Turu-uuringufirma GfK Retail & Technology andmetel soetasid eestlased tänavu märtsis 7,6 miljoni euro eest nutitelefone, võrreldes eelmise aasta märtsiga on müügikasv 1,6 miljonit eurot.

GfK statistika alusel müüdi selle aasta märtsis Eesti jaemüügis nutitelefone 7,6 miljoni euro eest, aasta tagasi jäi sama number veel 6 miljoni euro juurde. Arvuliselt müüdi nutitelefone käesoleva aasta märtsis kokku 23 300, aasta varem ulatus see number 21 700 telefonini, seisab Elisa pressiteates.

Enim eelistavad tarbijad uuringufirma GfK Retail & Technology andmetel 4G nutitelefone, mille osakaal tükilises müügis ulatus Eestis selle aasta märtsis 78 protsendini ja müügikäive koguni 96 protsenini. Elisas olid need numbrid märtsis vastavalt 84 protsenti ja 97 protsenti.

"Kuna järjest enam lisandub nutitelefonide ostjaskonda nõudlikke kliente , kes teavad täpselt mida nad oma seadmelt ootavad, siis langetatakse aina enam otsus pigem veidi kallimate seadmete kasuks,“ ütles Elisa juhatuse liige Andrus Hiiepuu.

Nuti- ja mobiiltelefonide jaeturg kokku GfK statistika alusel tükilises müügis suuri muutuseid märtsis ei näidanud. Tänavuse ja eelmise aasta võrdluses on üldmüük langenud vähem kui 1 protsent 28 800 ühikule.

Märtsis oli Elisa klientide seas lemmikvalikuks nutitelefonidest  Samsung Galaxy Core Prime , Huawei P8 Lite ning Sony Xperia M4 Aqua . Eraldi saab esile tõsta Samsungit, mis oli märtsikuus enim müüdud nutitelefonide esikümnes lausa 6 erineva mudeliga ja kogumüügist moodustas Samsung Elisas 40 protsenti. Teiseks lemmikbrändiks kujunes klientide seas Huawei.

Võrreldes aasta taguse ajaga soetavad kliendid 50 euro võrra kallimaid nutitelefone, keskmine soetatud nutitelefoni hind kasvas Elisa klientidel 311 euroni.

Võru ja Põlva Maavalitsuse Europe Direct´i teabekeskuste eestvedamisel toimus 20. aprillil Võrumaa ja Põlvamaa sotsiaalvaldkonna töötajate ühine õppereis-seminar Tallinnasse Euroopa Liidu Majja ning Riigikokku. Külastuse käigus saadi ülevaade olulistest protsessidest Euroopa Liidus ning nende võimalikust mõjust Eesti sotsiaalvaldkonnale.

Võru ja Põlva maakonnas on statistika kohaselt keskmisest enam sotsiaalabi vajavaid inimesi. Seega on sotsiaalvaldkonnas tegutsevatel inimestel märkimisväärne roll abi ja toe pakkumisel piiratud võimalustega ühiskonnaliikmetele ja abivajajatele. Euroopas aset leidev rändekriis võib vajadust sotsiaaltöötajate toetuse järele peagi suurendada.

Õppereisi vältel külastasid sotsiaaltöötajad esmalt Euroopa Liidu Maja, kus tervituseks ütles avasõnad Euroopa Parlamendi Infobüroo juhataja Kadi Herkül. Järgnenud rändeteemalises vestlusringis rääkis rändeolukorrast ja sotsiaalabist Sotsiaalministeeriumi sotsiaalvaldkonna nõunik Kaisa Üprus-Tali. Euroopa Komisjoni prioriteetidest rääkis Euroopa Komisjoni Eesti Esinduse majandusnõunik Katrin Höövelson.

Õppereisil külastasid Võru- ja Põlvamaa sotsiaaltöötajad ka Riigikogu, kus neid võttis vastu Riigikogu liige Priit Sibul.

Õppereisil osales kahe maakonna peale kokku 43 inimest, 22 Võru ja 21 Põlva maakonnast.

Võrumaa ettevõtted Nopri Mahlad ja Nopri Talumeierei on tänavu tootnud üle 100 tonni kasemahla, tulnud turule seitsme uue kasemahlatoodega ning soovib lähiajal laieneda Saksamaa, Hollandi, Inglismaa ja Austria turule.

"Oleme praegu mitmeaastase töö tulemusena viimaks valmis saanud väärindatud kasemahlal põhinevate toodetega ja praegu näen ma tõsist potentsiaali hakata neid müüma välisturgudel," ütles Nopri Talumeierei omanik ja juhatuse esimees Tiit Niilo BNS-ile.

Niilo märkis, et kui seni on olnud Eesti poodides saadaval vaid kääritatud kasemahl, siis käesoleval aastal on Nopri turule tulnud nelja erinevat tüüpi pudeldatud kasemahlalimonaadiga, lisaks külmutatud ökoloogilise kasemahlaga ja vahtramahlaga.

Niilo tõi välja, et kasemahla senisest suurem väärindamine on andnud võimaluse ja lootuse neid tooteid ka välisturgudel müüa. "Kui paralleele kasutada, siis varem oleme siin Eestis müünud ainult ümarpalki ehk me ei ole piisavalt head ja huvitavat toodet kasemahlast teinud."

Seetõttu peab Nopri Niilo sõnul läbirääkimisi Saksamaa, Hollandi, Inglismaa ja Austriaga, kus nende toodete vastu on huvi tuntud. "Kõige potentsiaalsem on praegu Saksamaa, kust loodame suure tellimuse saada. Lepingut veel allkirjastatud pole, aga oleme väga lähedal," lisas Niilo.

Kasemahla pudeldamisse ja kaubanduslike toodete väljatöötamisse on Nopri investeerinud ligikaugu 130 000 eurot, kuid juhul, kui õnnestub välisturgudele murda, on plaanis lisainvesteeringuid teha. "Kui ekspordilepingud on käes, siis sellest sõltub, millised on meie investeeringud ja vajadused ning mis kujul me kasemahla edasi väärindame," ütles Niilo.

Niilo rääkis, et Nopri teeb toodete arendamisel tõsist tööd Eesti teadusasutustega nagu Maaülikool, et täita vastavad toidutehnoloogilised nõuded.

Nopri talu ostab töötlemisse mineva kasemahla ümberkaudsetelt inimestelt kokku. "Ühelt poolt soovime kasemahla väärindamisega pakkuda tööd ja leiba ka kohalikele inimestele, et maaelu jätkuks ja inimesed sooviks jätkuvalt siinkandis elada ja siia tulla," märkis ta.

OÜ Nopri Talumeierei käive oli 2014. aastal 758 915 eurot ja kasum 39 148 eurot. Ettevõtte põhilised müügiartiklid olid pastöriseerimata toorpiim, kohupiimakreemid, jogurtid, sõir, võided ja talujuust.

Erakonnad peaksid omavahel parteideüleses kandidaadis kokku leppima ja presidendi riigikogus ära valima, leiab Euroopa Komisjoni asepresident Andrus Ansip.

"Erakonnad peaksid pingutama, riigikogu peaks pingutama, et president riigikogus ära valida," ütles endine peaminister ja Reformierakonna liider Ansip intervjuus Postimehele.

"Kõik erakonnad peaksid keskenduma sellele, et leitaks see inimene, kes saaks riigikogus 68 saadiku toetuse," leidis Ansip. Tema hinnangul ei peaks konsensuskandidaat olema ühe erakonna esinumber ja seetõttu ei ole ka erakonna esinumbri väljaselgitamine konstruktiivne tegevus. "Sellega lihtsalt tsementeeritakse oma positsioonid ja alustada sellelt pinnalt läbirääkimisi teiste erakondadega, mil tuleb kindlalt kaitsta oma kandidaati, pole kuigi mõistlik," selgitas ekspeaminister.

"Keegi peaks initsieerima seda protsessi, et selgitada välja inimene, kes võiks saada 68 riigikogu liikme toetuse," märkis Ansip.

Vastates Postmehe küsimusele, kes see võiks olla, ei tahtnud Ansip vastata, kuid tunnistas, et peaminiser Taavi Rõivase kolmapäevane üleskutse valida president ära riigikogus, on tervitatava algatus.

"Meil on vaja erakondadeülest kandidaati. Ja selle kandidaadi saab välja selgitada ainult siis, kui parlamendierakonnad omavahel suhtlevad ja see protsess tuleb kiiremas korras käivitada," rõhutas Ansip.