Maksu- ja tolliamet (MTA) on tänavu leidnud hulga erimärgistatud diislikütuse kasutamisega seotud rikkumisi ja tuletab meelde, et erimärgistatud kütust tohib kasutada vaid põllumajanduses kasutatavates traktorites ja kombainides või kalalaevades.

MTA tolliosakonna juhataja asetäitja Tiit Kõluvere sõnul on maanteedel sel aastal lühikese ajaga tuvastatud juba üle kümnest sõidu- ja veoautost erimärgistatud kütust või selle kasutamise jälgi. Lisaks on tuvastatud pea 20 rikkumist ka jaemüügikettides erimärgistatud diislikütuse tankimisel sõiduautosse.

"Soovitame inimestel olla tähelepanelikud, millist kütust enda sõidu- või veoautosse tangitakse. Jäljed sinise kütuse kasutamisest püsivad kütusepaagis veel peale viit tankimist, mistõttu tuvastavad meie ametnikud selle kasutamise üpris hõlpsasti," sõnas Kõluvere.

MTA-l on kavas jätkata maanteedel ja linnades erimärgistatud kütuse kasutamise kontrolle, et tuletada mootorsõidukijuhtidele meelde erimärgistatud diislikütuse kasutamistingimusi.

Eesti Liikluskindlustuse Fondi (LKF) andmetel on viimastel aastatel on sõidukite kahjutihedus, ehk kindlustusjuhtumite arv saja kindlustatud sõiduki koht, jõudsalt kasvanud ja seda eriti suurtel sõidukitel.

Bussiga põhjustatakse keskmiselt kolm ja veoautoga kaks korda sagedamini liikluskindlustuse juhtumeid kui sõiduautodega, teatas fond neljapäeval BNS-ile.

Busside keskmine kahjutihedus 2016. aastal oli 17,36 ja veoautodel 13,06. „See tähendab, et iga kuuenda aastase kindlustuslepinguga bussiga ja iga kaheksanda aastase kindlustuslepinguga veoautoga põhjustati aasta jooksul liiklusõnnetus,“ ütles fondi geoinfosüsteemide juht Ülli Reimets.

Liikluskindlustuse registri andmetel toimus Eestis 2016. aastal 2301 juhtumit, kus osales veoauto ja 919 juhtumit, kus osales buss. Veoautode juhid oli 86 protsdendi juhtumite puhul kahju põhjustajad, busside juhid põhjustasid 63 protsenti osaletud juhtumitest.

Reimets lisas, et pooled bussiga põhjustatud juhtumid toimusid reastumisel, möödasõidul või kõrvalritta kaldumisel, palju oli ka tagant otsasõite ja möödumisel pargitud sõidukite kahjustamisi. Veoautoga põhjustati juhtumeid reastumisel, ristmiku ületamisel ja pööretel ning tehti tagant otsasõite. Hulgaliselt oli ka juhtumeid, kus veoautoga kahjustati tagurdamisel või möödumisel pargitud sõidukeid.

„Lumesajud ja libedus tõstavad juhtumite arvu märkimisväärselt. Näiteks 2016. aasta novembris toimus 300 veoautoga põhjustatud juhtumit ning 2.novembril, kui algasid lumesajud ja teed muutusid libedaks, põhjustati bussidega ühes päevas koguni kaheksa liiklusõnnetust," rääkis Reimets.

Liikluskindlustuse kindlustusjuhtumite andmed pärinevad Eesti liikluskindlustuse registrist ja ei sisalda vabatahtliku sõidukikindlustuse juhtumeid.

Kolmapäeval võttis riigikogu kolmandal lugemisel vastu seaduse, mille järgi hakkab maksu- ja tolliamet (MTA) aprillis oma kodulehel korra kvartalis avaldama ettevõtete käivete ja töötajate andmeid.

Seaduse vastuvõtmise poolt hääletas 54 riigikogu liiget, erapooletuid ega vastuhääletajaid ei olnud.

Seaduses tehtavate muudatuste eesmärk on isikute parem maksekäitumine ja efektiivsem maksukogumine. Näiteks laiendatakse Eesti Kaubandus-Tööstuskoja ettepanekul avalikuks muudetavate andmete hulka. Nii peavad käibemaksukohustuslased hakkama maksuhalduri veebilehel ära tooma kvartaalselt deklareeritud käibemaksu summa ning tööandja töötajate arvu.

Seadus muudab paindlikumaks maksuvõla ajatamise. Seni on maksuvõlga olnud võimalik ajatada vaid selle olemasolul. Muudatusega on maksumaksjal võimalik taotleda ajatamist etteulatuvalt, kui ta teab, et ei suuda täita talle teada olevat eesseisva tähtajaga maksukohustust.

Maksukorralduse seaduse ja elektroonilise side seaduse muutmise seadus jõustub tänavu 1. aprillil.

Valitsus kiidab neljapäevasel istungil tõenäoliselt heaks eelnõu, mis tõstab pensionite indekseerimisega aprillist pensioneid keskmiselt 5,1 protsendi võrra.

Rahvapensioni määr on pärast indekseerimist 175,94 eurot, 15-aastase pensioniõigusliku staažiga inimese vanaduspension on pärast indekseerimist 248,41 eurot, 30-aastase staažiga inimesel 334,91 eurot, 40-aastase staažiga inimesel 392,58 eurot ning 44-aastase staažiga inimesel 415,65 eurot.

Riiklike pensionide indekseerimise maksumus käesoleval aastal on ligikaudu 65,5 miljonit eurot. Riiklikke pensione indekseeritakse 417 516 pensionäril.

Pensioniindeksi väärtus sõltub 20 protsenti tarbijahinnaindeksi muutusest ja 80 protsenti sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa laekumise aastasest kasvust. Tarbijahinnaindeks tõusis 2016. aastal võrreldes 2015. aastaga 0,1 protsenti ja sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa laekumise aastane kasv on rahandusministeeriumi andmetel 6,4 protsenti.