Eestis on ligi 30 000 noort, kes ei õpi, osale koolitustel ega tööta, kirjutab Eesti Päevaleht.

Statistikaameti andmetel oli 2015. aastal tööturult, õpingutest ja koolitustest eemal hinnanguliselt 29 200 15- kuni 29-aastast noort ehk 12,5 protsenti sellest vanuserühmast. Neist ligi kolmandik olid töötud ja kaks kolmandikku mitteaktiivsed. 2014. aastaga võrreldes on tööturult, õpingutest ja koolitustest eemal olevate noorte arv siiski 4400 võrra vähenenud.

"Minule tundub, et nad on olnud ühiskonnale nähtamatu generatsioon. Nad jäid majandustõusu ja -languse vahele, eneseleidmine on neil kõige olulisem," sõnab Eesti avatud noortekeskuste ühenduse (ANK) tegev- ja tugimeetme Noorte Tugila juht Heidi Paabort.

Lisaks teevad vanemad Paaborti sõnul laste eest väga palju ära. "Kui laps läheb isiklikku ellu, on tal keeruline seda juhtida või eeldab ta ühiskonnalt sama hoolivat suhtumist," märkis Paabort.

Noorte tööpuuduse ennetamiseks on tehtud programm Noorte Tugila, millega on liitunud 137 kohalikku omavalitsust. Programmis on 2000 noort. Tugila leiab noored sotsiaalvõrgustikust, aga ka tänavalt.

"Kui noor tuleb programmi, uurime tausta, miks ta ei ole jõudnud sinna, kuhu on tahtnud jõuda. Suur osa neid noori on madala haridustasemega, sageli on lõpetamata isegi põhiharidus," ütles Paabort.

Paaborti sõnul proovivad tugila töötajad aru saada, mida noor oma eluga teha tahaks. "Küsimus ei ole ainult selles, kas nad tahavad tööle minna või mitte. Küsimus on ka selles, mida töö all silmas peetakse. Vanema põlvkonna jaoks tähendab töö füüsilist rassimist ja varajast ärkamist, mida noored eriti teha ei taha. Noorte jaoks on töö eluviisi osa, et oma kutsumuse kaudu ära elada," sõnas Paabort.

"Statistika näitab, et noor ei oska eesmärke seada ega probleeme lahendada, on sotsiaalselt abitu. Töökoha ukse taha saatmine on sellisel juhul lootusetu. Võib-olla on ta üritanud, aga ta ei saa hommikul kella kaheksaks üleski. Siis ei taha teda ka tööandja," märkisb Paabort. Ka vanemaid tuleb suunata, kuidas nad saaksid noorel iseseisvuda aidata.

Laupäeva õhtul korraldati Eesti Laul 2017 esimene poolfinaal, milles selgusid viis esimest finalisti, kes 4. märtsil Saku Suurhallis üles astuvad, teatasid korraldajad.

Žürii ja publikuhääletuse tulemusena pääsesid finaali (nimekiri juhuslikus järjekorras):

"In or Out", Elina Born. Autorid: Stig Rästa, Vallo Kikas, Fred Krieger

"Suur loterii", Ivo Linna. Autorid: Rainer Michelson, Urmas Jaarman

"Slingshot", Lenna Kuurmaa. Autorid: Lenna Kuurmaa, Nicolas Rebscher, Michelle Leonard

"Have You Now", Whogaux & Karl-Kristjan feat. Maian. Autorid: Karl-Kristjan Kingi, Hugo Martin Maasikas, Maian Lomp

Teisest voorust pääses rahvahääletuse tulemusena finaali:

"Feel Me Now", Ariadne. Autorid: Margus Piik, Tomi Rahula, Anni Rahula

Hääletajaid oli esimeses voorus 19 000, teises voorus 15 000.

Esimese poolfinaali žüriisse kuulusid Metsakutsu, Kadri Voorand, Niko Nykänen, Eva Palm, Jüri Pihel, Maia Vahtramäe, Sten Teppan, Aleksandr Žedeljov, Ingrid Kohtla, Meisterjaan ja Allan Roosileht.

Teine poolfinaal toimub järgmisel laupäeval, 18. veebruaril kell 21.35.

Eesti Laul 2017 finaal toimub 4. märtsil Saku Suurhallis.

Tänavu on gripi tõttu elu kaotanud 25 inimest, selgub terviseameti andmetest.

Ülemiste hingamisteede viirusnakkuste tõttu arstide poole pöördunute arv ei muutunud eelneva nädalaga võrreldes. Arstiabi vajas aasta viiendal nädalal 6595 inimest, neist 45 protsenti olid lapsed. Keskmine haigestumus 100 000 elaniku kohta oli 501,2.  Eesti keskmisest suurem oli viirusnakkustesse haigestumus Ida-Virumaal, Narvas, Jõgeva-, Lääne- ja Viljandimaal.

E-Tervise SA täpsustatud andmetel vajas hooaja algusest arvestades hospitaliseerimist 875 patsienti, kellest pea pooled olid enam kui 65-aastased. Hospitaliseerimiste arv kasvas, kuid haiglaravi vajanute juurdekasv aeglustus ja moodustades sel nädalal 24 protsenti, samas kui nädal varem oli see 33,5 protsenti.

Üheksa haigla andmetel vajas eelmisel nädalal gripi tõttu intensiivravi viis inimest – neist kaks inimest olid vanuses 18-64, kolm vanuses 65 ja enam ning lisandus kaks gripist tingitud surmajuhtu.

Kokku on hooaja algusest alates vajanud gripi tõttu intensiivravi 74 inimest, neist  kaks last vanuses 0-4 eluaastat,  üks koolilaps, 16 inimest vanuses 18-64 eluaastat, ülejäänud 55 olid vanemad kui 65 eluaastat. Surnud on 25 inimest.

Kõik lahkunud kuulusid gripi suhtes riskirühma, neist keegi polnud vaktsineeritud. Peamiseks riskiteguriks on olnud vanus ja kroonilised haigused.

Eeloleva nädala esimesel poolel toovad lähedal asuvad kõrgrõhkkonnad selget taevast, nullilähedasi õhutemperatuure ja kohati tugevat tuult.

Ilmateenistuse teatel kaugeneb kõrgrõhkkond esmaspäeval lõuna-kagu suunas, sest üle Skandinaavia põhjatipu liigub Barentsi merele väga aktiivne madalrõhkkond ja selle edelaserv laieneb jõuliselt Läänemere äärde. Saabuvas õhumassis on niiskust enam ning kohati võib vähest lund või lörtsi sadada. Õhumassivahetusega kaasneb ka jäiteoht. Öösel on pilves selgimistega ilm. Puhub edela- ja läänetuul 7-12, puhanguti 15, rannikul puhanguti kuni 17 m/s. Õhutemperatuur on 0 kuni -6 ja tõuseb hommikuks. Esmaspäeva päeval on vahelduva ja vähese pilvisusega ilm. Kohati võib vähest lund või lörtsi sadada. Puhub lääne- ja loodetuul 5-11, saartel ja rannikul puhanguti 15 m/s. Õhutemperatuur on 0 kuni +5 kraadi.

Teisipäeval jääb Eesti Venemaale suunduva madalrõhkkonna ja Lõuna-Skandinaavias asuva kõrgrõhkkonna piirimaile. Öösel on selge ja vähese pilvisusega sajuta ilm. Puhub loode- ja põhjatuul 5-11 m/s. Õhutemperatuur on -2 kuni +3 kraadi. Päeval on samuti selge või vähese pilvisusega sajuta ilm. Loode- ja põhjatuul puhub 5-11 m/s ja nõrgeneb õhtul. Õhutemperatuur on 0 kuni +6 kraadi.

Kolmapäeval liigub Eesti kohale kõrgrõhuhari ja ilm on suurema sajuta. Öösel on vähese ja vahelduva pilvisusega sajuta ilm. Puhub loode- ja põhjatuul 3-8 m/s. Õhutemperatuur on 0 kuni -6 kraadi. Päeval on vähese ja vahelduva pilvisusega sajuta ilm. Tuul pöördub edelasse 2-6 m/s. Õhutemperatuur on 0 kuni +4 kraadi.