EESTI UUDISED BNS

Toll avastas Venemaale teel olnud suure koguse võltskaupa

FOTO: Võrumaa Teataja

Maksu- ja tolliameti ametnikud leidsid aprilli alguses tollikontrolli käigus suure koguse Venemaa turule suunatud võltsingukahtlusega riideid - kokku oli leitud saadetises ligi 37 000 erinevat toodet, mis on rohkem kui möödunud aasta kõik avastused kokku.  

Suurema osa võltsingukahtlusega kaubast moodustasid pea 33 000 paari Dieseli kaubamärgi logole sarnase märgisusega teksapüksid, ülejäänud olid ilmselt järele tehtud Adidase ja Umbro tuulepluusid. Kaubamärgi esindaja esialgsel hinnangul on tooted võltsitud ja kui kauba omanik selle autentsust tõendada ei suuda, siis läheb kaup hävitamisele. 

„Enamasti leiame korraga alla 100 toote ja nii suure koguse leidmine ka kogenud tolliametnike jaoks erakordne, sest seda on rohkem kui kõik möödunud aasta avastused kokku,“ selgitas maksu- ja tolliameti tolliosakonna juhataja Urmas Koidu . „Eestisse reeglina suuri koguseid ei tooda, kuna meie ei ole sihtriik ja lõviosa rikkumistest avastame hoopiski posti- ja kullersaadetiste läbivaatamisel.“ 

Jätkuvalt on intellektuaalomandi õigusi rikkuvate kaupade lähtemaaks enamasti Hiina, vähem jõuab võltsitud tooteid siia Hong Kongist, Singapurist ja Venemaalt. Kõige rohkem leiame võltsitud käekellasid, riideesemeid, jalatsid ning mobiiltelefone ja nende tarvikuid ning kosmeetikatooteid.

Mullu suri Eestis töökohal terviserikke tagajärjel 15 inimest

FOTO: VT

Eelmisel aastal suri 15 inimest töökohal terviserikke tõttu, samas oleks töötaja surmani viinud juhtumit mõnel puhul olnud võimalik ära hoida töötaja õigeaegse tervisekontrolli suunamisega.

Töötajate tervise kontrollimine aitab varakult avastada tööga seotud terviseriske ning hoida inimeste tervist. Kümnest töötaja tervisekontrollist kahel juhul avastatakse terviseprobleeme, mille raviga saab koheselt alustada, teatas tööinspektsiooni esindaja BNS-ile.

Neljapäeval, 28. aprillil tähistatakse ülemaailmset tööohutuse ja töötervishoiu päeva. Aprillis saab alguse ka Euroopa Tööohutuse ja Töötervishoiu Agentuuri kampaania „Tervislikud töökohad sõltumata east“.Kaheaastase üleeuroopalise kampaania eesmärk on edendada jätkusuutlikku töötamist ja tervena vananemist tööelu algusest saadik. Eestis tõstetakse kampaania ajal esile tervisekontrolli tähtsust tööelus.

Tervise- ja tööministri Jevgeni Ossinovski sõnul on tervise hoidmine töökohal esmatähtis. „Hea tervis on suurim varandus ning töö ei tohi tervist kahjustada. Töökeskkond peab olema kujundatud selliselt, et tagatud oleks inimeste turvalisus ja nende tervise kaitse,“ ütles minister. „Terve inimene suudab tööl anda endast parima ning see on oluline ka Eestile tervikuna – oleme tervemad, elame kauem ja meie riik on edukam,“ lisas Ossinovski.

Tervisekontrolli eesmärk on hinnata töötaja terviseseisundit ja töötingimuste sobivust töötajale ning diagnoosida tööst põhjustatud haigestumised ja kutsehaigestumised. Tööinspektsiooni viimaste aastate järelevalve näitab, et Eesti ettevõtetes on üks sagedasemaid probleeme töötajate tervisekontrolli korraldus. Kasvutrendi näitab juhtumite arv, kus töötaja sureb töökohal äkitselt terviserikke tagajärjel.

Qvalitas arstikeskuse peaarsti Toomas Põllu sõnul on töötervishoiualased läbivaatused ainukesed süsteemselt korraldatavad tervisekontrollid, kus on võimalik haigusteni jõuda varajases staadiumis ning suunata inimesed edasistele uuringutele.

„Igast kümnest läbivaadatud patsiendist leiame kahel tervises midagi sellist, mis vajaks edasi uurimist ja neist ühel ka diagnoos kinnitub,“ ütles ta. „Oleme jõudnud heaoluühiskondadele omasele tasandile, kus organismi töövõimet ja tervislikku seisundit hakkavad mõjutama „hiilivad haigused“ nagu II tüüpi diabeet, kõrgvererõhutõbi, kõrged kolesterooli väärtused, kuulmisteravuse langus jne. Perearsti juurde sattudes räägib inimene tavaliselt mõnest konkreetsest probleemist nagu õlavalu, seljavalu jms ning vastavalt sellele tehakse diagnoosi kinnitavaid või ümber lükkavaid uuringuid. Tervisekontroll aitab ennetada võimalike haigusi ning neid varases faasis avastada,“ rõhutas Põld tervisekontrolli vajalikkust.

Üleeuroopalise kampaania „Tervislikud töökohad sõltumata east “ („Healthy workplaces for all ages“) eesmärgiks on edendada jätkusuutlikku töötamist ja tervena vananemist tööelu algusest saadik. Rõhk on ennetamisel, heade tavade jagamisel ja koostööl erinevate osapoolte vahel. Eestis on kampaania rõhuasetus tervisekontrolli tähtsusel.

Ülemaailmne tööohutuse ja töötervishoiu päev (World Day for Safety and Health at Work) pärineb Kanada töötajate 1989. aasta otsusest tähistada iga aasta 28. aprillil töö läbi surma või trauma saanud töötajate mälestuspäeva. Maailma 13 riigis – näiteks Belgias, Luksemburgis, Poolas, Portugalis, Hispaanias, Kanadas, Brasiilias jm – on see päev tänaseks kuulutatud ametlikuks üleriigiliseks mälestuspäevaks ning seda tähistatakse miitingute, meeleavalduste, seminaride ja konverentsidega, millest võtavad osa ka valitsuste ja parlamentide esindajad tipptasemel.

Meremäe volikogu valis uueks esimeheks Mihhail Linki

Mihhail Link  FOTO: Meremäe vald

Meremäe vallavolikogu valis kolmapäevasel istungil uueks volikogu esimeheks Mihhail Link.

"Minu eesmärk volikogu esimehena on saavutada Meremäe vallas rahu ja koostöö,“ ütles Link peale valituks osutumist. „See tähendab, et volikogu ja vallavalitsus peavad ajama ühist asja ning see peab vastama vallarahva ootustele. Olen volikogu esimees, kes kindlasti kuulab ära kõigi arvamuse."

Mihhail Link töötab Elektrilevi tarbimise järelvalvespetsialistina ja valiti volikokku valimisliidust „Koduvald“. Meremäe volikogu eelmine esimees Arno Vares astus eelmisel volikogu istungil ametist tagasi.

Selgusid tänavused „Võrguplatsid korda” rahvahääletuse võitjad

Fotol on Jõgeva linna põhikooli plats

Eilsega sai läbi Eesti Võrkpalli Liidu ja Oma Ehitaja AS koostöös toimuva konkursi „Võrguplatsid korda” rahvahääletus. Žürii ja võrkpallisõprade abiga on selgunud need kümme kohta, kuhu eesootaval suvel uhiuued võrkpalliväljakud rajatakse.

Eelmisel nädalal valis žürii välja kuus enda lemmikut, praeguseks on läbi ka rahvahääletus, mille käigus selgusid ülejäänud neli võitjat. Kokku tegi oma valiku Delfi Eesti Elu portaalis läbiviidud hääletusel 4371 võrkpallisõpra, mida on ligi kahe tuhande võrra enam kui möödunud aastal.

Kõige enam kogus toetust Jõgeva linna põhikooli plats, mille poolt hääletas 22 protsenti vastanutest. Uus võrkpalliplats kerkib veel Ülenurme alevikku (15 protsenti), Parksepas asuvale Kanariku järve puhkealale (14 protsenti) ja Rae valda Kurna külla (12 protsenti).

Kuus kohta, mille valis välja žürii, on järgmised:

1)      Meremäe, Võrumaa

2)      Salme, Saaremaa

3)      Kivi-Vigala, Raplamaa

4)      Pärnu-Jaagupi, Pärnumaa

5)      Nõmme, Tallinn

6)      Karepa, Lääne-Virumaa

Žüriisse kuulusid Oma Ehitaja AS juhatuse esimees Kaido Fridolin, Eesti Võrkpalli Liidu president Hanno Pevkur, Eesti esirannavõrkpallur Rivo Vesik ja rahvusmeeskonna kapten Kert Toobal.

Kokku laekus tänavu „Võrguplatsid korda” konkursile 38 taotlust. Eelmise viie aastaga kerkis Eesti Võrkpalli Liidu ja Credit24 koostöös Maarjamaale 60 uut võrkpalliväljakut. Sel aastal võttis Credit24-lt teatepulga üle Oma Ehitaja AS.

Kuritegude arv püsib ka kolme kuu järel languses

FOTO: VT

Kuritegevuse tase püsib aasta kolme esimese kuu järel võrdluses mullusega seitsme protsendiga languses.

Jaanuaris, veebruaris ja märtsis registreerisid õiguskaitseasutused kokku 6973 kuritegu, mida on mullusest 537 võrra ehk seitse protsenti vähem. Samas jaanuaris oli langusprotsent koguni 11, seevastu veebruaris neli protsenti.

Arvuliselt oli aasta esimesel kolmel kuul kõige rohkem varguseid, kokku 2186 ning need vähenesid aastases võrdluses 11 protsenti. Kehalisi väärkohtlemisi oli tänavu jaanuaris,veebruaris ja märtsis 1273 ehk mullu sama ajaga võrreldes seitse protsenti vähem. Röövimiste arv langes aga suisa 15 protsenti mulluselt 82-lt tänavu 70 juhtumini. Liikluskuriteod näitasid aga väikest tõusu - mullu oli neid jaanuaris, veebruaris ja märtsis 880, tänavu aga 893 ehk üks protsent enam.

Isikuvastaseid kuritegusid oli jaanuaris, veebruars ja märtsis kokku 1596, sealhulgas oli 18 raske tervisekahjustuse tekitamist, mullu oli selliseid süütegusid aga 20. Tapmisi ja mõrvu oli kolme kuuga viis nagu ka mullu. Langenud on ka vägistamiste arv, mulluselt 48-lt tänavu 41-ni.

Väheste tõusutrendi näidanud kuritegude hulgas on kelmused, mis kasvasid mulluselt 401-lt tänavu 406-ni. Avaliku korra rikkumised on kasvanud 89-lt 125-ni ja narkootikumide suures koguses käitlemised 267-lt 269-ni.

Kuritegude üldarv langes mullu rekordiliselt madalale tasemele, samal ajal tegi tõusu kuritegude lahendamise protsent. Kui näiteks 2005. aastal registreeriti aastas 55 586 süütegu ja veel 2008. aastal oli see näitaja endiselt üle 50 000, siis uuel kümnendil on kuritegude arv jäänud tugevalt alla 50 000 piiri ja on pidevalt langenud. 2011. aastal oli süütegusid 42 567, 2012. aastal 40 816, 2013. aastal 39 631, 2014. aastal 37 787 ning mullu 32 575, selgub justiitsministeeriumi statistikast.

Samal ajal tõusis mullu kuritegude lahendamise protsent. Justiitsministeeriumi statistika järgi lahendasid uurimisasutused mullu 20 472 süütegu ehk 63 protsenti registreeritud kuritegudest. Aasta varem oli see näitaja 52 protsenti, 2013. ja 2012. aastal 53 protsenti ning 2011. aastal 55 protsenti.

Kuritegevus kasvas kuues maakonnas

Kuigi kuritegevuse tase on kogu Eestis jätkuvalt langemas, oli aasta kolme esimese kuu järel kuus maakonda, kus pahateod suurenesid.

Valgamaal kasvas kuritegevust 56, Järvamaal ja Põlvamaal 20, Ida-Virumaal 12, Raplamaal 11 ning Läänemaal nelja episoodi võrra.

Mujal maakondades kuritegevus langes. Harjumaal oli tänavu kolme kuuga mullusega võrreldes 373 kuritegu vähem, Tartumaal 209, Lääne-Virumaal 84, Viljandimaal 34, Pärnumaal 25, Võrumaal 16, Jõgevamaal 14, Saaremaal 10 ning Hiiumaal neli kuritegu vähem.

Jaanuaris,veebruaris ja märtsis registreerisid õiguskaitseasutused kokku 6973 kuritegu, mida on mullusest 537 episoodi võrra ehk seitse protsenti vähem.


 


 

LOE VEEL


 


 


 


 

  

 

20 PÄEVA ENIMLOETUD