Eestis on erinevaid mehenimesid ligi 46 000 ja naisenimesid 50 000

Statistikaameti andmetel on Eestis erinevaid mehenimesid ligi 46 000 ja naisenimesid 50 000.

Statistikaamet lõi eesnimede statistikat pakkuva toote, kust saab otsida, milliseid nimesid Eesti elanikele on pandud ja kuidas aegade jooksul on nimede populaarsus muutunud.

Nimede mitmekesisus on aastate jooksul tunduvalt kasvanud. Kui 50 aastat tagasi piisas 3000 erinevast mehe- ja naisenimest, siis viimasel viiel aastal on erinevate nimede arv kasvanud kolm korda. Erinevalt poole sajandi tagusest ajast on nüüd tüdrukutel rohkem nimesid kui poistel. Nimede mitmekesisust mõjutab oluliselt mitme eesnime panemine viimastel aastatel, kirjutab statistikaameti blogi.

732 nime on pandud nii meestele kui ka naistele. Selline nimi on näiteks Keit, mida on võrdselt pandud meestele ja naistele.

Umbes 75 000 Eesti inimest võivad olla uhked selle üle, et neil on unikaalne nimi ja ühtegi teist sama nimega inimest nad Eestis ei kohta.

Praegu sündivate laste emad-isad ja vanaemad-vanaisad said palju sagedamini ka populaarsemaid nimesid. Kuni 1980. aastateni oli 100 populaarseima nime kandjate osatähtsus rahvastikus üle 60 protsendi, aga seejärel hakkas kiiresti langema ja on praegu 40 prtosendi piires. 50-aastastest kannab iga 50. mees Toomase ja naine Tiina nime. Praegustest lasteaialastest on iga 100. poiss Rasmus või Martin ning tüdruk Laura või Sandra.

Mõne nime populaarsuse muutuse juures mängivad olulist rolli ka inimesed, kes neid kannavad. Näiteks nime Lenna kasutasid eestlased varem üliharva, ent 2000. aastate algusest hakkas Lennasid sündima iga aastaga aina rohkem. Täiesti uus nimi on Mirtel, mida enne 1980. aastaid Eestis ei tuntud, aga viimasel viiel aastal sai see nimi nii populaarseks, et on Hiiu, Järva, Lääne-Viru ja Põlva maakonnas kolme populaarseima tüdrukunime hulgas.

2016. aasta 1. jaanuaril on Eesti elanike hulgas kõige rohkem Aleksandreid, Vladimireid, Olgasid, Sergeisid ja Tatjanasid. Kõikide nimede hulgas, mille kandjaid on üle 10 000 on enamasti tüüpilised slaavi rahvusele (erandiks Aleksander, mis on kasutusel ka eestlaste hulgas). Slaavi nimede esinemise populaarsuse tabeli tipus on tingitud sellest, et slaavi rahvastel on kombeks panna traditsioonilisi nimesid.

Eestlastele omasemate mehenimede hulgas on populaarseim Andres, mis on mehenimede hulgas populaarsuselt kuuendal kohal. Andres on populaarne nimi 35–59-aastaste hulgas. Populaarsuselt teine eesti mehenimi on Martin. Martinit võib lugeda ka läbi aegade kõige populaarsemaks mehenimeks, sest Martini nimi kuulub 100 populaarsema mehenime hulka ka üle 80-aastastel. Vahepeal oli nimi vähem kasutusel, kuid alates 1980. aastatest on Martin olnud pidevalt populaarsete nimede esikümnes.

Naiste nimedes on Anna selline, mida panevad oma lastele nii eestlased kui ka slaavi rahvused, aga see on naisenimede seas populaarsuselt alles 8. kohal. Tiina on 12. kohal esimene selline nimi, mida peamiselt kasutavad eestlasest vanemad. Nime Tiina populaarsus oli haripunktis 1960-ndatel. Tiinad on enamikus 35–59-aastased.

Rahvakalendri tähtpäevade ja nimede vahel saab samuti seoseid välja tuua. Nii näiteks sünnivad Jaanid juunis ja Kadrid novembris. Samuti annab mõnikord sünnikuu nimetus lapsele nime valikul inspiratsiooni.

Sesoonsusega seotud nimed on Maie, Maiu ja Mai, mida pannakse mais sündinud lastele ning Juulia ja Julia juulis sündinutele. Augustid sünnivad augustis. Maarja on populaarne detsembris sündinud tüdrukute puhul.