EESTI UUDISED BNS

Prügilõke saastab ümbruskonda ja kahjustab tervist

Võrumaa Teataja

Keskkonnaministeerium meenutab kevadiste koristustööde eel, et kõige sobivam moodus jäätmetest vabanemiseks on liigiti kogumine ning vastavate konteinerite ja jäätmejaamade kasutamine.

Keskkonnaministeeriumi asekantsleri Ado Lõhmuse sõnul tuleb prügilõkete teema päevakorda eriti teravalt just kevadeti. "Inimesed hakkavad kevade saabudes koristama nii aeda kui ka eluruume ning arvatakse, et lihtsaim ja kiireim moodus jäätmetest vabanemiseks on põletamine. Kodused prügilõkked aga kahjustavad nii meie ümbruskonda kui ka õhku ning mõjuvad halvasti meie tervisele," ütles Lõhmus.

Ta lisas, et keskkonnasäästlik käitumisviis on jäätmeid liigiti koguda - paberi- ja papijäätmed viia ühte konteinerisse, pandiga pudelid pakendi tagastuspunkti, pakendid viia pakendikonteineritesse ning jäätmed, mis sortimisest ja liigiti kogumisest üle jäävad, panna segaolmejäätmete konteinerisse. "Vanu mööbliesemeid, riideid ning ehitus- ja lammutusjäätmeid ja ka rehve saab viia jäätmejaama," ütles Lõhmus.

Koduaias tehtavas lõkkes võib põletada vaid immutamata puitu või kiletamata pappi ja paberit. "Koduse lõkke ja näiteks jäätmepõletustehases toimuva põletuse erinevus seisneb selles, et koduse prügilõkke põlemine on mittetäielik. Seetõttu tekib suitsugaasides mürkainete segu, mis mõjub meie ümbruskonnale ja meile endile halvasti," ütles Lõhmus. Ta selgitas, et tehases toimub jäätmete põletamine stabiilselt kontrollitud keskkonnas temperatuuril 1000-1100 °C ja nii kõrgel temperatuuril põlevad toksilised õhusaasteained ära.

EKUK-i hinnangul teevad ligi pooled eramajapidamised oma territooriumil mingil kujul lõket ning üks majapidamine põletab umbes 50 kilogrammi jäätmeid aastas. Jäätmete lõkkes põletamine ei ole lubatud, kuid sellest hoolimata kinnitavad seniste analüüside tulemused, et lisaks puhtale puidule kipuvad inimesed jäätmeid lõkkesse viskama. Üheks võimalikuks plastpakendite põletamise markeriks suitsugaasis on plastpakendi koostises leiduv tereftaalhape. EKUK-i Tartu seirejaamast 2016. aastal kogutud välisõhu proovide tereftaalhappe analüüside tulemused näitasid kõrgeid kontsentratsioone, mis viitavad selgelt, et inimesed põletavad lõketes ja ahjudes lisaks puhtale puidule ka plastijäätmeid.

Riigimetsas algas kaks kuud kestev raierahu

Võrumaa Teataja

Seoses lindude ja loomade pesitsusajaga kuulutatakse riigimetsas laupäeval välja kaks kuud kestev raierahu, seevastu aga jätkuvad istutamis- ja metsahooldustööd.

Raierahu kehtestamisega välditakse eelkõige vanades metsades elavate lindude ja loomade häirimist sigimisperioodil. Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) juhatuse liikme Tavo Uuetalu sõnul on kahekuuline raierahu juba pikk traditsioon. 

RMK töötajad korraldavad raierahu perioodil metsaistutust, noorendike hooldamist, metsasihtide ja -teede korrastamist. Kokku istutatakse sel aastal riigimetsa 21 miljonit puud, tehakse noore metsa hooldamist 43 000 hektaril ja hööveldatakse teid 14 000 kilomeetrit.

Lageraiet raierahu ajal ei tehta. Erandiks on haiguste ja kahjurite leviku ärahoidmiseks tehtavad raied kahjustatud metsades ja kuivades puhtmännikutes.

RMK hoole all on ligikaudu 30 protsenti kogu Eestimaast, seal asub 45 protsenti Eesti metsadest. RMK on enda sõnul Eesti riigile kuuluva metsa ja teiste mitmekesiste looduskoosluste hoidja, kaitsja ning majandaja. RMK kasvatab metsa, teenib riigile metsa majandades tulu, loob looduses liikumise võimalusi ja jagab loodusharidust.

Eeloleva nädala esimene pool pakub krõbedaid öökülmi

Ilmateenistuse teatel on eeloleva nädala esimeses pooles pea kõikjal üle Eesti oodata öiseid miinuskraade ja päevast päikesepaistet.

Esmaspäeva öösel on vähese ja vahelduva pilvisusega ilm ja kohati sajab vähest lund. Puhub põhjakaaretuul 2-8 m/s. Õhutemperatuur on 0 kuni -5, kohati -7 kraadi. Esmaspäeva päeval on vahelduva pilvisusega ilm. Mitmel pool sajab vähest lörtsi ja lund. Puhub põhjakaaretuul 2-8 m/s. Sooja on 1-5 kraadi.

Teisipäeva öösel on samuti vähese ja vahelduva pilvisusega ilm. Kohati sajab vähest lund. Puhub ida- ja kirdetuul 4-8 m/s. Külma on 1-7 kraadi. Teisipäeva päeval on vahelduva pilvisusega ilm ja kohati sajab vähest lörtsi või lund. Puhub ida- ja kirdetuul 4-10 m/s. Sooja on 1-5 kraadi.

Kolmapäeva öösel on vähese pilvisusega peamiselt sajuta ilm. Puhub valdavalt kirdetuul 2-8 m/s. Külma on 1-7 kraadi. Kolmapäeva päeval on vähese ja vahelduva pilvisusega peamiselt sajuta ilm. Puhub kirdetuul 3-9 m/s. Sooja on 2-6 kraadi.

 

Päevaga hukkus liikluses üks ja said viga viis inimest

Eesti eri paigus juhtus neljapäeval neli rasket liiklusõnnetust, milles hukkus üks ja said viga viis inimest.

Esimene õnnetus juhtus kella 6.55 ajal Kadrina vallas Pärnu-Rakvere-Sõmeru maantee 163. kilomeetril, kus 53-aastase mehe juhitud kaubik Ford Transit kaotas juhitavuse, kaldus vastassuunavööndisse ja põrkas kokku vastu liikunud Toyota Avensisega, mille roolis olnud 33-aastasel mehe puudus mootorsõiduki juhtimisõigus. Siseministeeriumi teatel hukkus Ford Transitis kaassõitjana viibinud 45-aastane naine. Mõlema sõiduki juhid toimetati Rakvere Haiglasse, kust Toyota juht toimetati edasi Põhja-Eesti Regionaalhaiglasse.

Teine õnnetus juhtus kell 13.03 Võrumaal Võru vallas Võru-Põlva maantee kolmandal kilomeetril, kus 80-aastane mees sõitis Suzuki Liana tagant otsa kõrvalteelt peateele vasakpööret sooritanud Opel Corsale, mida juhtis 67-aastane mees. Suzuki juht toimetati Võru Haiglasse kontrolli.

Kolmas õnnetus juhtus kell 19.01 Tallinnas Teatri Väljak 1 maja juures, kus seisvate busside vahelt sõiduteele jooksnud 12-aastane tüdruk sai löögi Opel Astralt, mida juhtis 47-aastane mees. Jalakäija toimetati Tallinna Lastehaiglasse kontrolli.

Neljas õnnetus juhtus kell 23.27 Tallinnas Kreutzwaldi ja Raua tänava ristmikul, kus Mercedes-Benz B180 juhtinud 66-aastane mees ei andnud liiklusmärki "anna teed" eirates teed Audi A6-le, mida juhtis 32-aastane mees. Mercedese juht sai vigastada ning kiirabi viis ta Põhja-Eesti Regionaalhaiglasse.

Toimub konverents Haanjamaa pärandmaastike teemal

Kandlesse kogunes sadakond inimest kuulama Haanjamaa lugu. FOTO: Võrumaa Teataja
MÄGI-EESTI> 13.-14. apillil  toimub konverents Haanjamaa pärandmaastike teemal. Konverentsi esimene päev möödub Kandles ettekandeid kuulates, reedel on kavas pärandmaastike vaatamine Suure Munamäe tornist ning ringreis.
 
„Tervitan teid, mägede pojad ja mägede tütred,” ütles konverentsi avapäeval tervituseks väga huvitava ettekandega esinenud, Haanja nõlvadel sündinud Tartu ülikooli külalisprofessor ja Tallinna tehnikaülikooli füüsikalise geoloogia professor Alvar Soesoo.
 
Tartu ülikooli külalisprofessor, Tallinna tehnikaülikooli füüsikalise geoloogia professor Alvar Soesoo esines haarava ettekandega teemal: „Viimased kaks miljardit aastat Haanjamaal” ning teenis tugeva aplausi. Alvar Soesoo FOTO: Võrumaa Teataja
Alvar Soesoo toonitas, et Haanja kõrgustikust rääkides ja selle suurusest aru saades peab teadma, et Haanja kõrgustik ulatub nii Läti- kui ka Venemaale. Haanjamaa on läbi miljardite aastate praegusse asukohta jõudnud ekvaatori lähistelt.
 
„Haanjas on leitud nelja, mõnede uuringute järgi isegi viie jääaja setteid. Elame praegugi jääaja sees,” rääkis professor Alvar Soesoo ning demonstreeris mandrite triivimist alates kaugest-kaugest minevikust, jõudes 250 miljoni aasta kaugusesse tulevikku.
 
Neljapäev on kavas lõpetada ümber lõkke, kus räägib Agu Hollo Haanimiihhi nõvvokojast. Reedel on ilma trotsides kavas vaadata silma Haanjamaa loodusele.
 
Konverentsil osales ligemale sadakond inimest.
 

Märtsis sündis 1075 last

Võrumaa Teataja

Siseministeeriumi rahvastiku toimingute osakonna andmetel registreeriti märtsis Eesti perekonnaseisuasutustes kokku 1075 sündi, neist 539 tütarlast ja 536 poisslast.

Kaksikuid registreeriti kaheksa paari, neist kaks paari poisse, neli paari tüdrukuid ja kaks segapaari. Tallinnas registreeriti 419 sündi, Harjumaal 129, Hiiumaal 5, Ida-Virumaal 90, Jõgevamaal 13, Järvamaal 17, Läänemaal 16, Lääne-Virumaal 41, Põlvamaal 17, Pärnumaal 59, Raplamaal 30, Saaremaal 21, Tartumaal 139, Valgamaal 21, Viljandimaal 33 ja Võrumaal 25 lapse sünd.

Märtsis olid populaarsemad eesnimed tüdrukutele Alisa, mis anti 11 tüdrukule, Anna, Emili, Maria, Melissa, Mia, mida pandi kuuel korral, Emilia, Olivia ja Sofia , mis anti viiele tütarlapsele. Poistele pandi enim nimeks Robert - kümnele poisile, Martin, Oliver või Robin anti nimeks üheksale poisile ja Mark seitsmele poisile.

Eelmisel kuul sõlmiti 340 abielu, neist 26 notarite ja 11 vaimulike poolt. Lahutati 233 abielu, neist 27 notarite poolt. Märtsis registreeriti 1385 surma.

Siseministeeriumi otsusega anti uus nimi 11 ja maavalitsuse otsusega 107 inimesele, neist eesnimi 15, perekonnanimi 96 ning ees- ja perekonnanimi 7 inimesele. Nimevahetajate hulgas oli 82 naist ja 36 meest.

Eelmisel aastal samal ajal registreeriti 1263 sündi, 1346 surma, 311 abielu, 219 abielulahutust ja 148 inimesele anti uus nimi.

Siseministeeriumi rahvastiku toimingute osakond peab arvestust registreeritud perekonnaseisukannete üle. Sündimuskäitumine on pikaajaline protsess, mida ei mõjuta kuulised kõikumised. Rahvastikustatistikat ja demograafilise olukorra muutumist saab kommenteerida ja selgitada statistikaamet.


 


 

LOE VEEL


 


 


 


 

  

 

20 PÄEVA ENIMLOETUD