Ilmateenistuse andmeil oli lõppenud aprill keskmisest oluliselt külmem ja sajusem.

Eesti keskmine õhutemperatuur oli +3,0 kraadi, mis on 1,6 kraadi madalam kui paljuaastane keskmine, milleks on +4,6 kraadi. Õhutemperatuuri maksimumiks registreeriti 10. aprillil Võrus +17,9 ning miinimumiks 16. aprillil Jõhvis -11,1 kraadi.

Eesti keskmisena oli päikesepaistet 191 tundi, see on 99 protsenti keskmisest, mis on 193 tundi.

Sama jahe aprill on olnud ka aastatel 1974 ja 1971, mil Eesti keskmine õhutemperatuur oli +3,0 kraadi. Alates 1961. aastast on kõige külmem aprill olnud 1966. aastal, mil Eesti keskmine õhutemperatuur oli +0,8 kraadi.

Eriliselt jahe oli tänavu aprilli teine dekaad - Eesti keskmine õhutemperatuur +0,9 kraadi tavapärase +4,2 kraadi asemel ning see on alates 1960. aastast neljas koht. Sama jahe oli aprilli teine kolmandik 1986. aastal, mil Eesti keskmine õhutemperatuur oli +0,8 kraadi.

Eesti Ametiühingute Keskliit avalikustas esmaspäeval 50 tööandjat, kes hüvitavad töötajaile vabatahtlikult 2. ja 3. haiguspäeva.

Eesti Ametiühingute Keskliidu esimehe Peep Petersoni sõnul vananeb ja väheneb Eesti töötajaskond kiiresti, mistõttu tuleb inimestel käia tööl vanema eani. „Küsime täna, kas meile on tagatud piisavalt ohutud töötingimused ja head võimalused oma tervise eest hoolitsemiseks? Kas meil on üldse võimalik kauem töötada? Kutsume inimesi kontserdile, et tõsta rahva tervis tööandjate ja poliitikute jaoks kõige tähtsamaks teemaks üldse,“ rääkis Peterson.

Ametiühingute Keskliit küsitleb esmaspäeval Vabaduse väljakul korraldataval perepäeval töötajaid, et saada kokku nimekiri tööandjatest, kes hüvitavad oma töötajaile esimesi haiguspäevasid ja kes jätavad selle tegemata. „Töötajate terviseprobleemid viivad alla ettevõtete tööviljakuse ja see kajastub nii kasumites kui palgas. Nii inimeste kui ettevõtete huvides on, et töötajad haigena tööl ei käiks,“ kommenteeris Peterson.

Vabatahtlikult töötajaile vähemalt 2. ja 3. haiguspäeva hüvitavad tööandjad on Eesti Ametiühingute Keskliit, Eesti Meremeeste Sõltumatu Ametiühing, Eesti Teenindus- ja Kaubandustöötajate Ametiühing, Tööandjate Keskliit, Vinni vallavalitsus, Tartu Ülikool, Keskkonnaagentuur, ENSTO Ensek, Harku vallavalitsus, Eesti Rahvusringhääling, Swedpank, Oshino Electronics Estonia OÜ, AS Eesti AGA, Õigusnõu Õigusbüroo, Politsei- ja Piirivalveamet, DPD Eesti, SLO Eesti AS, FCR Media AS, Proekspert AS, Teater Vanemuine, IF kindlustus, Fazer FoodMotoneti kaubamaja, Saku vallavalitsus, TERVIS. E.KE OÜ, Sa Tartu Eluasemefond, Tele2, Compensa Life Vienna Insurance Group SE, Icefire OÜ, Viking Life-Saving Equipment Estonia AS, Scania Eesti AS, OÜ Agroproff, Võru Kesklinna Kool, Sotsiaalministeerium, Playtech, Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus (SMIT), Tieto Estonia AS, Rephop OÜ, LHV pank, SEB pank, Bondora AS ja tema tütarettevõtted, AS Irest Ehitus, Balti Kaitsekolledž, Helmes AS, SYNLAB Eesti OÜ, Eesti Kaitsevägi, Sotsiaalkindlustusamet, AS Eesti Teed, Elektrilevi OÜ, Eesti Rahvusraamatukogu ning Nordea Bank AB Eesti filiaal.

Osad keskliidule teada olevad ettevõtted hüvitavad haiguspäevi ka100 protsendi ulatuses ning juba alates esimesest haiguspäevast.

MTÜ Lastekaitse Liit värskelt valminud küsitlusest „Sinu lapse koolikott“ selgus, et 85 protsendil õpilastest on koolikoti kogukaal üle sotsiaalministri määrusega kehtestatud piirmäära.

Uuring tuvastas, et 1.-3. klassi õpilastest on koguni 89 protsendil ja 4.-6. klassi õpilastel lausa 92 protsendil õpilastest koolikott lubatust raskem. 44 protsenti lapsevanematest kinnitasid, et koolid ei ole pakkunud võimalusi õppetööks kaasas kantavate vajalike vahendite kogukaalu vähendamiseks.

Lastekaitse Liidu juhatuse liikme Tõnu Poopuu sõnul on Lastekaitse Liidu poole pöördunud aastate jooksul paljud lapsevanemad murega, et lapse koolikott on igapäevaselt väga raske, õpikud ja töövihikud on suureformaadilised ja mahukad ning koolid on passiivsed lahenduste pakkumisel koolikoti kogukaalu vähendamiseks. "Tihti ei võimalda õppetöö korraldus paljudes Eesti koolides hoida koolikottide raskust lubatud piirides. Olukorra kaardistamiseks otsustas Lastekaitse Liit viia läbi vastavasisulise küsitluse lapsevanematele," rääkis Poopuu.

Küsitlus „Sinu lapse koolikott“ oli suunatud 1.-9. klassi õpilaste vanematele. Ajavahemikul 15. märtsist 15. aprillini vastas elektroonilisele küsimustikule 3418 lapsevanemat üle Eesti.

„Suur tänu oma arvamuse edastanud 3418 lapsevanemale, kelle aktiivsus küsimustikule vastamisel ja ettepanekute tegemisel näitab, et teema on väga oluline," märkis Poopuu.

Tema sõnul tõid vanemad välja drastilisi näiteid. "Näiteks meenub üks 6. klassi poiss, kes kaks korda nädalas kannab kaasas trompetit ja ujumistrenniks vajalikku varustust. Talvel oli lapsel kodust väljudes koolikott kaaluga 7,5 kilogrammi, kus sees ainult selleks päevaks vajalikud õppevahendid, kehalise kasvatuse õueriietega kott, suusad kehalise kasvatuse tunniks, trompet muusikakooli pillitunniks ja kuna sellel päeval oli ka tööõpetuse kodunduse tund, siis lisaks tuli võtta kaasa ka kott vajalike toiduainetega," rääkis Poopuu.

Avalikkuses on teemat palju käsitletud. Terviseamet tõdes sihtuuringus „Kooli päevakava ja õppekorraldus. Ranitsa (koolikoti) raskus” 2010. aastal, et rühihäirete teket põhjustavate faktorite hulgas on ülemäära raske koolikott, eriti algklassides. Koolikottide piirnormist suuremat kaalu on muuhulgas kinnitanud Eesti Õpilasesinduste Liidu eestvedamisel 2014-2016 aastatel toimunud algklasside koolikottide kaalumise kampaania tulemused. „MTÜ Lastekaitse Liit on seisukohal, et riik, omavalitsused kui kooli pidajad ning koolid (mh õppekorralduslikke muudatusi ellu viies) peavad antud teemale lahenduskesksemalt lähenema. Samuti on oluline roll kooli ja kodu koostööl,“ rõhutas Poopuu.

Küsitlusest tulenevad lapsevanemate ettepanekud esitab MTÜ Lastekaitse Liit nii haridus- ja teadusministeeriumile, tervise- ja tööministri poolt kokku kutsud kooliõpilaste tervisekaitse töörühmale kui ka koolidele.

Ilmateenistuse prognoosi järgi on teisipäevaks oodata päikesepaistelist ilma ning paiguti saab nautida kuni 15-kraadist õhusooja.

Öösel on selge või vähese pilvisusega sajuta ilm. Paiguti võib tekkida udu. Puhub läänekaare tuul 2-8 m/s. Õhutemperatuur on vahemikus -1 kuni +3 kraadi.

Peipsi järvel puhub valdavalt loodetuul 3-8 m/s ning laine kõrgus on 0,3-0,8 meetrit. Ilm on sademeteta ja nähtavus on hea. Sooja on 1-3 kraadi.

Päeval on selge või vähese pilvisusega sajuta ilm. Puhub läänekaare tuul 2-8, põhjarannikul puhanguti 12 m/s. Sooja on 12-15 kraadi, rannikul paiguti 8-10 kraadi.

Peipsi järvel puhub läänekaare tuul 2-7 m/s. Laine kõrgus on 0,3-0,8 meetrit. Ilm on sademeteta ja nähtavus on hea. Sooja on 12-14 kraadi.