Magustatud joogid on popimad vaesemates peredes

UURING- Laste ülekaalu vähendamiseks tuleks piirata suhkruga magustatud jookide tarbimist, sarnased joogid on populaarsemad madalama sotsiaalmajandusliku staatusega peredes, selgub Tartu Ülikoolis kaitstud magistritööst.

Tartu Ülikooli peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituudis kaitstud magistritöö autor Sandra Sokmann kirjeldas suhkruga magustatud jookide tarbimist ja selle seost sotsiaalmajanduslike teguritega 10–17-aastaste Eesti noorte seas, teatas ülikooli pressiesindaja BNS-ile.

Uuringust nähtus, et suhkruga magustatud jooke tarbis viimase aasta jooksul igapäevaselt 19,1 protsenti uuritavatest. Igapäevaste tarbijate osakaal oli kõrgem 14–17-aastaste noorte seas võrreldes 10–13-aastastega. Kui poisid eelistasid ennekõike maitsevett ja mahlajooki, siis tüdrukud erinevaid karastusjooke.

Uuringust selgus, et suhkruga magustatud jookide tarbijate osakaal oli suurem noorte seas, kelle ema oli aktiivselt töötav ja keskmise haridustasemega ning kes said taskuraha, võrreldes mittetarbijate osakaaluga. Kõige suuremas koguses suhkruga magustatud jooke tarbisid noored, kelle isal oli madal haridustase või oli kodune.

"Poistel, kelle isa haridustase oli madal, oli 4,85 korda suurem võimalus tarbida suhkruga magustatud jooke, kui poistel, kelle isal oli kõrgharidus. Tüdrukute puhul oli seos aga vastupidine," kirjutas Sokmann.

Kooliõpilaste tervisekäitumise uuringu andmetel on Eestis 11–15-aastaste noorte seas ülekaalulised või rasvunud 16,6 protsenti poistest ja 13,6 protsenti tüdrukutest. Ülekaalulisuse kujunemisel on oluline roll ka karastusjookidel, mida tarbib igapäevaselt 8,5 protsenti Eesti poistest ja 4,6 protsenti tüdrukutest.

Sokmann kirjeldas, et ülekaalulisuse teket soodustavad mitmed tegurid kompleksselt. Üks mõjuvõimas tegur on toitumisharjumused, mille kujunemist täiskasvanud saavad suunata ja mõjutada. Sega üks väikseim, aga määravaim viis vähendada ohtu lapse ülekaalulisusele, on viia laste suhkruga magustatud jookide tarbimine miinimumini.