Peaminister Taavi Rõivas ütles ööl vastu tänast Türgis aset leidnud dramaatilisi sündmusi kommenteerides, et ta mõistab sõjalise riigipöörde katse ühemõtteliselt hukka.

“Põhiseaduslik kord ja riigiinstitutsioonide töö peavad saama taastatud võimalikult kiiresti,” ütles Rõivas. “Sõjalise jõu ja vägivalla kasutamine ei saa kunagi olla poliitilise võitluse instrument.”

Peaministri sõnul näitab kogu Türgi parlamendi opositsiooni terav hukkamõist riigipöörde katsele muuhulgas seda, et Türgi ühiskond on tugev ja eelistab sõjalisele vägivallale demokraatlikke protsesse.

Peaministri sõnul jälgisid Euroopa Liidu liidrid kogu tänase öö jooksul pingsalt Türgis toimuvat. “Andsime ka ühiselt selge hinnangu, et soovime võimalikult kiiresti põhiseadusliku korra taastamist Türgis,” ütles peaminister. Euroopa ja Aasia tippkohtumise viimasel päeval koostasid Euroopa Liidu liidrid erakorraliselt ka ühisavaldust.

Võrumaal sõitis reede pärastlõunal teelt välja sõiduauto, millel purunes veermik – vigastada sai autos reisijana viibinud naine.

Õnnetus juhtus kella 17.04 ajal Võrumaal Meremäe vallas Vastseliina–Meremäe–Kliima tee 15. kilomeetril, kus 64-aastane mees sõitis Ford Escort Turnieriga teelt välja, kuna sõidukil murdus vasak tagumine pooltelg. Juhitavuse kaotanud Ford kaldus paremale poole, sõitis vastu talu suunaviita ja jäi pidama talu juurde viiva tee äärde, teatas siseministeerium BNS-ile.

Kiirabi viis autos kaasreisijana viibinud 33-aastase naise Lõuna-Eesti haiglasse kontrolli.

Tervise Arengu Instituudi tehtud alkohoolsete jookide testostlemine näitas, et dokumenti on hakatud sagedamini küsima, eriti just kange alkoholi ostmisel. Ka on vähenenud erinevus maa- ja linnakaupluste vahel.

Testostlemine viidi sel suvel läbi kolmandat korda, enne seda 2014. aastal. Kui siis küsiti noortelt vanust tõendavat dokumenti alkohoolse joogi ostmisel vaid igal neljandal ostul (26 protsendil ostudest), siis sel suvel keskmiselt 45 protsendil ostudest. Noormeestelt ja neidudelt küsiti dokumenti enam-vähem võrdselt.

Uuringu koordinaator, Tervise Arengu Instituudi vanemspetsialist Triin Sokk märkis, et kange alkoholi puhul pööratakse dokumendi küsimisele rohkem tähelepanu kui lahja alkoholi ostmisel. „Lahjade jookide ostmisel küsiti dokumenti 44 protsendil ostudest ning kangete alkohoolsete jookide ostmisel 64 protsendil ostudest.“

Kõige enam küsitakse dokumenti suurtes poodides - 65 protsendil ostudest. „Kõige vähem aga tanklates - 46 protsendil ostudest ja väikestes poodides - 41 protsendil ostudest,“ lisas Sokk. Asulatüübiti (pealinn, muu linn, maakoht) tema sõnul dokumendi küsimise osas suuri erinevusi ei esinenud, küll aga oli vahe olemas 2014. aastal – siis küsiti dokumenti linnades (v.a. Tallinn) 35 protsendil ostudest ja maal 19 protsendil ostudest.

Vanemspetsialist lisas, et kuigi testostlejad olid kõik samas vanusevahemikus, olid individuaalsed erinevused dokumendi küsimisel üsna suured, jäädes vahemikku 25–74 protsenti. „Seega saab täheldada, et dokumendi küsimise sagedust mõjutab ka konkreetne testostleja ning kuivõrd hinnatakse teda alaealiseks,“ lausus Sokk. „Tegelikult ei pea teenindaja olema suuteline hindama, kas alkoholi ostev inimene on 17- või 18aastane, vaid ta peaks olema suuteline küsima dokumenti ka 25aastaselt või vanemalt inimeselt ning seda sama enesestmõistetavusega nagu küsitakse kaupluse kliendikaarti.“

Testostlemise eesmärk on hinnata kui lihtne on noortel poest alkoholi kätte saada ning protsessi käigus mõista, miks dokumenti ei küsita. Seejärel saab nii müügikohti kui ka teenindajaid toetada, koolitada ning panna neid mõistma, miks peaks noorelt dokumenti küsima ja kuidas seda võimalikult konfliktivabalt teha.

Triin Soku hinnnagul ei saa paranenud näitajaid vaadates veel öelda, et kogu töö on nüüd tehtud. „Tulemustele on kindlasti kaasa aidanud ettevõtjate endi poolt teemale tähelepanu pööramine, teenindajate koolitamine ning ka üldsuse teavitamine. Samuti on Tervise Arengu Instituut koostöös mitmete kohalike omavalitsustega suunanud nii lastevanemaid, ettevõtjaid kui kogukonnas aktiivseid inimesi pöörama rohkem tähelepanu alaealistele alkoholi kättesaadavuse piiramisele.“ 

Testostlemises osales kokku 12 noort vanuses 18-19 aastat, kes tegid üle Eesti erineva suurusega poodides kokku 258 ostu. Ostud jagunesid noormeeste ja neidude vahel võrdselt. Testostlemise käigus ei kasutata alaealisi, kuna sellega rikutaks nii eetilisi piire kui seadusandlust.

Tänavu on Eestis olnud metsatulekahjusid märksa rohkem kui eelmisel aastal, ütles päästeameti esindaja.

"2016. aastal on esimese kuue kuuga metsatulekahjusid olnud umbes 11 protsenti rohkem kui 2015. aastal 12 kuu jooksul kokku," teatas Ida päästekeskuse kommunikatsioonijuht Helen Tammets neljapäeval BNS-ile.

2016. aasta esimesel poolaastal oli 113 metsapõlengut, 2015. aastal kokku oli 102 metsatulekahju. Suurem arv põlenguid on ilmselt tingitud kevadel olnud pikast kuivaperioodist, märkis Tammets.

"Päästeamet juhib tähelepanu, et metsatulekahjude kustutamine on alati väga raske, kallis ja aeganõudev töö," rõhutas Tammets. "Metsatulekahju kustutustööd lõhuvad palju kustutamisel kasutatavat tehnikat ning varustust, kuna põlengukohtades puuduvad suures ulatuses teed ja ligipääs on raskendatud," lisas päästekeskuse kommunikatsioonijuht.

"Tuletame meelde, et suvisel ajal, ja eriti kuivaperioodil, on metsades tuleoht väga kõrge. Kõrge tuleohuga ajal võib mets ja maastik kergesti süttida halvasti kustutatud lõkkest või maha visatud suitsukonist, ATV-st, traktorist või muust liikumisvahendist väljalennanud sädemest või mootorist, leegitorul põlema läinud prahist, mis rapub pinnasele ja süütab selle," selgitas Tammets.

"Inimeste õige ja tuleohutu käitumine metsas on see, mis hoiab ära raskete tagajärgedega tulekahjusid ega lase hävitada meie loodust," pani Tammets inimestele südamele.

Neljapäeval selgus, et tänavune suurim metsapõleng, Illuka vallas Kuningakülas aset leidnud tulekahju kustutustööd läksid maksma 63 700 eurot ning nendega oli hõivatud 219 inimest.