Maanteeamet kutsub kampaaniaga autojuhte piirkiirust jälgima

Maanteeameti tellitud uuringu kohaselt arvab 57 protsenti juhtidest, et kümme kilomeetrit tunnis kiiruseületamist on aktsepteeritav ja maanteeamet kutsub juhte kampaaniaga piirkiirust jälgima.

Esmaspäeval algab kampaania  "Ole inimene! Jälgi piirkiirust.", millega maanteeamet kutsub juhte säilitama liikluses inimlikkust, mitte alluma loomalikele instinktidele ning mõistma, et kiirusepiirangutel on põhjus, teatas maanteeameti pressiesindaja BNS-ile.

Ameti teatel on piirkiiruse ületamine Eestis jätkuvalt peamine liiklusõnnetuste faktor ja seostub 30 protsendi hukkunutega. Mullu avastati lubatud sõidukiiruse ületamisi umbes 45 000 korral ja see arv kasvab pidevalt.

Maanteeameti tellitud uuringu "Sõidukiirus 2015“ kohaselt arvab 57 protsenti juhtidest, et kümme kilomeetrit tunnis kiiruseületamist on aktsepteeritav. 48 protsenti küsitlenutest ületab piirkiirust linnas ning 82 protsenti põhiteedel. Suurem osa sõidukijuhte peab oma juhtimisstiili teistest ohutumaks ning hindab oma kiirust ekslikult tegelikkusest väiksemaks. Kiiruse ületamine ei ole küsitlusuuringute põhjal liiklejate arvates nii ohtlik, kui joobes juhtimine, sõidu ajal mobiiltelefoniga tegelemine või  punase tule alt läbisõitmine.

Kiirus on liiklusohutuse keskne probleem. „Kiiruse ületamine 10 km/h võrra tähendab maanteedel  olulist möödasõitude arvu kasvu, kuna kiirust ületava juhi jaoks on lubatud kiirusel eessõitev sõiduk liiga aeglane. Enda arvates kiirust ainult natuke ületades seame pidevalt ohtu nii enda kui ka kaasliiklejate elud. Samas on sellega saavutatav ajavõit minimaalne,“ sõnas maanteeameti ennetustöö osakonna juhataja Monika Heinrand.

Sõiduautojuht ise oma ebaadekvaatses kiiruse valikus riski ei näe ja õnnetuse korral sageli kannatada ei saa. Surmavaid või raskeid vigastusi saavad jalakäijad, kaasreisijad või -liiklejad. Piirkiiruse eiramine mõjub doominoefektina palju rohkematele ohukomponentidele. Aheneb juhi nägemisväli, mistõttu ei jõua roolisolija märgata kõike eesolevat, pikeneb pidurdusteekond ning sõiduki täielikuks peatumiseks kuluv aeg.  Peatumisteekonna pikkust mõjutavad ka juhi väsimus, tervislik seisund, halb nähtavus, sadu, udu, teekatte seisund, nõuetele mittevastavad rehvid, ebakvaliteetsed klaasipuhastajad jne.

Kui kiirus suureneb kaks korda, pikeneb pidurdusteekond neli korda. Sõites ainuüksi 90 km/h asemel 100 km/h, pikeneb kuivades teeoludes peatumisteekond rohkem kui viiendiku võrra. Kokkupõrke korral jalakäija hukkumise tõenäosus 50 km/h kiirusega sõites on 40 pro0tsenti, aga see  tõuseb drastiliselt 60 km/h juures, olles 70 protsenti  ning  kiirusel 70 km/h juures on jalakäija hukkumise tõenäosus juba 90 protsenti.

25. aprillist 23. maini toimuva kampaaniaga „Ole inimene! Jälgi piirkiirust.“ soovib maanteeamet tuletada meelde piirkiiruse vajalikkust, näidata  liigse kiirustamise mõttetust ning süvendada  arusaama, et  ka 10 km/h  kiiruseületus pole aktsepteeritav.  Pikaajalisem eesmärk on muuta liiklejate hoiakuid ja käitumist,  et kiiruse ületamine oleks ühiskonnas sama taunimisväärne kui joobes juhtimine.