President Kersti Kaljulaidi sõnul oli reede öösel aset leidnud Ameerika Ühendriikide raketirünnak Süüria õhuväebaasi pihta vastus teisipäevasele keemiarünnakule.

"Kolme päeva eest Assadi režiimi vastutusel korraldatud keemiarelva rünnak oma rahva vastu on koletu kuritegu, millel pole mingit õigustust. Mitte mingisugust," rõhutas president oma avalduses. "Senine 2013. aastal sõlmitud rahvusvaheline kokkulepe, millega Süüria loobus keemiarelvadest, on olnud vaid tühi jutt," tõdes Kaljulaid. 

"Tänaöine USA vastulöök Süüria armee õhubaasi vastu on keemiarünnaku otsene tagajärg. Läänemaailm ei saanud jääda ükskõikseks, sest keemiarelva kasutamine on karjuvas vastuolus kõigega, mille eest seisame. See on ka vastuolus rahvusvaheliste kokkulepete ja ÜRO Julgeolekunõukogu otsustega," toonitas Kaljulaid. "Süüria kriis vajab rahumeelset lahendust, kuid selleks on tarvis rahvusvahelise üldsuse senisest jõulisemat sekkumist, sest senine kurss ei ole toonud edu. Sõjakurjategijad tuleb võtta vastutusele," lisas president.

"Me vahetame infot nii USA kui teiste meie liitlastega ja jälgime pingsalt, kas ja kuidas olukord Süürias edasi areneb. Me seisame üheskoos selle eest, et sellised rünnakud ei saaks korduda," ütles riigipea. "Me seisame turvalisuse eest. Kutsusin esmaspäevaks kokku riigikaitse nõukogu, et vahetada infot ja arutada sündmuste arenguid Süürias," lisas ta.

Eelmisel aastal loovutasid 33 154 doonorit verd kokku 57 789 korral, näitab Tervise Arengu Instituudi (TAI) neljapäeval avaldatud statistika.

Sarnaselt varasemate aastatega oli keskmine vereloovutuste arv ühe doonori kohta 1,7, teatas TAI BNS-ile. Esmakordselt loovutas 2016. aastal verd 5303 inimest, mis on 16 protsenti kõikidest veredoonoritest. Märgatavalt on kasvanud afereesidoonorite hulk.

Kolme viimase aasta jooksul on veredoonorite arv vähenenud – kui 2013. aastal oli doonoreid üle 37 000, siis eelmisel aastal sellest 11 protsendi võrra vähem. Seevastu on kasvanud afereesidoonorite arv – afereesidoonorid moodustavad küll väikese, kuid olulise osa doonoritest ning kolme aastaga on neid rohkem kui poole võrra enam.

Läinud aastal loovutasid 718 afereesidoonorit 3234 korral teatud tüüpi vereosasid: trombotsüüte, erütrotsüüte, plasmat või multikomponenti. Ühe afereesidoonori kohta oli eelmisel aastal keskmiselt 4,5 afereesiprotseduuri. Näiteks plasmafereesil kogutakse kolm ravidoosi plasmat, milleks muidu läheks vaja mitme täisveredoonori abi. Kuna patsiendile, kes vereülekannet vajab, on enamasti tarvis rohkem kui üht ravidoosi, siis on ohutum üle kanda ühe doonori plasmat, sest see vähendab vereülekandel tekkivate reaktsioonide riski.

Afereesiprotseduuridel kogutud veredoosid moodustasid kõigist vereloovutustest 5,6 protsenti ning see osatähtsus on kahe viimase aastaga kahe protsendipunkti võrra kasvanud.

Doonoritelt kogutud ja kontrollitud verekomponentide ülekandeid sai haiglates üle Eesti kokku ligi 18 000 patsienti.

Doonorivere sobivust konkreetse patsiendi verega hinnatakse nii vereülekande eel, kui sobiv veretoode verekeskusest tellitakse, kui ka vereülekande ajal ja järel. Kuid siiski on väike võimalus, et ülekantud verekomponent võib põhjustada patsiendil transfusioonireaktsiooni ehk vereülekande soovimatu tagajärje.

Eelmisel aastal tekkis 0,6 protsendil ehk kokku 101 patsiendil transfusioonireaktsioon. See on viimase kuue aasta jooksul väikseim registreeritud reaktsioonide arv. Sagedasemad reaktsioonid on urtikaaria ja muud kergemad allergilised reaktsioonid või kehatemperatuuri lühiajaline tõus.

Maaeluminister Tarmo Tamm ütles eile Vastse-Kuustes Ühistu Eesti Lihatööstuse kompleksi avamisel, et põllumajandusettevõtja edukus peitub suutlikkuses ühistulist tegevust arendades anda oma toodangule võimalikult kõrge lisandväärtus.

„Praegune valitsus on täiendavate toetusvõimaluste loomisega andnud Eesti põllumeestele konkurentsivõimelisema tegevuskeskkonna, kuid tarneahelas on madala hinnaga tooraine tootjatel teenimisvõimalused võrreldes töötleva tööstuse ja jaemüüjaga jätkuvalt ahtamad. Ühistu Eesti Lihatööstuse sektoripõhine jõudude ühendamine on heaks näiteks, kuidas sealihatootjad saavad ise lihatööstust avades oma positsiooni oluliselt parandada,“ ütles maaeluminister Tamm.

Tamm märkis, et enne II maailmasõda olid Eesti peekon ja või väljaspool riigi piire laialt tuntud. Toonane edu tuli ettevõtjatele tugevust andva ühistegevuse kaudu, tooteid väärindades ja sellega kauba väärtust tõstes. „Sea Aafrika katkust kahjustatud Eesti seakasvatusele annab ühistuline lihatöötlemine juurde hoogu madalseisust väljumises,“ röhutas Tamm.

Tamm lisas, et vähemtähtis pole ka Vastse-Kuuste lihatööstuse näitel maamajanduse mitmekesistamine ja töökohtade loomine, mis aitab maal säilitada elukeskkonda.

Mullu suvel ostis Eesti seakasvatajatele kuuluv Eesti Lihatööstuse Ühistu Atria Eestilt Vastse-Kuuste Lihatööstuse. Ostutehingut finantseeris osaliselt Maaelu Edendamise Sihtasutus.

Terviseameti andmeil suri sel hooajal gripist tingitud tüsistuste tõttu 43 inimest.

Sel hooajal on gripi tõttu haiglaravi vajanud 1363 inimest, neist 105 inimest said intensiivravi, edastas terviseamet. Gripist tingitud tüsistuste tõttu suri sel hooajal 43 inimest. Hooajal haiglaravi vajanud patsientidest 73 protsenti olid täiskasvanud ja vanemaealised, nende haiglaravi kestvuseks oli keskmiselt 13,8 päeva. Keskmine intensiivravi kestus oli üheksa päeva.

"Kui võrrelda käesolevat hooaega eelmistega, siis on selle hooaja haiglaravi vajanute andmed ületanud juba praegu kõikide varasemate hooaegade näitajaid," ütles terviseameti gripispetsialist Olga Sadikova.

Möödunud hooajal oli valdavaks gripiviiruseks oli A(H1N1)pdm09. Haigus kulges siis raskemalt laste hulgas, kes moodustasid pea poole kõikidest haiglaravi vajanutest. Sel aastal ringluses olev gripiviirus A(H3N2) on toonud kaasa palju raskeid haigestumisi ennekõike vanemaealiste inimeste hulgas.

Kui varasemate aastate gripisuremus on jäänud Eestis 20-22 surmajuhu juurde, siis sel hooajal on gripist tingitud tüsistuste tõttu surnud 43 inimest vanuses 7 kuud kuni 95 eluaastat. Surnute mediaanvanuseks on 79,5 aastat.

Kuni 15-aastastest lastest on sel hooajal gripi tõttu intensiivravi vajanud kolm. Lastest üks suri, tegu oli 7- kuuse imikuga, kes oli väidatavalt eelnevalt terve ja enne haiglasse sattumist olnud kaks päeva kõrge palavikuga kodus.

Vanusrühmas 18-64 eluaastat vajas gripi tõttu intensiivravi 19 inimest. Selles vanusrühmas suri kolm inimest.

Vanusrühm 65 ja enam on intensiivravi vajanud 83 inimest. Kõik kuulusid gripi suhtes riskirühma nii vanuse kui ka kaasuvate haiguste tõttu. 12 sellesse vanusegruppi kuuluvat inimest sattusid intensiivraviosakonda juba üliraskes seisundis ja nad kõik surid.

Ka võib selle hooaja eripäraks lugeda hooldekodudest intensiivravi osakonda sattunute kõrget arvu. 17 inimesest, kes sattusid intensiivravisse hooldekodudest, suri 12.

Gripist tingitud tüsistuste tõttu surnutest keegi ei olnud gripi vastu vaktsineeritud.