Teoloog Peeter Espaki juhitava Ühiskonnauuringute instituudi tellitud ja tänavu jaanuaris läbi viidud uuringu kohaselt ei pea 58 protsenti Eesti inimestest seksuaalsuhteid omasoolistega mitte kunagi õigustatuks.

"Kuigi Olev Remsu kirjutas 24. märtsil Postimehes, et me täpselt ei tea, kuidas ühiskond suhtub homoseksuaalsusesse, siis reaalsuses on inimeste vaateid selles küsimuses kaardistatud küll," ütles Ühiskonnauuringute Instituudi analüütik Art Johanson.

Selle aasta jaanuaris paluti inimesel vastata skaalal 1-10, kas seksuaalsuhted omasoolistega pole mitte kunagi õigustatud, on alati õigustatud või jääb tõde kuhugi vahepeale.

Uuringust selgus, et 58 protsenti inimestest valis skaalal punkti üks, kelle meelest seksuaalsuhteid omasoolistega ei ole mitte kunagi õigustatud.

Seksuaalsuhteid omasoolistega pigem mitte õigustatuks peab 71 protnenti vastanutest, kes paigutavad end skaalal punktidele 1-4.

Pigem või täiesti õigustatuks peab antud nähtust aga 17 protsenti vastanutest, kes paigutavad end skaalal punktidele 6-10.

Aasta varem läbi viidud esimeses ühiskonnauuringute instituudi poolt tellitud väärtushinnangute uuringus paluti sarnaselt hinnata homoseksuaalsust kui nähtust ning selgus, et 53 protsenti inimestest on seisukohal, et homoseksuaalsus ei ole mitte kunagi õigustatud.

"Need andmed näitavad, et ühiskonna suhtumine homoseksuaalsetesse suhetesse on selgelt negatiivne,“ ütles Johanson.

Homoseksuaale ei sooviks endale naabriks 38 protsenti vastajatest, aasta varem arvas sama 39 protsenti. Seega homoseksuaalsust ei peeta küll õigeks, kuid suurem osa inimesi talub omasoolisi inimesi enda kõrval.

Uuringu viis läbi 2017. aasta jaanuaris Turu-uuringute AS ning kokku vastas silmast-silma intervjuudes küsimustele 795 18-aastast ja vanemat Eesti kodanikku.

Inimesed hoiavad sageli avarii põhjustanud auto remontimisel raha kokku ja riik on otsustanud seetõttu saata sellised sõidukid pärast taastamist täiendavasse kontrolli, kirjutab Postimees.

Maanteeameti tehnoosakonna juhataja Jürgo Vahtra sõnul remonditakse avariide korral kannatanud auto üldiselt liikluskindluste abil korralikult ära, kuid probleeme on avarii põhjustanud sõidukitega.

Kuigi praegu kooskõlastamisel oleva transpordiarengu kava seletuskirja järgi soovib riik avariis osalenud sõidukid allutada taastamisjärgsele kontrollile, on ametniku sõnul seaduse muudatustest veel vara rääkida, kuna esialgne plaan ei leidnud osapoolte tuge.

"Kuid üldine plaan on suunata raskema avarii teinud sõidukid läbi tunnustatud remonditöökodade, kes kinnitavad sõidukite korrektset taastamist. Antud kinnituse alusel lastakse sõidukid liiklusesse," rääkis Vahtra.

Eesti Liikluskindlustuse Fondi juhi Mart Jesse sõnul on lauskontrolli kehtestamine ebareaalne, samuti pole see mõistlik.

Ta ütles, et tavaolukorras osalevad avariis kaks sõidukit, millest ühe remondi katab õnnetuse põhjustaja liikluskindlustus ning need sõidukid remonditakse üldjuhul kas esindustes või korralikes remondikodades ning puudub ka otsene vajadus järelkontrolliks.

Ööl vastu pühapäeva läks Eesti üle suveajale.

Kell 03.00 tuli kellaosutid nihutada ühe tunni võrra edasi.

Suveajale lähevad üle kõik Euroopa Liidu liikmesriigid, kuna siseturu ühtse toimimise huvides kehtib kogu Euroopa Liidus ühine kuupäev ja kellaaeg suveaja alguse ja lõpu kohta. Talveaeg algab taas oktoobrikuu viimasel pühapäeval kell 04.00 ja siis nihutatakse kellaosutid ühe tunni võrra tagasi.

Laupäeval möödus 68 aastat 1949. aasta märtsiküüditamisest, kui Võrumaalt saadeti loomavagunitega Siberi poole teele 1654 süütut inimest, nende seas 458 last.

PILDIGALERII Selle päeva meenutuseks kogunes laupäeval 25. märtsil Võru raudteejaama Memento Võrumaa Ühenduse korraldatud mälestusüritusele poolsada inimest.

Peeti kõnesid ning asetati repressiooniohvrite mälestuseks pärjad ja süüdati mälestusküünlad. Võru linna poolt asetas pärja linnapea Anti Allas.