Piimatöötleja Valio Eesti käive langes möödunud aastal 7,3 protsenti 85,8 miljonile eurole, samas investeeris ettevõte 4,5 miljonit eurot Laeva ja Võru tehaste uuendamisse.

“Käibelangus meid kurssi muutma ei sunni – oleme alati lähtunud põhimõttest, et parim kindlustus raskuste vastu on nutikas jõuline investeerimine ning hea koostöö usaldusväärsete partneritega. Seetõttu oleme igal aastal investeerinud umbes 5 protsenti käibest tootmise tõhustamisse ja muudesse arendusprojektidesse, millest 2015. aasta suurim projekt oli Laeva meierei uue tankisaali sisustamine,” ütles Valio Eesti tegevdirektor Maido Solovjov.

Tegevdirektori sõnul võimaldas ulatuslik investeering tuua turule uusi ekspordipotentsiaaliga tooteid ning kasvatada eksporti lähiriikidesse. Seeläbi kasvas märkimisväärselt ka Laeva meierei töötajaskond. “Kõik see võimaldas meil meil teenida 4,5 miljonit eurot puhaskasumit,” rääkis Solovjov.

Valio varus möödunud aastal 2014. aastast mõnevõrra rohkem ehk enam kui 155 tuhat tonni toorpiima. “Venemaa embargo on tänaseks juba unustatud – oleme leidnud piisavalt uusi eksporditurge, et kogu toorpiim realiseerida ning tootmismahte isegi kasvatada. Loodame väga, et suve lõpus pöörab ka toorpiima hind Baltimaades mõningasele tõusule, sest tänane hinnatase ei ole enam ammu jätkusuutlik,” rääkis Solovjov.

Peamiselt Kesk- ja Lõuna-Eesti farmide toorpiimast valmistatud Valio Eesti tooteid leiab ka Lätist, Leedust, Itaaliast, Rootsist ja Ameerika Ühendriikidest. Rohkem kui 360 töötajaga Valio Eesti on juhtivaid kohalikke toorpiima kokkuostjaid.

Nädalavahetus toob sooja suveilma ja päikese ning meelitab randadesse rohkelt puhkajaid, kes saabuvad liiva ja merd nautima pikanäpumeeste suurte lemmikute – nutitelefonide, tahvelarvutite, sularaha ja autovõtmetega.

Seesami kahjukäsitlusosakonna juhi Ly Jõhviku sõnul on varaste lemmikuteks rahakotid, ehted, telefonid ja muud hinnalised tehnikaseadmed, mis võetakse randa kaasa ning jäetakse ujuma minnes hooleta.

“Kõige targem on randa kaasa võtta võimalikult vähe väärtuslikke esemeid ning riski hajutamiseks võiks sularaha ja kaardid erinevatesse kohtadesse panna,” ütles Jõhvik ning soovitas juba autot parkides kontrollida, et uksed-aknad kinni ning vargaid huvitav silma alt ära saaks.  

Päevitamiseks tasub end sisse seada rannavalve lähedusse ja kõik vähegi väärtuslik kavalalt ära peita. Lastega rannas käijad soovitavad väärisesemete peitmist mähkmetesse, nobenäpud meisterdavad peidupaikasid vanadest kreemipudelitest ja seest tühjadest raamatutest, sest üldiselt ei ole vargal aega raamatut lehitseda ega ka kreemituube avada. Kavalatest peidukatest on teada veel purgid, mida liiva alla kaevata, tühjad huulepulgad raha jaoks ja peidetud taskuga rannalinad.

„Peale varaste on telefoni vaenlaseks ka liiv, mille vastu aitab näiteks suletav, marjade külmutamiseks mõeldud kott. Kui kott on kindlalt kinni, saab selle liiva või rannalina alla peita,“ jagab kavala nipi Ly Jõhvik ja lisab, „matkapoodides on müügil ka veekindlad elektroonikat või dokumente vee eest kaitsvad kotid, millede hind jääb alla 10€.“

Levinud on valearusaam, nagu suudaksid inimesed ujuma või võrkpalli mängima minnes oma asjadel silma peal hoida. “Vargad on väga kiired ja suudavad märkamatult tegutseda ning vääriseseme kaotust märgatakse tihti liiga hilja,” sõnas Seesami kindlustuse ekspert ning soovitab alati seltskonnas kokku leppida, kes asju valvama jääb.

Tihti ei aita ka inimese füüsiline kohalolek. „On mitmeid juhtumeid, kus väärisese on võetud tukastama jäänud päevitaja käeulatusest nii, et ohver ise arugi ei saa,“ lisas Jõhvik ja soovitas hoolimata väsimusest raha ja telefonid kotti pista ning viimane pea alla padjaks panna.

„Kui aga õnnetus on juhtunud, tuleb sellest koheselt politseid teavitada,“ õpetas Jõhvik.

Ekspert soovitab:

• Võta randa kaasa võimalikult vähe väärisesemeid
• Ära jäta kaasavõetud väärt kraami nähtavale kohale
• Leia kaval peidukoht oma varale
• Rahakoti asemel võta kaasa vaid vajalik kogus sularaha
• Ära jäta hetkekski asju valveta
• Võimalusel kasuta hoiukappi
• Rattaga randa minnes lukusta see kindlalt avalikku kohta
• Anna vargusest koheselt teada hädaabinumbril 112
• Kui oled kindlustanud oma vara kindlustuslepinguga, tuleb vargusest teada anda ka kindlustusfirmale

Valitsus kiitis neljapäeval heaks käibemaksukohustuslase registreerimise piirmäära tõstmise 16 000 eurolt 40 000 euroni.

Juhul kui ettevõtja käive jääb alla 40 000 euro, saab ta ise valida, kas end käibemaksukohustuslaseks registreerida või mitte. Muudatus aitab vähendada nende ettevõtjate halduskoormust, kes otsustavad seda mitte teha. Need ettevõtjad ei pea pidama käibemaksuarvestust ega esitama käibedeklaratsioone, teatas valitsuse kommunikatsioonibüroo.

Teise muudatusena täiendatakse kaupade nimekirja metallitoodetega, millele rakendatakse käibemaksuarvestuses erikorda – pöördmaksustamist. Sellisteks kaupadeks on näiteks vee- ja gaasitorud, lehtmetall, ehitusarmatuur ja muu, mida kasutatakse peamiselt ehitustel ja masinatööstuses.

Pöördmaksustamine aitab vähendada maksupettusi nendes valdkondades, kus maksupettuse korraldamiseks kasutatakse puhverettevõtteid. Tegemist on ilma majandusliku tegevuseta ettevõtetega, mis luuakse peamiselt käibemaksupettusteks. Puhverettevõte märgib arvele küll käibemaksu, kuid seda riigi tuludesse ei tasu. Samas kauba ostja küsib riigilt tagasi arvele märgitud käibemaksu.

Pöördmaksustamine aitab kauba ostu-müügi ahelast puhverettevõtted välja tõrjuda, kuna pöördmaksustamise korral on käibemaksu arvestamise ja riigi tuludesse tasumise kohustus kauba saajal. Pöördmaksustamise korral ei saa tekkida olukorda, et riik tagastab käibemaksu, mida ei ole riigi tuludesse laekunud.

Kehtiva korra kohaselt rakendatakse pöördmaksustamist kinnisasjale, mille võõrandamisel on maksukohustuslasel valikuvõimalus kauba maksustamiseks, metallijäätmetele, väärismetallile ja väärismetalli sisaldavale metallimaterjalile. Puhverettevõtete kasutamise osakaal võrreldes teiste sektoritega on metallisektoris väga suur.

Käibemaksukohustuslased, kes kasutavad kaupade ostmisel puhverettevõtteid, saavad käibemaksupettuse tõttu kaupa odavama hinnaga. Muudatuse eesmärk on tagada ettevõtjatele võrdne konkurents ja riigi tulude suurenemine tänu maksupettuste vähenemisele.

Käibemaksukohustuslasi aastakäibega 16 001–40 000 oli 2014. aastal 11 637, mis on ligi 15 protsenti käibemaksukohustuslaste arvust. Otseselt puudutab meede 3,8 protsenti ehk ligi 3000 käibemaksukohustuslast, mis antud käibe grupis peamiselt müüvad lõpptarbijale ning on aastas kokkuvõtvalt riigi tuludesse käibemaksu tasunud. Käibemaksukohustuslaste üldarv seisuga 23. detsember 2015. aastal oli 78 126 isikut.

«Pokemaania» on mängu Pokemon Go kujul vallutanud maailma ja jõudis neil päevil ka Eestisse. Juba on teada arvukatest selle mänguga seotud intsidentidest – mängu süvenenud autojuhtide põhjustatud avariidest; traumadest, mille mängurid on saanud millegi arusaamatu jahtimise käigus; röövijatest, kes kasutavad mängijate ründamiseks ära infot niinimetatud «PokeStopide» asukoha kohta jne.

Eestis õnneks teateid kannatada saanud mängijatest esialgu ei ole, kuid arvestades, millise sõna otseses mõttes viirusliku kiirusega Pokemon Go levib, on selge, et sageli kõrgendatud ohtlikkusega kohtades mängivate pokemonipüüdjate traumad ja vigastused ei jää tulemata.

Seoses videomängude, sealhulgas geolokatsiooni kasutavate mängude, muuhulgas Pokemon Go massilise levikuga nutitelefonide omanike seas, soovitab Pluss Kindlustusmaakler uue mängu fännidel end õnnetusjuhtumite vastu kindlustada. Sel juhul hüvitatakse kindlustust omavatele hasartsetele pokemonipüüdjatele, kes ei suuda võimalikest traumadest hoiduda, igal juhul kulutused ravile ja ravimitele.

«Pilgu mobiilseadme ekraanile naelutamine võib kaasa tuua valvsuse ja ruumitaju kadumise, mis omakorda võib saada traumade või isegi varaliste kahjude põhjuseks,» selgitab Pluss Kindlustusmaakleri direktor Svetlana Danilova.  «Et säästa end lisakulutustest, soovitame teha õnnetusjuhtumikindlustuse või eluasemekindlustuse.»

Danilova sõnul aitab koduse vara kindlustamine korvata selle kaotsiminekust, vargusest või röövimisest põhjustatud kahju: «Oma koduse vara, sealhulgas telefoni, tahvli jne kindlustamise korral võite arvestada nende purunemisest või vargusest põhjustatud kahju hüvitamisega kuni 2000 euro ulatuses isegi siis, kui kahju on tekkinud väljaspool korterit või maja ja sel juhul, kui need esemed on teiega kindlustusjuhtumi toimumise ajal. Kui te aga röövimise ohvriks langedes saate lisaks veel ka füüsilise trauma, aitab teid õnnetusjuhtumikindlustus. 

Kaskokindlustus korvab kahjud, mis on tekkinud tähelepanematusest roolis olles. Kindlustusettevõtted pakuvad erinevaid kindlustustingimusi – meie aitame välja valida optimaalseima variandi, mis  on sobiv ja vajalik just teile.»

NB! Pokemon Go on mäng liitreaalsuse elementidega ja põhineb jaapani animasarjal «Pokemon». Kompanii Nintendo käivitas rakenduse 6. juulil ja on lühikese ajaga võitnud kogu maailmas laialdase populaarsuse. Mängu eesmärk on püüda teatud tegelasi ja neid treenida. Tagaajamise käigus võivad mängijad saada traumasid ja vigastusi või sattuda avariisse.