Veterinaar- ja toiduamet (VTA) rääkis Eesti Põllumeeste Keskliidu (EPK) üldkoosolekul EPK liikmetele taudide, sealhulgas linnugripi levikust Euroopas ja selgitas sellega seoses kehtima hakkavaid nõudeid.

Alates 1. aprillist kodulinde väljas pidada ei tohi ja kui see ei ole lindude heaolu ja tervist silmas pidades võimalik, tuleb neid hoida aia ja võrguga piiratud alal.„Inimesed ei pea ilmtingimata linnuvõrku ostma tormama. Kõige kindlam ja odavam meetod, kuidas kodulindude grippi nakatumist vältida, on lindude pidamine sisetingimustes,“ ütles VTA peadirektor Indrek Halliste.

EPK esindajad lubasid omalt poolt olla abiks linnupidajate teavitamisel kehtima hakkavast väljaspidamise keelust.

Sigade Aafrika katku tõrjumiseks pöörab VTA sel aastal erilist tähelepanu bioohutusnõuete täitmisele metsas. Bioohutusnõuete täitmist metsas kontrollib VTA koostöös keskkonnainspektsiooniga.

Sigade Aafrika katku edukamaks tõrjumiseks lepiti kokku, et veterinaar- ja toiduameti maakondlikud veterinaarkeskused hakkavad oma piirkonna seakasvatajaid teavitama metssigade Aafrika katku juhtudest, et farmerid saaksid teada konkreetse koha, kust üks või teine nakatunud metssiga leiti.

Veterinaar- ja toiduamet jagas Eesti Põllumeeste Keskliidu üldkoosolekul infot ka teiste ohtlike loomataudide leviku kohta ning vastas EPK liikmete küsimustele. „Veiseid ohustava suu- ja sõrataudi ning nodulaarse dermatiidi osas pole meil põhjust karta, et haigus lähiajal Eestisse jõuaks,“ ütles VTA loomatervishoiu osakonna juhataja Harles Kaup.

Suu- ja sõrataudi osas oli Eestile lähim juhtum Venemaal Moskva lähedal novembris, kuid see suudeti lokaliseerida ning jäi üksikjuhtumiks. Nodulaarne dermatiit levib Balkanimaades.

23. juulil kolmandat korda toimuvale üle-eestilisele avatud talude päevale on registreerunud juba 80 talu ja põllumajandustootjat - registreerida on võimalik kuni 1. maini.

Enim talusid on registreerunud Pärnumaalt, kus on osalemas 13 majapidamist, Tartumaalt on ennast kirja pannud 12 talu, Harjumaalt 10, Lääne-Virumaalt 9, Põlvamaalt 7, Järva- ja Viljandimaalt 5, Rapla-, Saare- ja Võrumaalt 4, Ida-Virumaalt 3, Läänemaalt 2, Hiiu- ning Valgamaalt 1.

„Avatud talude päeval osalemine annab suurepärase võimaluse oma uksed avada ja inimestele näidata, kuidas tänapäeva talu end majandab ja elab ning valmib kodumaine toit,” ütles avatud talude päeva projektijuht Karolin Lillemäe maaeluministeeriumist.

„Avatud talude päeval käib külastajaid sadade kaupa, mis omakorda tähendab sadu kordi suuremat rõõmu pakkuda inimestele maavillaseid emotsioone – tutvustada põlist lambatõugu, näidata villatöid lambapügamisest kirikinda kudumiseni ja pakkuda võimalust midagi mälestuseks kaasa osta,” ütles kolmandat korda osaleva Mikkeni lambatalu perenaine Kristel Kuusik. „Kui inimestel on meie juures hea olla, laeb see ka meid energiat täis ja innustab edasi tegutsema.”

Esimene avatud talude päev toimus 2015. aastal, kui oma uksed avas külastajatele 147 talu, 2016. aastal osales 234 talu.

Avatud talude päeva korraldavad maaeluministeerium, Maamajanduse Infokeskus, vastühinenud Eesti Põllumeeste Keskliit ja Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda ning Eestimaa Talupidajate Keskliit. Korraldamisse on kaasatud ka kohalikud Leader-tegevusgrupid ja Eesti Külaliikumine Kodukant.

Avatud talude päeva korraldamist rahastatakse Eesti maaelu arengukavast 2014–2020 ja Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist.

Lume alt välja sulanud kulu kuivab kevadpäikese ja tuulte käes kiiresti ning muutub kergesti süttivaks. Kulupõletamine on keelatud ja kuluprahist vabanemise sooviga lõunaeestlased seda tavaliselt põlema ei süüta. Päästeameti Lõuna päästekeskusele teeb muret igakevadine lõkkepõletamine, kus ohutusnõuete eiramisel kulu siiski süttib ja põleng levib metsa või hoonetele. Tihti tehakse lõket hoolimata kõvast tuulest, mis sädemed ümbrusele kannab. Kulupõlenguid põhjustab ka hooletu ümberkäimine lahtise tulega, milleks enamasti kulusse visatud kustutamata suitsukoni või tikk.

Süttides levib kulutuli soodsa tuule korral väga kiiresti, vahel  lausa mitmes suunas ja selle kustutamine kulutab rohkelt päästjate aega ning ressursse. Kevadisel lõkete põletamise hooajal tekivad olukorrad, kus paljude väljakutsete tõttu on päästjad hõivatud ning nii mõnelegi õnnetuskohale jõudmine, kus inimesed kiiret abi vajavad, võib seetõttu viibida. Et seda ei juhtuks palume elanikel enda käes oleva elava tule eest tähelepanelikult hoolitseda. Selleks tuletame meelde lõkke tegemise ohutusnõuded:

Jälgi, et lõkkekoha vahemaa hoonete, metsa või põlevmaterjali hoiukohani (näit puuriidad) oleks tuleohutuse tagamiseks piisav. Lõket ei tohi teha hoonetele ja põlevmaterjali hoiukohtadele lähemal kui 8 meetrit ja tuleohtlikul ajal metsale lähemal kui 20 meetrit.

Lõket tohib teha ainult tuulevaikse ilma või nõrga tuulega, mis on kuni 5,4 meetrit sekundis (liiguvad puude peenikesed oksad).

Lõket tuleb kuni selle ärapõlemiseni valvata.

Lõkke juurde peab käeulatusse panna esmased kustutusvahendid: ämber veega, kustutusluuad, veega täidetud voolik või käsikustutid.

Lõkkease tuleb ümbritseda mittesüttiva mineraalse pinnasega (muld, liiv, savi, kivid) ja arvestama peab lõkkest lenduda võivate sädemetega. Seejuures ongi oluline jälgida, et lõkkest ei saaks alguse kulupõleng.

Pea meeles, et lõke ei ole prügi või jäätmete põletamiseks. See saastab keskkonda ning on jäätmete ebaseaduslik käitlemine.

Tiheasustusaladel on omavalitsused sageli kehtestanud lisapiiranguid lõkete põletamiseks, mis on kirjas omavalitsuse heakorra või jäätmekäitluse eeskirjades.

Enne lahkumist tuleb veenduda, et lõke on kustunud ning uuestisüttimise vältimiseks tasub lõkkease veega üle valada.

Kulupõletamise keelust üleastujaid ja tuleohutusnõuete rikkujaid saavad päästeameti inspektorid karistada rahalise trahviga kuni 1300 eurot. Inspektorite eesmärk ei ole karistamine, vaid soov ära hoida  õnnetusi ning kahju keskkonnale. Mõelgem sellele, et põldudel elab hulk väikseid loomakesi, kes silma ei paista ning kulupõlengus surma saavad. Põlengusuits saastab õhku, aga metsa või hoonetele leviva kulupõlengu tagajärjeks võivad olla väga suured otsesed materiaalsed kahjud.

Eelmisel, 2016. aastal sõitsid päästjad Eestis kulupõlenguid kustutama 1129 korda. Lõuna-Eesti kuues maakonnas käidi kulupõlenguid kustutamas 228 korral. Enamus väljakutsetest leidis aset kevadperioodil aprilli ja maikuus.

Turu-uuringufirma GfK Retail & Technology andmetel müüdi Eesti jaemüügis veebruarikuus 6,8 miljoni euro eest 24 700 mobiiltelefoni, mis on 13,6 protsenti vähem kui jaanuaris ja 2,6 protsenti vähem kui mullu samal perioodil.

GfK jaeturu uuringu kohaselt on keskmine mobiiltelefoni hind tõusnud viie aastaga pea kaks korda. Veebruaris Eesti jaeturul müüdud mobiilidest olid GfK statistika järgi 85 protsenti nutitelefonid, kokku müüdi 21 000 nuti- ja 3700 nuputelefoni, teatas Tele2.

Tele2 müügi- ja turundusdirektori Kristjan Seema sõnul on veebruar mobiiltelefonide müügilt viimaste aastate kõige tagasihoidlikum. "Eelmisel aastal soetas keskmiselt iga kolmas eestlane endale uue mobiiltelefoni. Kuna soetatavad telefonid on üha hinnalisemad ja vastupidavamad siis tarbija ei kipu nii kiirelt telefoni välja vahetama. Lisaks on turul nutiküllastus, pakkumises on palju väga häid telefone, kuid mudelid ei eristu märkimisväärselt," märkis Seema.

Seema sõnul on inimesed praegu pigem Samsungi, Sony, Huawei ja Apple'i uute lipulaevade ootuses. "Eeldatavasti algab tänavune nutitelefonide õige müügihooaeg aprillis, kui poelettidele jõuavad esimesed uued tippmudelid," lisas ta.