Erukindral Johannes Kert leiab, et NATO ühtsuse testimine relvajõudude sissetungiga ühes lõigus kutsub esile NATO aktiivsuse laialdases strateegilises ruumis ja tegevuste spektris, mille kontrollimiseks ei jätku Moskval ressurssi, kirjutab Õhtuleht.

Venemaa on viinud viimase kaheksa aasta jooksul läbi provokatiivseid õppusi, mis on Kerdi sõnul tekitanud küsimusi. "Viimastel aastatel võib täheldada luureaktiivsuse tõusu nii meie kui ka meie liitlaste suunal. Viimaste nädalate provokatsioonid lennukite ja helikopteritega vaid täiendavad seda jada," ütles Kert.

Tema sõnul on Baltikumi kaitse tõsine teema ning on tõsi, et NATO kirdenurgas pole praegu piisavalt vägesid võimaliku Venemaa vägede kontsentreeritud ründe tõrjumiseks.

"Kuid selline ohukäsitlus on vaid lineaarne ja euroatlantilises strateegilises keskkonnas tervikuna naiivne. Seda teab hästi ka Moskva," sõnas Kert.

Erukindral märkis, et Venemaa pikem konflikt NATO-ga lõpeb vältimatu kaotusega ning seetõttu hoiab Moskva tagasi ka ahvatlustest algatada lühikest võidukat sõda.

Täna, 25. aprillil algava riigieksamite perioodi avab  eesti keele riigieksam. Eksamile on registreerunud 7234 eksaminandi. Eksamiperiood lõppeb 19. mail matemaatika riigieksamiga.

Eesti keele riigieksam on kaheosaline ning sellega mõõdetakse funktsionaalset lugemis- ja kirjutamisoskust.

Lugemisosas valib õpilane ühe alustekstide komplekti ja lahendab selle põhjal 2–4 analüüsi- ja arutlemisoskust nõudvat ülesannet. Eksamiülesannete alustekstid esindavad ilukirjandust, publitsistikat ja populaarteadust. Kirjutamisosa koosneb alusteksti(de)st ja probleemipõhisest ülesandest. Eksaminandil tuleb kirjutada umbes 400-sõnaline arutlev kirjand ning see pealkirjastada.

Eesti keele riigieksam algab kell 10.00 ja lõppeb 16.00.

Eksamiperiood jätkub kolmapäeval, 27. aprillil eesti keele teise keelena eksamiga ning 3. mail  inglise keele eksamiga. Eksamiperiood lõppeb 19. mail matemaatika eksamiga.  Võõrkeele riigieksameid asendavad prantsuse, saksa ja vene keele rahvusvahelised eksamid toimuvad aprillis ja mais. Riigieksamitele registreerus tänavu  kokku 10 471 eksaminandi.

Eksamiperioodi alguse puhul tervitab eksamitegijaid esmaspäeval haridus- ja teadusminister Jürgen Ligi.

Riigieksamite esmased tulemused avalikustatakse ainete kaupa 13.–19. juunini eksamite infosüsteemis EIS https://eis.ekk.edu.ee/ ja riigiportaalis www.eesti.ee .
Elektroonilised riigieksamitunnistused väljastatakse hiljemalt 20. juunil.

Riigieksameid korraldab Sihtasutus Innove. Sihtasutus Innove on üld- ja kutsehariduse valdkonna ja hariduse tugiteenuste kompetentsikeskus ning Euroopa Liidu toetuste vahendaja. Sihtasutus loodi 2003. aastal Haridus- ja Teadusministeeriumi haldusalas.

Lisainfo 2016. a riigieksamite kohta on leitav Innove kodulehelt: http://www.innove.ee/et/riigieksamid

Riigieksameid tutvustavad videod on leitavad:

Kuidas eksamitööd valmivad? https://youtu.be/2fxNY2Ly6vM

Käes on eksamipäev? https://youtu.be/yBD9MmJLVSQ

Pärast eksamit https://youtu.be/fHk-ZCYgJOw

Järgmisel õppeaastal saavad neli Eesti koolijuhti õppida kuu aja jooksul Briti, Hollandi ja Sloveenia koolide juures muudatuste elluviimist, teatas haridus- ja teadusministeerium (HTM).

Rahvusvahelise stažeerimisprogrammi stipendiumi said Suure-Jaani Kooli direktor Epp Välba, Viljandi Gümnaasiumi direktor Ülle Luisk, Kuristiku Gümnaasiumi direktor Raino Liblik ja Võru Gümnaasiumi direktor Karmo Kurvits. Sihtriigis viibimise ajal pakuvad neile professionaalset tuge ülikoolide õppejõududest mentorid.

Programmi eesmärk on anda direktoritele võimalus kogeda haridusuuenduste rakendamise mõju teistes riikides ning saada inspiratsiooni oma kooli arendamiseks, teatas HTM. Naastes tuleb igal osalejal viia oma koolis ellu arendusprojekt ning jagada kogemust avalikkusega.

Ministeeriumi õpetajaosakonna juhataja Kristi Mikiver usub, et uuenenud õpikäsitust toetava ja õppijakesksema koolikultuuri areng saab alguse koolijuhist. „Oluline on, et Eesti direktoritel oleks võimalus õppida ka teiste riikide kogemustest – saada kinnitust oma mõtetele, tuua tagasi värskeid ideid ning rakendada neid muutuste tegemisel,“ ütles ta pressiteate vahendusel.

„See on ideaalne võimalus haridusuuenduste rakendamise mõju kogemiseks ning sealt edasi juba oma kooli arendamiseks. Kuigi igal stipendiaadil on oma konkreetne soov ja nägemus teemade osas, millega ta sihtriigis tutvuda soovib, on läbivaks tunnuseks muutuste juhtimine ja õppijakesksuse suurendamine,“ ütles koolijuhtide arenguprogrammi koordinaator ja Eesti Rotary Klubide esindaja Olavi Otepalu.

Stipendium loodi Eesti Rotary Klubide ettepanekul ning lisaks koostöös Eesti Koolijuhtide Ühenduse, Haridus- ja Teadusministeeriumi, Tallinna Ülikooli ja Tartu Ülikooliga.

Stažeerimisprogrammi stipendiumile said märtsi keskpaigani kandideerida kõik Eesti üldhariduskoolide direktorid.  

Programmis osalejad saavad külastada haridusuuendusi vedavaid riike ning neis ka kooli juhtimisest osa võtta.

Kohapeal on osaleja ülesandeks koolijuhi töövarjuks olemine, osalemine kooli planeerimistegevuses, koolis rakendatud uuenduste analüüsimine, võimalusel õppetöö läbiviimine jmt.

Järgmiseks õppeaastaks pandi välja stipendiumid Briti, Hollandi ja Sloveenia uuenduslike koolidega tutvumiseks.

Expert tehnikakaupluste möödunud aasta müügistatistika näitab, et eestlased eelistavad valdavalt eestlaetavaid ning kõrge tsentrifuugimiskiirusega pesumasinaid, mis on energiasäästlikud ning rohkete funktsioonidega. Suurenenud on ka kuivatite müük.

Expert tehnikakaupluste turundusjuht Joonas Kulli toob välja viis põhilist küsimust, mida tarbijad  nende kauplustes pesumasinat soetades küsivad.

1. Kuidas valida pesumasina suurust?

Väiksematesse masinatesse mahub 3,5 kg pesu, keskmise suurusega masinasse 5-6 kg ja suurimad kodukasutuseks mõeldud masinad pesevad korraga isegi kuni 12 kg pesu. Pesemismahu valimisel tasub arvestada ka kuivatamise võimalustega. Kodus kasutatavate kuivatite mahud on üldjuhul väiksemad. Samuti ei ole sageli piisavalt kuivatusresti pinda, mida kasutada, mistõttu võib pesu läppuma minna. Valikut tehes tasub arvestada, kui palju pesu korraga teie kodus koguneb ja kui tihti te pesu tavaliselt pesete.

2. Kas eelistada eest- või pealtlaetavat pesumasinat?

Kitsastesse oludesse sobivad pealtlaetavad pesumasinad, mis on mõõtmetelt kitsamad ning mida on kergem ka täita. Eestlaetavad pesumasinad on küll mahult laiemad, kuid võimaldavad see-eest kasutada masina pealmist pinda – nt kuivati jaoks või rätikute hoidmiseks.

3. Millised funktsioonid võiksid uuel pesumasinal olemas olla?

Tsentrifuugkiiruse muutmise võimaluse puhul ei ole vahet, kas eelistada pealtlaetavat või eestlaetavat pesumasinat. Mõlemal juhul algavad tsentrifuugi kiirused ca 800 p/min (pööret minutis) juurest ja lõpevad 1600 kiiruse juures. 1400-1600 p/min on juba peaaegu nagu kuivati, sest kuigi riided on masinast välja võttes kergelt niisked, kuivavad need õhu käes päris kiiresti. Vastavalt kangale on oluline kasutada ka erinevat tsentrifuugikiirust, et pesemine ei rikuks riietust.

Viitpäästik ehk TimeManager on kasulik funktsioon, mis lubab pesumasina pesuvalmis seada, kuid käivitub valitud kellaajal. See võimaldab pesemist ajatada nt öisele, soodsamale ajale või tööpäeva lõppu, mis võimaldab pesu koju jõudes koheselt kuivama panna.

Pesuautomaatika (Fuzzy Logic, 6th Sense): See on kompleksne süsteem erinevaid arvutusi, kus pesumasin võtab arvesse pesu kogust, vee karedust, pesu mustuse astet ja muud, valides selle põhjal kasutatava vee koguse, andes mõnel juhul märku, kas pesuvahendit peaks kasutama vähem või rohkem jms. Fuzzy Logic on ka "õppiv" süsteem, tehes ajapikku aina paremaid otsuseid.

Auruprogramm on mõeldud pesu värskendamiseks. Näiteks pikalt kapis seisnud riiete jaoks, mis aurutsüklit läbides on värske lõhnaga ning kortsudest vaba, lihtsustades triikimist või võimaldades pesu pärast kerget tahenemist koheselt kandma hakata.

Vahukontroll on olemas peaaegu igal pesumasinal ning tähendab, et pesu loputamise ajal jälgivad sensorid, kas trumlis on veel vahujääke ning pesumasin lisab vajadusel automaatselt loputuskordi, et riided peale pesu pesuainetest puhtad oleksid.

4.    Millise energiaklassiga pesumasin on mõistlik osta, et  kulusid optimeerimida?

Hea masin on vähemalt A+ energiaklassiga, aga loomulikult on energiasäästlikum A+++. Iga pesumasina peal on energiakleebis, millel on kirjas keskmine aastane energiakulu, veekulu, maksimaalne pesukogus, tsentrifuugiklass ja müratasemed, mille järgi  otsus langetada.

Suur enamus täna müügil olevatest pesumasinatest on piisavalt energia- ja veesäästlikud. Suures osas oleneb kaasneva kulu optimeerimine temperatuurist, millega pesu pestakse, sest pesuvee soojendamisele kuulub siiski enamik kasutatud elektrienergiast. Energiakulu sõltub, kas pesta pesu 30, 60 või 90 kraadi juures. Eelistada tasub kindlasti madalamaid temperatuure ja võimalusel lühemalt kestvaid pesutsükleid.

5. Kas uut pesumasinat on oluline hooldada?

Pesumasinate puhul on üheks suurimaks probleemiks katlakivi. Seetõttu tuleb masinat regulaarselt hooldada vastavate vahenditega. Pesumasinat võiks läbi pesta iga paarikümne pesukorra järel. Samuti tuleks tähelepanu pöörata pesuainesahtli puhastamisele ning filtri puhastamisele. Täpsemalt on kõik alati kirjas tootejuhendis.