Euroopa Komisjoni asepresident ja ekspeaminister Andrus Ansip leiab, et praeguse valitsuse ettepanekud pensionisüsteemi muutmiseks ei ole tingimata halvad, kuid neid tuleb rahvaga avameelselt arutada.

"Ma ei välista, et väljapakutud ideede seas ongi häid mõtteid, kuid neid tuleb siis rahvaga avameelselt arutada," rääkis Ansip esmaspäeval Euroopa Komisjoni Tallinna esinduses.

Pensionisüstemi muutmiseks oleks vaja rahvalt mandaati küsida, reforme ei tohiks teha varjates, osa tõde rahvale rääkimata jättes, lisas Ansip.

Inimestele on vaja olukorda seletada ja siis nad mõistavad, kui pensionisüsteemi jätkusuutlikkuse huvides on vaja seda muuta, märkis Eesti kauane peaminister.

Samas ei nõustunud Ansip praguse valitsuse kriitikutega, kelle väitel ei ole pärast praeguse pensionisüsteemi muutmist enam mõtet pingutada ja ausalt makse maksta. "Sotsiaalmaksu 2 protsenti ja riigi lisatavad 4 protsenti pensioni teise sambasse jäävad ju alles," rõhutas Ansip.

Valitsus otsustas oma 19. jaanuari kabinetiistungil minna edasi vanaduspensioni muudatustega ning muuta ka pensionivalemit. Lisaks paindlikule pensionile ja alates 2027. aastast pensioniea sidumisele oodatava keskmise elueaga, hakkab esimese samba pensioni suurus alates 2037. aastast sõltuma täielikult töötatud ajast, mitte palga suurusest. Sellest jääb ka edaspidi sõltuvusse kohustuslik kogumispension ehk pensionisüsteemi teine sammas.

Esialgsete majandustulemuste kohaselt ulatus RMK käive 2016. aastal 178 miljoni euroni ja kasum oli 51 miljonit eurot; käivet õnnestus võrreldes 2015. aastaga kasvatada 8 protsenti ja kasumit 40 protsenti.

2016. aastal müüs RMK 4 miljonit kuupmeetrit puitu 178 miljoni euro eest. "Puidu müük suurenes võrreldes aasta varasemaga, valdavalt oli see tingitud juulikuus Lõuna-Eesti metsi tabanud äikesetormi tagajärgede likvideerimisest ja kaitseväe harjutusväljade raadamisest," ütles RMK juhatuse esimees Aigar Kallas pressiteates. Ta lisas, et ka RMK käibe ja kasumi kasv tulenevad suurenenud müügimahust, aga ka tõhusamast varumistööde ja logitikakorraldusest.

Metsakasvatustööde mahud 2016. aastal kasvasid. Metsa istutati 20,2 miljonit puud ehk 900 000 puud rohkem kui 2015. aastal. Metsauuendust hooldati 24 000 hektaril, noore metsa kasvutingimuste parandamiseks tehti valgustusraiet 19 300 hektaril ning keskealistes metsades harvendusraiet 9000 hektaril.

2015. aastal teenis RMK 165,1 miljoni suuruse käibe juures 36,6 miljonit eurot kasumit, puidumüük ulatus 3,6 miljoni kuupmeetrini.

2017. aastaks prognoosib RMK 178 miljoni suurust käivet, millelt plaanitakse teenida 39 miljonit eurot kasumit.

RMK koosseisu kuuluvad ka Sagadi metsakeskus, Elistvere loomapark, Põlula kalakasvandus ja Tartu puukool. RMK-s töötab üle 700 inimese, riigimetsas tööd saavate inimeste arv ulatub aga 5000-ni.

Vabariigi Valitsuse 12. jaanuari kabinetinõupidamisel arutati Haanja, Misso, Mõniste, Rõuge ja Varstu valla ühinemist üheks omavalitsusüksuseks.

Valitsus jättis omavalitsuste ühinemise kinnitamata, tuginedes kohanimenõukogu eriarvamusele valla nime osas. Kohanimenõukogu arvamuse kohaselt on Haanjamaa kitsam kultuuriline mõiste, mistõttu ei sobi see ühinejatele nimeks. Kohanimenõukogu palus kaaluda kahe nimevariandi - Rõuge vald või Haanja vald vahel. Kohanimenõukogu esimeseks eelistuseks on vana kihelkonnanimi Rõuge.

Riigihalduse minister saatis 16. jaanuaril 2017 Haanja, Misso, Mõniste, Rõuge ja Varstu vallavolikogudele kirja, kus palus kaaluda kahe nimevariandi - Rõuge vald ja Haanja vald vahel.

Kolmapäeval, 25. jaanuaril toimunud Rõuge Vallavolikogu istungil toetati kohanimenõukogu soovitatud kahest nimevariandist Rõuge valla nime.

Vabariigi Valitsus teeb nime osas lõpliku otsuse 31. jaanuarile 2017 kavandatud Vabariigi Valitsuse erakorralisel istungil.

Kavandatav valmisliit Põliskeskerakondlased väärkasutab Keskerakonna nime, sõnas partei aseesimees Mailis Reps, erakond arvas valimisliidu moodustaja oma ridadest välja.

Neljapäeval kogunes Võrus rahvakoosolekule paarkümmend keskerakondlast, kes kavatsevad luua valimisliidu nimega Põliskeskerakondlased. Valimisliit plaanib osaleda tulevatel kohalikel valimistel. Koosolekul osales ka riigikogulane Heimar Lenk, kelle kinnitusel valimisliite moodustavaid keskerakondlasi erakonnast välja ei visata.

Keskerakonna aseesimees Mailis Reps teatas reedel, et põliskeskerakondlaste puhul on tegemist aktsiooniga saada Keskerakonna nime väärkasutades tuntust ning erakond ei toeta valimisliite, vahendas Keskerakonna pressiesindaja.

Reps lisas, et valimisliidul pole erakonna ega põlisliikmetega mingit seost. Kui selles osalevadki Keskerakonna liikmed, on see kahetsusväärne ning vastuolus erakonna ühiste väärtuste ja eesmärkidega. „Erakonna juhatus on otsustanud minna üle Eesti välja oma nimekirjadega ning kindlasti soovime näha liikmeid nii kandideerija kui ka valijana erakonda toetamas," sõnas Reps.

Keskerakonna Võrumaa piirkonna juht, riigikogu liige Anneli Ott sõnas, et inimestes tekitab põliskeskerakondlaste käitumine segadust ning mõistmatust. "Erakond on Võrumaal ja mujalgi ühtne, minnes välja vaid Keskerakonna nimekirjadega," ütles Ott.

Ott lisas, et Võrumaa piirkond on olnud alati kõigi erakonna liikmetega koostööks valmis ning vajadust alternatiivsete nimekirjade loomiseks pole.

"Võrumaa piirkond oli juba enne eile [neljapäeva] õhtul toimunud põliskeskerakondlaste üritust vastu võtnud otsuse Jüri Pallo erakonnast välja arvata. Pallo käitumine on kahjuks juba ammu ületanud mõistlikkuse piirid ja tema käitumine meie erakonna liikmete vastu on olnud ebaeetiline," sõnas Ott