Auto pardakaamera salvestist avaldades ei tohi paljastada isikuid

Võrumaa Teataja

Auto pardakaamera salvestist avaldades võib jätta nähtavaks autode registreerimisnumbri, kuid mitte paljastada videole jäänud inimeste isikut, leiab andmekaitse inspektsioon.

"Kui kaamerapilti jäänud inimesed on tuvastatavad, peab salvestatud materjalide kasutamisel kindlasti järgima kõiki isikuandmete töötlemise põhimõtteid. Salvestuse kasutamine teise inimese avalikuks häbistamiseks ja alandamiseks või omakohtulikuks karistamiseks ei ole mingil juhul lubatud," ütles andmekaitse inspektsiooni peadirektor Viljar Peep pressiesindaja vahendusel.

"Kui kaamera vaatevälja pole jäänud ühtki inimest või videopildile salvestunud inimesi pole võimalik kuidagi ära tunda ega tuvastada, siis sel juhul ei ole video avalikustamisel enam tegemist isikuandmetega. Pelgalt sõiduki registreerimisnumbri järgi ei ole avalikkusel võimalik inimesi tuvastada. Seetõttu ei ole üldiselt probleeme videotega, milles on küll nähtav autonumber, ent mitte autos olnud inimesed," lisas Peep.

Andmekaitse inspektsioon avaldas oma seisukoha seoses auto pardakaamerate üha laialdasema kasutatamisega ning salvestiste avaldamisega internetis. "Kaamerad aitavad tänuväärselt lahendada kindlustusjuhtumeid ning tuvastada liiklusõnnetuste üksikasju. Pardakaamera salvestist saab kasutada tõendina näiteks sündmuskohalt lahkunud süüdlase tuvastamisel või kui on vaja kindlaks teha milline tuli õnnetuse hetkel parasjagu fooris põles. Selliste videote edastamine politseile on lubatud, salvestise kasutamine tõendina on kooskõlas ka isikuandmete kaitse seadusega," märkis inspektsiooni juht.

"Kui ebameeldiv olukord juba videolindile jäänud, tekib aga sageli tahtmine seda klippi ka avalikult jagada, olgu siis mõne meediakanali vahendusel või erinevatesse sotsiaalvõrgustikesse üles riputades, et korrarikkujaid distsiplineerida ja avaliku tähelepanu ning sotsiaalse surve mõjul edaspidi korrektsemat sõidustiili kasutama suunata," märkis Peep.

"Isikuandmete kaitse seadus lubab ilma inimese nõusolekuta isikuandmeid avalikustada ajakirjanduslikul eesmärgil. See tähendab, et ka näiteks pardakaamera salvestisi võib ajakirjanduslikul eesmärgil avalikustada, ent sel juhul peab konkreetse juhtumi puhul olema selgelt põhjendatud ülekaalukas avalik huvi. Samuti peab sel juhul järgima ajakirjanduseetika põhimõtteid, sealhulgas arvestama teise osapoole selgitustega ja seda, et inimese õigusi ülemääraselt ei kahjustataks. Kui need tingimused täidetud ei ole, ei saa video avalikustamist ajakirjandusliku eesmärgiga põhjendada," lisas Peep.

"Kui keegi on internetti üles pandud videos äratuntav, siis on tal õigus video avaldajalt nõuda, et see maha võetaks. Kui sellest pole abi, tasub järgmise sammuna teavitada oma õiguste rikkumisest meediakanalit, kus video üleval on. Kui ka see ei anna tulemusi, soovitame oma õiguste kaitseks kohtusse pöörduda," selgitas andmekaitse inspektsiooni juht.

Comments  
  +4
kurjategija ikka kindlalt kaitsud
  +1
Ilma inimese nõusolekuta pildistamne , mis võib olla ka jälitamine, on olnud varem keelatud, kas nüüd pole enam omavoli piiritletud? Kuidas erinevaid ohtusid tuleks seadustada, et inimestel jääks õigus turvalisusele ja selle kaitsele?
  +5
Kas uudis on cshwaisleri katusel tantsinud õiguskaitsja pärast treitud.
  +7
kui kardat nägu näidata ära välja mine.

 


 

LOE VEEL


 


 


 


 

  

 

20 PÄEVA ENIMLOETUD