Märtsis nõudsid tuleõnnetused neli inimelu

Tänavu märtsis hukkus tulekahjudes neli inimest, kokku on käesoleva aasta esimese kolme kuuga tuleõnnetused nõudnud üheksa inimelu.

Käesoleva aasta esimese kolme kuu jooksul on Eestis juhtunud kokku kaheksa inimelu nõudnud tulekahju, neist hukkus kokku üheksa inimest, selgub päästeameti statistikast. Mullu kaotas aasta esimese kolme kuu jooksul tulekahjudes elu 15 inimest, neist kolm märtsis.

Käesoleva aasta veebruari lõpu seisuga oli tulekahjudes vigastada saanud 13 inimest, mullu samal perioodil oli tulekahjudes vigastatuid 20.

Tänavu tulekahjudes elu kaotanud inimest hukkus kolm suitsetamisest alguse saanud tulekahjus, neist kaks suitsetasid magamisasemel. Rikkis elektriseadme - soojapuhur ja valgusti - kasutamisest alguse saanud põlengutes hukkus kaks inimest. Neli inimest hukkusid hoones, mis oli tules sedavõrd hävinud, et põlengu tekkepõhjust välja selgitada ei olnud enam võimalik.

Möödunud aasta esimese kolme kuu jooksul inimelu nõudnud tuleõnnetuste peamised tekkepõhjused olid hooletu kütteseadmete kasutamine ja suitsetamine.

Kõik tänavu tulekahjudes hukkunud inimesed kaotasid elu eluhoones või aastaringseks elamiseks kohandatud muus hoones, nagu näiteks elamu abihoones või suvilas puhkenud põlengus. Enamasti oli hoone juba tulekahju avastamise ajal kas lausleekides või juba sisuliselt maha põlenud.

Seitse inimest ehk 78 protsenti tänavu tulekahjudes elu kaotanud inimestest hukkusid hoones, kuhu ei olnud suitsuandurit. Üks inimene hukkus hoones, kus oli nõuetekohaselt paigaldatud suitsuandur. Sel juhul hakkas andur ka tööle ning kolmest majas viibinud inimesest õnnestus päästa kaks inimest. Esialgsetel andmetel oli seitse tänavu tules elu kaotanud inimestest hukkumise hetkel alkoholijoobes.

Enamus tänav tuleõnnetustes hukkunutest olid vanadus- või invaliidsuspensionärid. Kaks hukkunut olid töötavad inimesed.