EESTI UUDISED BNS

Lõuna ringkonnaprokuratuur saatis kohtusse 33 episoodiga kriminaalasja, milles kahte meest vanuses 26 ja 32 eluaastat süüdistatakse erinevate kuritegude, peamiselt kütusevarguste toimepanemises. 

Esitatud süüdistusest lõviosa moodustavad kütusevargused, mis pandi toime eelmisel aastal Tartu-, Jõgeva- ja Põlvamaal. Kriminaalasja kohtueelset menetlust juhtinud prokurör Jüri Vissaku sõnul on kütust varastatud nii tanklatest kui ka pargitud veoautodest. Toimiku materjalidest nähtub, et süüdistatavad on kasutanud erinevaid sõidukeid ning nendele autodele mittevastavaid registreerimismärke. 

„Kuritegude avastamisel on aidanud teenindusjaamades olevad videokaamerad ning kannatanute ütlused. Vaatamata sellele, et mehed on üritanud oma tegevust erineval viisil varjata, õnnestus politseiametnikel isikud tuvastada ning kinni pidada,“ kommenteeris prokurör Jüri Vissak. 

Lisaks vargustele süüdistatakse 32-aastast meest mootorsõiduki juhtimises narkojoobes ning 26-aastast meest turvatöötajate löömises.

Kriminaalasja kohtueelset menetlust viis läbi Tartu politsei.

32-aastane mees viibib kohtu loal vahi all alates eelmise aasta 3. novembrist. Teise süüdistatava suhtes on kohaldatud tõkendina elukohast lahkumise keeldu. 

Kriminaalasi on saadetud kohtusse kokkuleppemenetluse korras.

Erukindral Johannes Kert leiab, et NATO ühtsuse testimine relvajõudude sissetungiga ühes lõigus kutsub esile NATO aktiivsuse laialdases strateegilises ruumis ja tegevuste spektris, mille kontrollimiseks ei jätku Moskval ressurssi, kirjutab Õhtuleht.

Venemaa on viinud viimase kaheksa aasta jooksul läbi provokatiivseid õppusi, mis on Kerdi sõnul tekitanud küsimusi. "Viimastel aastatel võib täheldada luureaktiivsuse tõusu nii meie kui ka meie liitlaste suunal. Viimaste nädalate provokatsioonid lennukite ja helikopteritega vaid täiendavad seda jada," ütles Kert.

Tema sõnul on Baltikumi kaitse tõsine teema ning on tõsi, et NATO kirdenurgas pole praegu piisavalt vägesid võimaliku Venemaa vägede kontsentreeritud ründe tõrjumiseks.

"Kuid selline ohukäsitlus on vaid lineaarne ja euroatlantilises strateegilises keskkonnas tervikuna naiivne. Seda teab hästi ka Moskva," sõnas Kert.

Erukindral märkis, et Venemaa pikem konflikt NATO-ga lõpeb vältimatu kaotusega ning seetõttu hoiab Moskva tagasi ka ahvatlustest algatada lühikest võidukat sõda.

Täna, 25. aprillil algava riigieksamite perioodi avab  eesti keele riigieksam. Eksamile on registreerunud 7234 eksaminandi. Eksamiperiood lõppeb 19. mail matemaatika riigieksamiga.

Eesti keele riigieksam on kaheosaline ning sellega mõõdetakse funktsionaalset lugemis- ja kirjutamisoskust.

Lugemisosas valib õpilane ühe alustekstide komplekti ja lahendab selle põhjal 2–4 analüüsi- ja arutlemisoskust nõudvat ülesannet. Eksamiülesannete alustekstid esindavad ilukirjandust, publitsistikat ja populaarteadust. Kirjutamisosa koosneb alusteksti(de)st ja probleemipõhisest ülesandest. Eksaminandil tuleb kirjutada umbes 400-sõnaline arutlev kirjand ning see pealkirjastada.

Eesti keele riigieksam algab kell 10.00 ja lõppeb 16.00.

Eksamiperiood jätkub kolmapäeval, 27. aprillil eesti keele teise keelena eksamiga ning 3. mail  inglise keele eksamiga. Eksamiperiood lõppeb 19. mail matemaatika eksamiga.  Võõrkeele riigieksameid asendavad prantsuse, saksa ja vene keele rahvusvahelised eksamid toimuvad aprillis ja mais. Riigieksamitele registreerus tänavu  kokku 10 471 eksaminandi.

Eksamiperioodi alguse puhul tervitab eksamitegijaid esmaspäeval haridus- ja teadusminister Jürgen Ligi.

Riigieksamite esmased tulemused avalikustatakse ainete kaupa 13.–19. juunini eksamite infosüsteemis EIS https://eis.ekk.edu.ee/ ja riigiportaalis www.eesti.ee .
Elektroonilised riigieksamitunnistused väljastatakse hiljemalt 20. juunil.

Riigieksameid korraldab Sihtasutus Innove. Sihtasutus Innove on üld- ja kutsehariduse valdkonna ja hariduse tugiteenuste kompetentsikeskus ning Euroopa Liidu toetuste vahendaja. Sihtasutus loodi 2003. aastal Haridus- ja Teadusministeeriumi haldusalas.

Lisainfo 2016. a riigieksamite kohta on leitav Innove kodulehelt: http://www.innove.ee/et/riigieksamid

Riigieksameid tutvustavad videod on leitavad:

Kuidas eksamitööd valmivad? https://youtu.be/2fxNY2Ly6vM

Käes on eksamipäev? https://youtu.be/yBD9MmJLVSQ

Pärast eksamit https://youtu.be/fHk-ZCYgJOw

Järgmisel õppeaastal saavad neli Eesti koolijuhti õppida kuu aja jooksul Briti, Hollandi ja Sloveenia koolide juures muudatuste elluviimist, teatas haridus- ja teadusministeerium (HTM).

Rahvusvahelise stažeerimisprogrammi stipendiumi said Suure-Jaani Kooli direktor Epp Välba, Viljandi Gümnaasiumi direktor Ülle Luisk, Kuristiku Gümnaasiumi direktor Raino Liblik ja Võru Gümnaasiumi direktor Karmo Kurvits. Sihtriigis viibimise ajal pakuvad neile professionaalset tuge ülikoolide õppejõududest mentorid.

Programmi eesmärk on anda direktoritele võimalus kogeda haridusuuenduste rakendamise mõju teistes riikides ning saada inspiratsiooni oma kooli arendamiseks, teatas HTM. Naastes tuleb igal osalejal viia oma koolis ellu arendusprojekt ning jagada kogemust avalikkusega.

Ministeeriumi õpetajaosakonna juhataja Kristi Mikiver usub, et uuenenud õpikäsitust toetava ja õppijakesksema koolikultuuri areng saab alguse koolijuhist. „Oluline on, et Eesti direktoritel oleks võimalus õppida ka teiste riikide kogemustest – saada kinnitust oma mõtetele, tuua tagasi värskeid ideid ning rakendada neid muutuste tegemisel,“ ütles ta pressiteate vahendusel.

„See on ideaalne võimalus haridusuuenduste rakendamise mõju kogemiseks ning sealt edasi juba oma kooli arendamiseks. Kuigi igal stipendiaadil on oma konkreetne soov ja nägemus teemade osas, millega ta sihtriigis tutvuda soovib, on läbivaks tunnuseks muutuste juhtimine ja õppijakesksuse suurendamine,“ ütles koolijuhtide arenguprogrammi koordinaator ja Eesti Rotary Klubide esindaja Olavi Otepalu.

Stipendium loodi Eesti Rotary Klubide ettepanekul ning lisaks koostöös Eesti Koolijuhtide Ühenduse, Haridus- ja Teadusministeeriumi, Tallinna Ülikooli ja Tartu Ülikooliga.

Stažeerimisprogrammi stipendiumile said märtsi keskpaigani kandideerida kõik Eesti üldhariduskoolide direktorid.  

Programmis osalejad saavad külastada haridusuuendusi vedavaid riike ning neis ka kooli juhtimisest osa võtta.

Kohapeal on osaleja ülesandeks koolijuhi töövarjuks olemine, osalemine kooli planeerimistegevuses, koolis rakendatud uuenduste analüüsimine, võimalusel õppetöö läbiviimine jmt.

Järgmiseks õppeaastaks pandi välja stipendiumid Briti, Hollandi ja Sloveenia uuenduslike koolidega tutvumiseks.