Naiste madalam palk on meeste kaotus

Naiste kolmandiku võrra väiksem palk on ka laste ja meeste ehk kogu leibkonna kaotus, rõhutas kolmapäevasel võrdse palga päeval sotsiaaldemokraadist riigikogu liige Marianne Mikko.

“On kurb tõsiasi, et naised peavad töötama keskmiselt üle 100 päeva kauem, et teenida välja mehega võrdne aastapalk,” tõdes Mikko, kelle selgitusel tähistatakse võrdse palga päeva tänavu 13. aprillil, sest just selleks päevaks teenivad naised välja meeste möödunud aasta palga.

Teisisõnu on naised teinud 104 päeva rohkem tööd, et jõuda meestega sama tulemuseni.

Positiivsena tõi Mikko esile valitsuse tegevuskava, mille kohaselt on veel sel aastal plaanis anda tööinspektsioonile õigus kontrollida, kas tööandjad maksavad naistele ja meestele võrdväärse töö eest võrdset palka. "On viimane aeg, et palgalõhe olemasolul saaks see teatavaks kõigile ettevõttes töötavatele inimestele,” rõhutas Mikko ning kutsus mehi selles küsimuses seisma naiste kõrval ning julgustama neid palgaläbirääkimistel enda eest tugevamalt seisma.

"Töötasu on enamiku inimeste jaoks peamine või isegi ainuke sissetulekuallikas ja mõjutab peale igapäevase sissetuleku ka erinevate hüvitiste ning pensioni suurust - seega elukvaliteeti kogu inimese elu vältel," ütles sotsiaalkaitseminister Margus Tsahkna.

Üks põhjustest, miks Eesti naised end tööturul kõrgemalt ei hinda, võib Tsahkna sõnul olla ebavõrdselt jaotunud hoolduskoormus. „Minu üleskutse on isadele - veetke senisest rohkem aega oma lastega ning võtke osa nende kasvatamisest ka vanemahüvitise perioodil. On aeg jõuda sinna, et ühiskond tunnustaks aktiivset isadust,“ rääkis minister.

Tsahkna sõnul on valitsusel plaanis rohkem tähelepanu pöörata vanemahüvitise süsteemi paindlikumaks muutmisele ning suurendada isade osalust laste eest hoolitsemisel.