikuks 46, Lätis 38 ja Leedus 32 protsenti küsitletutest. Tulu teenimist kinnisvara üürist või müügist hindas Eestis võimalikuks 40, Lätis 29 ja Leedus 27 protsenti vastanutest.

"Sellised ootused vastavad mõningal määral tänase pensionäri tegelikkusele, sest iga teine Eesti praegustest 62–63-aastastest teenib lisatulu töötamisega. Kuid vaid 6 protsenti saab vanaduspensioniks rahalist lisa oma ettevõttest ja vaid 1 protsent eluruumi üürimisest või müügist. See näitab selgesti, et Eesti elanike panused ärile ja kinnisvarale kui võimalikele pensioniea sissetuleku alternatiividele on liiga kõrged," kommenteeris SEB Elu- ja Pensionikindlustuse juhatuse esimees Indrek Holst.

Kasutatud andmed tuginevad SEB pensionivalmiduse indeksi uuringule, mida viidi juba teist aastat järjest läbi koostöös turu-uuringute firmaga TNS ja see toimus oktoobris 2015 kõigis kolmes Balti riigis, kokku osales 1700 eraisikut.

Setumaal asuva Meremäe valla elanikud kogunesid teisipäeva hommikul vallavolikogu istungile, et toetada vallavanem Rein Järvelille ja vilistada valjuhäälset välja volikogu esimehe Arno Varese algatatud umbusaldusavalduse, vahendas ERR-i uudisteportaal "Aktuaalset kaamerat".

Uue hääletuse tulemusel valiti umbusaldatud Järvelill tagasi ametisse ja volikogu esimees astus tagasi.

Märtsi keskpaigas kirjutas Lõunaeestlane, et politsei algatas Meremäe vallavanema Järvelille (SDE) suhtes väärteomenetluse, et uurida "võimalikku toimingupiirangu rikkumist". Kuu alguses kuulati tunnistajana üle ka vallavalitsuse raamatupidaja. Mis on uurimise põhjus, ei ole politsei ega ka vallavanem veel selgitanud.

„Mul pole sellest praegu midagi rääkida, sest ei tea midagi täpselt,” kinnitas vallavanem Lõunaeestlasele.

Vastaskandidaat oli endine riigikogulane Jüri Kaver, kes käis Meremäel ära ja läheb sama targalt koju tagasi. Ilmselt arvati, et Kaver hääletuse ka võidab. (Postimees)

18. märtsil esitas kuus vallavolikogu liiget - Arno Vares, Arvo Kaupo, Helgi Metsik, Rein Nikitin, Matti Kõivik ja Mihhail Link - Järvelillele umbusaldusavalduse. Valla 11-liikmelises volikogus annab see enamuse.

Volikogu esimees Arno Vares põhjendas Lõunaeestlasele, et Järvelill on vallavanemana kaotanud volikogu usalduse. „Valla juhtimine peab olema läbipaistev ning aus ning see peab paistma ka kõrvalseisjatele läbipaistev ning aus,” ütles Vares Lõunaeestlasele.

Valla elanikud asusid Järvelille toetama ning kogusid Meremäe valla 939 elaniku seast enam kui 400 toetusallkirja. Toetusavaldus avati ka internetis aadressil petitsioon.ee. "Ainult vallarahva hääl võib sellist kiuslikku otsust peatada ja valla normaalset juhtimist taastada," põhjendatakse vallvanema toetust petitsiooni kirjelduses.

Teadlase sõnul on tänavatelt õhku paisatav silmaga nähtav tolm ebameeldiv ja limaskesti ärritav, kuid erinevalt silmaga nähtamatutest tolmu peenosakestest ei jõua suuremad osakesed enamasti sügavale kopsu seda kahjustama.

Tartu Ülikooli keskkonnatervishoiu dotsent Hans Orru ütles teisipäeval BNS-ile, et suuremad tolmuosakesed püütakse juba ninas ja suus kinni ning enamasti need kopsu ei jõua. "Silmaga nähtaval tolmul otsest tervisemõju ei ole, selle osakesed ärritavad silmi, limaskesti ja hingamisteid muud kahju tegemata," rääkis Orru. "Kuid nähtava tolmuga paisatakse sageli samaaegselt õhku nähtamatuid peenosakesi, mis on juba otseselt kahjulikud."

Orru sõnul ei muuda jämedama tolmu kahjulikkuse astet tolmuosakeste päritolu, olgu selleks siis näiteks naastrehvidega peenestatud asfalt, liiv või loomade ja inimeste väljaheited. "Teatud juhtudel võib tolmu päritolu midagi siiski mõjutada, aga nagunii on see tolm nii segunenud, et me ei saa öelda, et üks allikas oleks teisest ohtlikum," rääkis Orru. "Pigem on liivatolm isegi halvem, sest ta on teralisem. Eeskätt teralisus mõjubki ärritavamalt."

Orru tõdes, et inimestele valmistab koheselt tajutavaid ebameeldivusi siiski jäme tolm ja tänavad tuleks sellest puhtad hoida.

Eesti Keskkonnauuringute Keskuse (EKUK) õhukvaliteedi juhtimise osakonna juhataja Erik Teinemaa rääkis BNS-ile, et suhteliselt seisva õhuga Tartus on kahjulike peenosakeste kontsentratsioon tavaliselt suurem kui meretuultele avatud Tallinnas.

Normi järgi tohib neid umbes kümne mikromeetri suurusi peenosakesi ööpäeva jooksul olla kuni 50 mikrogrammi ühes kuupmeetris õhus, aga viimasel ööpäeval mõõtsid Tartus jaamad 90 mikrogrammi kuupmeetris õhus ning kui see tase püsib terve ööpäeva, on näitaja päris kõrge. Tallinna jaamad mõõtsid samas 20 mikrogrammi kuupmeetris linnaõhus.

"Peente osakeste sisse hingamise tagajärg on aga kopsufunktsiooni vähenemine, mikropõletikud ja üldine haigestumine mis võib päädida vähiga," rääkis Teinemaa.

Õhukvaliteeti Eesti eri paigus saab jälgida aadressil www.ohuseire.ee

Maksu- ja tolliamet (MTA) on praeguse seisuga tagastanud tuludeklaratsiooni esitanud inimestele 79,6 miljonit eurot, amet ootab veel 40 000 deklaratsiooni laekumist.

MTA-le on oma eelmise aasta tuludeklaratsiooni esitanud 617 387 inimest. Enne 31. märtsil saabuvat tuludeklaratsiooni esitamise tähtpäeva lisandub veel eeldatavalt 40 000 deklaratsiooni, kohustus on tuludeklaratsioon esitada vähemalt 14 300 füüsilisest isikust ettevõtjal (FIE). Deklaratsiooni esitanutele tagastatakse tulumaksu 91 miljonit eurot ja juurde tuleb maksta 19,7 miljonit eurot, teatas amet.

MTA teenindusosakonna juhtivspetsialisti Hannes Udde sõnul on viimastel aastatel keskmiselt 600 000 esitatud deklaratsioonist umbes 11 000 esitatud peale tähtaega. "Kui  eelmisel aastal teeniti tulu, mis on maksustamata, siis tasub see kindlasti enne tähtaega deklareerida, et järgmisel aastal, kui oodatakse tulumaksu tagastust, saaks selle kiirelt kätte," lisas Udde.

FIE-del on ka oluline meeles pidada, et tuludeklaratsiooni põhivorm A ja vorm E on vaja esitada kõikidel juhtudel ja ei ole oluline, kas ja kui palju ettevõtlusest tulu saadi. Juhul, kui ettevõtlustulu ei saadud, tuleks esitada vorm E nullidega. Deklaratsiooni peab esitama ka siis, kui ettevõtlus 2015. aastal katkestati või lõpetati. Vormil E saab andmed esitada ka eraisik, kes ei ole ennast füüsilisest isikust ettevõtjana registreeritud, kuid on saanud maksustamisperioodil ettevõtlustulu.

Neil inimestel, kes pole veel oma tulumaksu tagastust saanud ja samas on juba esitanud lisadokumendid, palub MTA varuda kannatust, kuna dokumentide läbi vaatamine võtab aega. Deklaratsioonide kontrollimahtu on eelkõige suurendanud selliste deklaratsioonide kasv, kus on esmakordselt deklareeritud eluasemelaenu intressid ja mis lähevad selle tõttu ka kõik täiendavasse kontrolli.