EESTI UUDISED BNS

Ligi pooled sõidueksami sooritajad põrusid avakatsel

Võrumaa Teataja

Maanteeameti võttis kõikide kategooriate lõikes 2016. aastal vastu 37 769 sõidueksamit, mis on 1300 rohkem kui mullu - esimesel katsel sooritas sõidueksami 52 protsenti ehk 19 475 juhikandidaati.

Kõige rohkem võeti vastu B-kategooria sõidueksameid – 29 529. Esimesel korral läbis selle 13 330 isikut ehk 46 protsenti juhikandidaatidest. Esitati ka 152 eksami vaiet, millest rahuldati eksamineeritava kasuks 14.

„Alates 1. jaanuarist viidi eksamineerijad eraldi struktuuriüksuse ehk eksamikeskuse alla. Tänu roteerimisvõimalusele oleme suutnud 2017. aasta jaanuaris vastu võtta 3179 sõidueksamit kõikide kategooriate lõikes, mis on 819 eksamit rohkem kui 2016. aasta esimesel kuul,” rääkis maanteeameti eksamiosakonna juhataja Tarmo Vanamõisa.

Sõidueksami läbimisprotsent on B-kategooria osas jätkuvalt väga madal. Sellel ja järgnevatel aastatel panustab maanteeamet rohkem aega ja ressursi tihedamale koostööle ja dialoogile autokoolidega ning soovib senisest rohkem olla neile nõustajaks, mitte pelgalt kontrollivaks organiks.

Autokooli valides tuleks juhikandidaadil lisaks hinnale arvestada ka muid kriteeriumeid, näiteks riiklikku sõidueksami läbimisprotsenti, mis annab esialgse ülevaate ja indikaatori kooli osas.

„Loomulikult soovitame uurida autokooli kohta ka nende kodulehelt, kuidas kool ennast eksponeerib ja millistele väärtustele viitab, tuttavatelt, sotsiaalmeediast ning ajakirjandusest. Mitte alati ei ole odav hind kõige parem kriteerium sõiduoskuse saamiseks,” kommenteeris Vanamõisa ja lisas, et tähtis on, et kooli lõpetanu ja riikliku sõidueksami edukalt sooritanu oleks valmis astuma liiklusesse ja olema seal teiste liiklejatega arvestav ohutu juht.

Esimene kvoodipagulane lahkus Eestist

Pilt on illustratiivne Foto: Aigar Nagel

Euroopa rändekava alusel on Eestisse ümber paigutatud 89 inimest, nüüdseks on esimene neist Eestist lahkunud, kirjutab Eesti Päevaleht.

Jaanuaris lahkus siit Iraagist pärit mees, kelle pere elab Eestis edasi. Peale Euroopa rändekava alusel riiki saabunute on Eestist lahkunud ka siin väljaspool rändekava kaitse saanud viieliikmeline Liibanoni pere. Nii Iraagi mees kui ka Liibanoni pere lahkusid Eestist oma kodumaale.

Politsei- ja piirivalveameti (PPA) vanemkomissar Katrin Tammekun nentis, et pagulase staatuse või lisakaitse saanud inimese kodumaale tagasi pöördumises ei ole iseenesest midagi eriskummalist. Igal mis tahes elamisoaga Eestis elaval inimesel on õigus päritolumaale naasta. Samuti võivad rahvusvahelise kaitse saanud inimesed vabalt reisida ja neil ei ole keelatud Eestist lahkuda, kirjutab Eesti Päevaleht.

„Küll peab rahvusvahelise kaitse saanud inimene arvestama, et päritoluriiki naasmisega rahvusvaheline kaitse lõppeb, kuna tema soov tagasi minna kõneleb ohu puudumisest ja oht koduriigis on kaitse andmise alus. Kaitse lõppemine koduriiki naasmisel on üldine rahvusvaheline praktika ja Eesti ei ole siin kuidagi erandlik,” selgitas Tammekun.

Kaitse ei lõppe, kui inimene rändab siit edasi muudesse riikidesse. Ka koduriiki naasnuna saab ta alati Eestisse tagasi tulla, näiteks viisa alusel, ja siin teist korda varjupaika taotleda. „Siis korraldatakse rahvusvahelise kaitse menetlus algusest peale uuesti ja hinnatakse jälle, milline oht inimest päritoluriigis ähvardab,” ütles Tammekun.

Ühtlasi nentis vanemkomissar, et kaitse saajad ei pea oma lahkumissoovi kuidagi põhjendama ja sellepärast ei saa üheselt nimetada, miks keegi otsustab kodumaale naasta. „PPA-le teadaolevalt on lahkujad põhjuseks nimetanud kohanemisraskusi, mis ongi personaalsed,” sõnas ta.

Pealegi on tagasi pöördumine Tammekuni kinnitusel inimeste vaba tahte väljendus ja vajaduse korral saavad nad selleks taotleda abi rahvusvaheliselt migratsiooniorganisatsioonilt IOM-ilt [International Organization for Migration].

Võrumaal peetakse omavalitsusjuhtide talvine mitmevõistlus

FOTO: VT

Võrumaal peetakse kolmapäeval ja neljapäeval 14. Eesti omavalitsusjuhtide talvine mitmevõistlus.

Võistlusele on registreerunud talviste mängude osalusrekordina nelikümmend omavalitsusjuhti, teatas Rõuge vallavanem BNS-ile. Võistlus avatakse Sõmerpalu vallas Adrenalin Arenal kolmapäeval kell 11.

Omavalitsusjuhid võistevad ATV krossis, lauatennises, ujumises, lumegolfis, laskesuusatamises ja laskmises, nooleviskes, mälumängus, jäähoki täpsusvisetes, osavusülesannetes jääl ja orienteerumises. Kahe päeva jooksul sporditakse nii Sõmerpalus, Väimelas, Haanjas, Kurgjärvel kui Rõuges.

Võistlust korraldavad Rõuge, Haanja ja Võru vallad koostöös Võrumaa spordiliidu, Võrumaa Omavalitsuste Liidu ning spordiliiduga Jõud.

Otepää lahingu 800. aastapäeva meenutatakse ajaloopäevaga

Pilt on illustratiivne FOTO: VT

Veebruaris möödub 800 aastat Otepää lahingust ja Otepää Linnamäe Ajaloo Selts korraldab sel puhul neljapäeval Otepää linnamäel ja Ugandi konverentsisaalis ajaloopäeva. 

Otepää lahing kestis pea kolm nädalat ja selles osales ligikaudu 25 000 vene, saksa, eesti, läti ja liivi sõdalast, teatas Otepää vallavalitsuse pressiesindaja esmaspäeval BNS-ile. Otepää lahingu kaotust on nimetatud sakslaste suurimaks lüüasaamiseks muistses vabadusvõitluses.

Lahing oli väga ainukordne ja tema mõju erakordselt laialdane ning oluline. Ajaloopäeval räägib Otepää lahingust ajaloolane Ain Mäesalu ja Otepää linnuse rollist Eesti-Vene suhetes Tartu ülikooli professor Anti Selart.

"Otepää on märgilise tähendusega koht olnud läbi aegade, nii muistse vabadusvõitluse ajal kui ka lähiajaloos," sõnas Otepää vallavanem Kalev Laul. „On hea meel tõdeda, et ajaloohuvi on siinkandis suur ning saame ajaloopäeval taaselustada selle tähtsa sündmuse.“

Ajaloopäeva korraldab Otepää Linnamäe Ajaloo Selts, toetab Otepää Vallavalitsus ja Ugandi Resto. 

President vabastas kohtuniku ametist

Võrumaa Teataja

President Kersti Kaljulaid vabastas Tartu maakohtu kohtunikku Lembit Käisi 11. juulist ametist tema enda soovil.

President võttis aluseks riigikohtu esimehe vastava ettepaneku.

1959. aastal sündinud Käis lõpetas Tartu Ülikooli ning 80-ndate lõpus töötas Võru maakohtus ja Põlva maakohtus kohtuniku stažöörina ning Põlva rajooni rahvakohtu kohtunikuna.

1990. aastal loeti Käis Põlva maakohtu kohtunikuks ning 1993. aastal sai temast Põlva maakohtu esimees. 2002. aastal vabastati ta sellest ametist ning 2006. aastast loeti ta Tartu maakohtu kohtunikuks.

Jaanuari lõpus seisuga on Lembit Käisi kohtunikustaaž 29 aastat 7 kuud ja 11 päeva.

Gripiravimit kulub mullusest kolm korda rohkem

Võrumaa Teataja

Gripiravimit on praegusel hooajal kulunud vähemalt kolm korda rohkem kui eelmisel kahel aastal, selgub ravimit tarniva ettevõtte andmetest.

"Kui aastatel 2014 ja 2015 oli keskmine aastane kogumüük alla 3500 ravimipaki, siis detsembris 2016 ja jaanuaris 2017 tarnisime ainuüksi ühes kuus üle 5500 paki," ütles gripravimit Tamiflu Eestisse importiva ettevõtte Roche Eesti OÜ tegevjuht Kadri Mägi esmaspäeval BNS-ile.

"2016. aasta lõpul ja 2017. aasta alguses on olnud väga märkimisväärne vajadus Tamilfu järgi. Varasematel aastatega võrreldes on kasutamine tõusnud kordades," märkis Mägi.

Tema sõnul on Roche Eesti toonud koostöös terviseametiga erakorraliselt täiendavalt ravimit Lätist ja Soomest. "Sel nädalal saame omalt poolt suuremas koguses Tamiflud ka oma peakontori kaudu võõrkeelses pakendis, jaeapteekidesse peaks see eeldavalt jõudma järgmise nädala algul," lisas Mägi. Eeldatavasti peaks järgmine suurem kogus Tamiflud Eestisse jõudma neljapäeval.

"Sel nädalal toodav kogus on ligikaudu pool eelmisel gripihooajal kasutatud kogusest, kuid käesoleval hooajal on ravimi kasutamine olnud suurem, seetõttu on tekkinudki ka ravimiga ajutine tarneraskus. Järgmist tarnet on tootja lubanud veebruari lõpus," ütles ravimiameti ravimiohutuse osakonna juhataja Ott Laius esmaspäeval BNS-ile.

"Hooajalise tellimused tootmiseks peame tegema vähemalt kolm kuud ette. Tavapäraselt teeme tellimusi eelnevate aastate kogemuste põhjal. On olnud ka aegu, kus nõudlus on väga väike ning ravim aegub ja tuleb hävitada. Selle aasta ülisuurt vajadust ei ole olnud võimalik ette näha," selgitas Laius.

"Viimastel nädalatel oleme olnud pidevas ühenduses terviseametiga ning nende abil ongi osutunud võimaliks erakorralised tarned Lätist ja Soomest. Kahjuks need kogused ei ole olnud siiski piisavad kõigi abivajajate jaoks," lisas Kadri Mägi ettevõttest Roche Eesti OÜ.

Terviseameti pressiesindaja Iris Saluri rääkis BNS-ile, et kuna sel hooajal algas laialdane haigestumine grippi juba detsembri algul, samas kui tavapäraselt juhtub see jaanuari lõpus või veebruari algul, siis see ongi põhjustanud gripiravimi nappuse.

"Tamiflu säilivusajad on partiide ja aastate lõikes erinevad. Tänasel päeval vahetult tootmisest tuleva Tamilfu säilivus kontrollitud tingimustes on väga pikk, ligi kümme aastat. Sellegi poolest ei soovita ravimit endale koju niiöelda igaks juhuks varuda, kuna kodused tingimused ei pruugi olla samad, mis ravimitootjal või hulgimüüjal. Viimaste puhul on pidavalt jälgitud hoidla temperatuur, õhuniiskus ja muud parameetrid," ütles Mägi.

1. veebruari seisuga on Eestis gripi tõttu surnud 23 inimest, ütles terviseameti esindaja BNS-ile


 


 

LOE VEEL


 


 


 


 

  

 

20 PÄEVA ENIMLOETUD