Võru- ja Valgamaal lõppes neljapäevane Kuperjanovi jalaväepataljoni õppus, kus ligi 300 kaitseväelast harjutas lahingutegevust asustatud alal.

Õppust juhtinud 2. jalaväekompanii ülem kapten Lauri Teppo sõnul said õppusel osalenud ajateenijad hästi hakkama. "Rühma- ja jaoülemad ilmutasid initsiatiivi ja agressiivsust, mis on olulised tegurid igasuguses lahingutegevuses," ütles kapten Teppo.

PILDIGALERII Esmaspäeval alanud õppuse eesmärk oli harjutada linnalahingu põhielemente, mille hulka kuuluvad nii hoonestatud alal liikumine, hoonetele lähenemine ning neisse sisenemine kui ruumide vastasest puhastamine.

Õppusel osalenud reamees Tarmo Kullase sõnul on füüsiliselt raske linnalahing ajateenijatele heaks vahelduseks. "Selline harjutus on metsaõppusest kindlasti põnevam ja meenutab veidi filmides nähtut," ütles reamees Kullas.

Võrus paiknev Kuperjanovi jalaväepataljon kuulub 2. jalaväebrigaadi koosseisu. Pataljoni peamine ülesanne on õpetada välja ja komplekteerida reservüksusi vastavalt väljaõppeplaanile.

Tööinspektsioon registreeris mullu 5082 tööõnnetust, mille tõttu jäi Eestis tegemata ligi 1,3 miljonit töötundi.

Registreeritud tööõnnetusest 4036 juhul said töötajad kerge kehavigastuse, 1019 juhul raske kehavigastuse ning 26 tööõnnetust lõppes töötaja surmaga, teatas tööinspektsiooni pressiesindaja reedel BNS-ile.

Raskeid tööõnnetusi toimus enim metallitööstuses, veonduses ja laonduses ning ehitussektoris. 65 protsenti tööõnnetustest juhtus meestega. Kõik hukkunud olid mehed. Enim juhtus tööõnnetusi 25-34 aastaste noorte meestega. Maakonniti oli enim õnnetusi Tallinnas ja Harjumaal. Tööõnnetuste arv vähenes Tartumaal, Lääne-Virumaal ning Läänemaal.

Tööinspektsiooni peadirektori Maret Maripuu sõnul juhtus 35 protsenti õnnetustest uute töötajatega. „Puudulik väljaõpe ja juhendamine töökohal on väga sage põhjus, miks satuvad tööõnnetusse kas esimesele töökohal või uuel kohal alla aasta töötanud töötajad. Teisel kohal on tööohutusnõuete eiramine. Kõrge tööõnnetuste arv ning seetõttu tegemata jäänud töö kahjustab oluliselt meie ettevõtete konkurentsivõimet. On juba olnud juhtumeid, kus välismaised partnerid ütlevad üles lepingu Eesti ettevõttega, kuna tööohutuskultuur jätab tõsiselt soovida,“ sõnas Maripuu.

Töösuhete järelevalves on kõige probleemsemateks teemadeks töötajate töö- ja puhkeaja korraldus ning töötajate ebapiisav teavitamine tööaja korralduse ning töötasu maksmise tingimustest. Töövaidlusi oli eelmisel aastal 2671. Enim vaieldi ehitussektoris, kaubanduses ning veonduses ja laonduses.

„Eelmisel aastal kasvas tööinspektsiooni järelevalve maht varasemaga võrreldes 16 protsenti. Iga töötaja kõrvale tööinspektorid aga panna ei saa. Ohutu ja oma töötajate tervist säästev töötamine peab saama loomulikuks töökultuuri osaks ka kartuseta tööinspektori ees,“ lisas Maripuu.

Tööinspektsioon külastas eelmisel aastal 4436 ettevõtet, kus tuvastati 20 004 rikkumist. Nõustamisteenuse maht kasvas aastaga umbes viis protsenti. Telefonitsi, e-kirjaga ja vastuvõttudel nõustati kokku 56352 korral. Eelmisel aastal konsulteeris inspektsioon 212 ettevõtet parema töökeskkonna loomisel. Suures osas toimusid konsultatsioonid tööandjate kutsel.

Riiklik elatisabi fond teeb läbi sotsiaalkindlustusameti reedel esimesed väljamaksed ühe vanema toeta jäänud laste peredele.

Esimestena saavad raha need, kes esitasid avalduse jaanuaris, ning riik maksab ühe lapse kohta kuni sada eurot kuus.

Elatisabi sai hakata taotlema selle aasta alguses ning kohtutäiturite koja veebruari lõpust pärinevate andmere järgi olid täiturid siis saanud kokku 990 elatisabitaotlust.

Kui 2015. aasta lõpus hinnati, et elatisvõlgnike võlg laste ees on 14,5 miljonit, siis nüüd leitakse, et tõelähedasem summa on 52 miljonit.

Riik maksab täitemenetluse ajal elatisabi lapsele juhul, kui elatist maksma kohustatud vanem seda ei tee, kuigi see on temalt kohtuotsusega välja mõistetud. Elatisabi saab taotleda kohtutäituri juures ning selle saamiseks peab olema täitemenetlus kestnud neli kuud. Niisiis, kui võlgnik neli kuud pärast kohtuotsust ikka veel elatist ei maksa, tekib õigus riigi elatisabile.

Elatisabile on õigus alaealisel lapsel või täisealisel lapsel kuni 21-aastaseks saamiseni, kui ta õpib. Täitemenetlusaegse elatisabi suurus on kuni sada eurot kuus.

Politsei- ja piirivalveameti (PPA) ning maksu- ja tolliameti (MTA) andmetel on katsed tellida välismaalt postipaki teel narkootikume ning psühhotroopseid ravimeid järsult kasvanud, samas on sel aastal ametid võtnud prioriteediks postipakkide kaudu Eestisse jõudvate narkootikumide tõkestamise.

Põhja prefektuuri narko- ja organiseeritud kuritegude talituse juhi Rait Pikaro sõnul korraldatakse sel aastal ühisoperatsioonid postipakkide kaudu uimastite tellijate ja edasimüüjate tabamiseks. „Üldjuhul tellivad narkootikume posti teel inimesed vanuses 18 kuni 35 eluaastat, kellest paljud ei ole varem tänaval uimasteid ostnud. Samas ei ole aga vahet, kas osta narkootikume posti teel või tänavadiilerilt. Mõlemal juhul teeb inimene otsuse, mis võib tema tulevikuplaanid rikkuda,“ sõnas Pikaro.

Tema sõnul tellitakse internetist üldjuhul ecstasy tablette või kanepit, kuid kätte on saadud ka amfetamiini, hallutsinogeenseid aineid sisaldavaid seeni, fentanüüli ning kokaiini.

MTA uurimisosakonna narkotalituse juhataja Raul Koppelmaa sõnul on narkootikumide ja psühhotroopsete ravimite tellijate seas palju noori ja ka esmatarvitajaid. „Nendega suheldes tuleb välja, et internetist narkootikumide tellimist võetakse väga kergekäeliselt, kuna vahelejäämise riski hinnatakse ekslikult madalaks,“ ütles Koppelmaa.

„Oleme aga sel aastal pea igapäevaselt pidanud mõne internetist tellitud paki sisu pärast algatama koostöös prokuratuuriga kriminaalasja. Jõuame postipakis avastatud narkootikumide tellijateni üle 95% juhtudest, küsimus on tegelikult ainult ajas,“ selgitas Koppelmaa.

MTA avastas 2016. aastal välisriikidest saabunud posti- ja kullersaadetistest üle 600 narkootiliste ainete kahtlusega juhtumit, mis on kaks korda suurem kui 2014. ja 2015. aastal. Selle aasta esimese kahe kuuga on juba on tuvastatud 150 narkootiliste ainete kahtlusega saadetist.