Alates selle nädala reedest kehtib Eestis ametlikult päästeameti direktori käskkirjaga kehtestatud tuleohtlik aeg, mil looduses tohib tuld teha vaid selleks mõeldud kohtades.

Kevade ja ilusate ilmade saabudes on järsult tõusnud maastikutulekahjude arv, teatas päästeamet BNS-ile. Kui märtsis oli metsa- ja maastikutulekahjude üldarv 133, siis aprillikuu 11 päeva jooksul on aset leidnud juba 222 metsa- ja maastikupõlengut. Kiiresti kasvanud maastikupõlengute arv viitab sellele, et Eestis on alanud tuleohtlik aeg. Lähtuvalt sellest määratakse Päästeameti peadirektori käskkirjaga tuleohtliku aja alguseks kogu Eesti territooriumil reede, 14. aprill. Päästeamet juhib tähelepani sellele, et kulupõletamine on Eestis keelatud aastaringselt.

Tuleohtlikul ajal võib looduses tuld teha ainult selleks ettenähtud kohtades. Metsas liikujatel on lõkke tegemisel ja grillimisel soovitatav kasutada riigimetsa majandamise keskuse (RMK) lõkkekohti, mille asukohad on leitavad internetilehelt www.rmk.ee. Infot avalike lõkkekohtade ja grillimisplatside kohta saab ka kohalikest omavalitsustest.

Päästeameti tuleohutusjärelevalve osakonna juhataja Marko Rüü sõnul on peamiseks tulekahjude põhjuseks inimeste hooletus. „Maastikutulekahju saab alguse hooletusest, kus ohutusnõuete jälgimine on lõket tehes või grillides jäänud tahaplaanile. Kahjuks moodustab väga suure osa maastikupõlengutest inimeste pahatahtlik tegevus kulu süütamise näol.“ ütles Rüü.

Väiksemast maastikupõlengust võib saada vaid hetkega ulatuslik ja traagiliste tagajärgedega põllu- või metsapõleng. Lõkke tegemisel tuleb nii metsas, maastikul kui koduaias järgida tuleohutusnõudeid. Lõkkease tuleb teha mittesüttivale pinnale ja lõket tohib teha vaid vaikse tuulega, hoides käepärast esmased kustutusvahendid. Lahtist tuld ei tohi jätta järelevalveta, vaid sellel tuleb lasta lõpuni põleda, lõkkejäägid kustutada veega või summutada liivaga.

Täpsemat infot tule tegemise ohutusnõuete kohta saab päästeala infotelefonilt 1524.

Riigikogu kiitis kolmapäeval heaks töölepinguseaduse muudatused, mis võimaldavad  noortel töötada koolivaheaegadel senisest rohkem  ja lihtsustavad alaealiste tööle palkamisega seotud asjaajamist.

"Töötamise soodustamine on nii laste endi kui tööandjate huvides," ütles Sotsiaaldemokraatliku Erakonna (SDE) fraktsiooni esimees Kalvi Kõva. "Tänu uutele sätetele peaks juba saabuval suvel kasvama nende noorte hulk, kes saavad väärt töökogemuse koos teadmisega, et raha teenimiseks tuleb vaeva näha."

Tema sõnul on senini alaealiste laialdasemat tööle võtmist takistanud Eestis kehtivad ranged nõuded, mis kohati on karmimad Euroopa Liidu omadest.

1. juulil jõustuv seadus teeb vahet õppeveerandil ja koolivaheajal töötamisel. Nii näiteks tohivad 13-14-aastased ja vanemad koolikohustuslikud lapsed teha suviti päeval kuni seitse tundi päevas ja nädalas kuni 35 tundi tööd. Veel kehtiv õigus piirab neil töötamist nelja tunniga päevas ja 20 tunniga nädalas. 7-12-aastased saavad vaheajal endiselt töötada kolm tundi päevas ja 15 tundi nädalas. 15-17-aastased noored, kes ei ole kohustatud koolis käima, võivad sarnaselt täiskasvanutega töötada kuni kaheksa tundi päevas ja 40 tundi nädalas.

Uus seadus ei tee samas mingeid järeleandmisi laste õiguste kaitse ja tööohutuse vallas. Kõva kinnitusel ei tohi kannatada ka hariduse omandamine ja nii jääb õpilastele edasi kehtima keeld mitte töötada rohkem kui pool koolivaheajast.

Tööandjate jaoks vähendab seadus noorte tööle värbamisega seotud bürokraatiat. Neil tuleb edaspidi kanda alaealine kümme päeva enne tema tööle asumise kuupäeva töötajate registrisse ja lisada juurde muu info koos lapse vanema nõusolekuga.

Järgmisel nädalal, 20.-22. aprillil toimub Tartu Näituste messikeskuses järjekorras 25. Maamess, millest võtab osa läbi aegade suurim arv eksponente. Tooteid ja teenuseid koguneb tutvustama 500 firmat kümnest riigist.

Maamessi projektijuht Margus Kikkul rääkis, et sarnaselt eelmisele aastale on Maamessi tarvis kasutusel 60 000 ruutmeetrit pinda, kuid tänavu on osalevaid ettevõtteid 40 võrra rohkem. “Võimalus seekord veelgi rohkem firmasid võõrustada on tingitud sellest, et D-hall on kolmandiku võrra suurem – 1200 ruutmeetrit – ning ekspositsioonialad on ka C-halli servas ja turutelgi ümber,” rääkis ta.

Sel korral on osalejaid kümnest riigist – Eestist, Soomest, Rootsist, Taanist, Saksamaalt, Belgiast, Poolast, Ukrainast, Leedust ja Lätist. Eeskätt ongi suuremat huvi Maamessi vastu üles näidanud lätlased. “Tänavu panime rõhku Läti-suunalistele kommunikatsioonitegevustele, mis osutusid ka tulemusrikkaks,” kirjeldas Kikkul ning lisas, et kui varasemalt on fookuses olnud Soome, siis nii tänavu kui ka järgmisel aastal keskendutakse rohkem lõunanaabritele. “Soomes teatakse meid juba hästi, ka sel korral on soomlaste grupid messile tulemas.”

Kuigi Maamessil soovib osaleda üha enam välisriikide firmasid, on Kikkuli sõnul ennekõike eelistatud kohalikud ettevõtted ja organisatsioonid. Neid on messil kõikidest Eesti maakondadest.

Võrumaad esindab Maamessil 31 ettevõtet ja organisatsiooni – Rõuge vald (Sativa Tooted OÜ, Mäetalu Sepp OÜ, Rõuge Sepp OÜ, Tindioru OÜ, Ööbikuoru Villa/Management OÜ, Mäeotsa Mahetalu OÜ, Tule Maale MTÜ), Paadi Talu OÜ, Forestplanter OÜ, TLSystem OÜ, Ramo AS, Kagu-Eesti Puiduklaster OÜ (Palkmööbel OÜ, Sirje AS, Wermo AS, Tool Trade OÜ, Guido Mööbel OÜ, Kapa Puit OÜ, VIP-Mööbel OÜ, Sternoberg OÜ, Loretta Mööbel OÜ, Lasva Liimpuidu AS), Lõunaleht, Liivimaa Lihaveis, Palvemaja Talu, Villagu Talu, Urvaste Külade Selts, Metal-Fach, Lõunapiim OÜ ja Pruuli-Kaska Talu.

Maamess avatakse külastajatele neljapäeval, 20. aprillil kell 10 ning kestab kuni laupäeva, 22. aprilli kella 16ni.

Maamessi osalejaid, ajakava ning skeeme näeb Maamessi kodulehelt www.maamess.ee.

Üks Põlvasse suunatud pagulaspere ei viibi Eestis ning viibivad väidetavalt Saksamaal, teine pagulaspere kolis Tartusse, kirjutab Õhtuleht.

Põlvas elas kaks pagulasperet, kuid praeguseks pole seal kumbki. Üks pere liikus vanemate tööotsingute tõttu Tartusse. "Tartusse kolinud perele meeldis Põlva elu väga ja lapsed hoiavad oma endiste klassikaaslastega isegi sidet. Saksamaale kolinud vanemate lapsed olid alles lasteaiaealised," ütles Põlva vallavanem Georg Pelisaar.

Teine perekond ei viibi Eestis. Pelisaar sõnul tahtis see, Põlvast teadmata suunas lahkunud pere ära minna juba veebruaris, Kuna reisidokumentide vormistamisega oli probleeme, lahkusid nad märtsi algul.

"Meil on see probleem, et korteriomanik kurdab, et ei saa üüri. Leping on tehtud pagulasperega, aga kui pikaks külaskäik venib ja kas üldse tagasi tullakse, seda ju ei tea," sõnas vallavanem. Pelisaare sõnul ei ole pere küsinud ka viimase kuu toimetulekutoetust.

Väidetavalt läks perekond Saksamaale, kus pereisal on sugulasi.

Leht kirjutab, et Tartust lahkus äsja kaks pagulasperet, nende seas ka tüdrukud, kes kodutütarde organisatsiooniga tahtsid liituda.

Eesti on Euroopa rändekavaga vastu võtnud kokku 120 sõjapõgenikku, neist on üks viieliikmeline perekond ametlikult lahkunud ning kuus perekonda ei viibi praegu Eestis. Neis kuues perekonnas on kokku 31 liiget.

Kõigil Eestisse saabunud põgenikel on õigus Schengeni alas reisida 180 päeva jooksul 90 päeva. Kuna praeguse seisuga ei ole ükski kuuest perekonnast viibinud Eestist eemal üle 90 päeva, ei saa neid peresid lugeda Eestist lõplikult lahkunuteks.