Kevadpüha pakub kohati kuni 14 soojakraadi, samas öösel tuleb mitmel pool jätkuvalt arvestada ka miinuskraadidega.

Öösel on selge või vähese pilvisusega sajuta ilm. Puhub edelatuul 4-10, öö hakul põhjarannikul puhanguti 14 m/s. Õhutemperatuur on vahemikus -3 kuni +3 kraadi.

Peipsi järvel puhub läänekaare tuul 3-7, öö hakul puhanguti 10 m/s. Laine kõrgus on 0,3-0,9 meetrit. Ilm on sademeteta ning nähtavus on mõõdukas. Õhutemperatuur on vahemikus -1 kuni +3 kraadi.

Esmaspäeva päeval on Lääne-Eestis selge, Ida-Eestis vähese ja vahelduva pilvisusega sajuta ilm. Puhub läänekaare tuul 2-7, põhjarannikul 5-11 m/s. Sooja tuleb 9-14, rannikul kohati 5-7 kraadi.

Peipsi järvel puhub läänekaare tuul 3-7 m/s. Laine kõrgus on 0,3-0,9 meetrit. Ilm on sademeteta ja nähtavus on mõõdukas. Sooja on 6-10 kraadi.

Täna pandi Võrumaal punkt abipolitseinike kutsemeisterlikkuse võistlustele, kus Lõuna-Eesti vabatahtlikud korrakaitsjad Rudolf Tigasing ja Margus Pala said teise koha.

Nende meeste edukaim võistlusala oli vigursõit, kuid häid tulemusi näidati ka teistel võistlusaladel nagu õigusaktide tundmine ja teenistusrelvast laskmine.

Üleriiklikel võistlustel näitasid lihvitud kutseoskusi ja head meeskonnatööd kõik patrullpaarid, kuid esikoha noppisid kõige eeskujulikumad - Põhja prefektuuri abipolitseinikud Silvia Kuller ja Jaago Männiste.

Aina suuremaks muutuvad põllumassiivid meelitavad üha enam Eestis peatuma läbirändel olevaid hanesid, teatas reedel rahvusringhääling.

Talunike hinnangul ei korva riiklikud meetmed aga hanede tekitatud kahju ning ei võimalda ka põlde hanede eest piisavalt kaitsta.

Eesti Põllumeeste Keskliidu sõnul kevadeti Eestist läbirändavate hanede põhjustatud probleemid aina süvenevad, mis tähendab, et põhitöö hanedega võitlemisel peavad talunikud ikka ise ära tegema. Näiteks Võrumaal on eraldi tööle võetud inimene, kes sõidab hommikuti läbi traktoriga põllud, et linde minema hirmutada, vahendas ETV uudistesaade "Aktuaalne kaamera".

"Ega siin väga palju valikuid ei ole. Kui tänavu eriti on taliviljad enam-vähem normaalselt talvitunud ja kui lasta see töö kõik vastu taevast minna, siis sellest on ka kahju," rääkis Jaagumäe talu peremees Mart Timmi.

Põllumeeste Keskliidu kinnitusel on sama häda ees talunikud nii Kesk-, Põhja- kui ka Ida-Eestis.

"Tegelikkuses teevad nad põllumeestele märgatavat kahju, kui nad söövad ära nii rohttaimed, teraviljad ja hävitavad sellega ka saagipotentsiaali," selgitas keskliidu president Tõnu Post.

Sissetulekute katkemise puhul saaks oma säästude arvelt kolme ja enama kuu jooksul hakkama 38% Eesti peredest, 25%-l puuduvad säästud kas üldse või need on ühe kuu kuludest väiksemad, selgus Swedbanki Rahaasjade Teabekeskuse ja Eesti Konjunktuuriinstituudi koostöös läbi viidud pere-eelarve ja säästmise uuringust.

„Esmakordselt sellist uuringut läbi viies tegime mitu huvitavat avastust Eesti elanike rahaasjade planeerimise kohta. Näiteks 92% Eesti peredest planeerib rahaasju, kuid rohkem kui kolmandik peredest on olnud viimase aasta jooksul rahalistes raskustes ja neljandikul puuduvad säästud mustadeks päevadeks,“ ütles Swedbanki Rahaasjade Teabekeskuse juht Kati Voomets. „Mida suuremad on pere sissetulek ja säästud, seda vähem järjekindlad ollakse rahaasjade planeerimisel ja vastupidi – mida väiksemad on pere sissetulek ja säästud, seda püsivam on planeerimise harjumus,“ lisas Kati Voomets.

Rangeteks pere-eelarve planeerijateks võib pidada igat viiendat elanikku, kes panevad palgapäeval raha kõrvale ja planeerivad ülejäänud kulutused vastavalt kuu sissetulekutele. Enam kui pooled – 57% vastanutest – planeerivad pere rahaasju mälu abil, 24% koostab eelarvet paberil oma süsteemi järgi ja 15% teeb seda elektroonselt arvutis, telefonis või muus nutiseadmes.

Eesti peredes ollakse sissetulekute osas küllaltki avatud – 70% vastanutest olid teadlikud oma abikaasa või elukaaslase sissetulekutest, 21% teadis enam-vähem, 5% ei olnud teadlikud ja 4% vastas, et abikaasa ei tööta. Koos elavad abikaasad või elukaaslased teevad rahakulutamise otsuseid suuresti koos. Kõige tihedamini otsustatakse koos teha suuremaid oste, seejärel igapäevaelu jaoks vajalikke oste nagu näiteks toit ja rõivad ning seejärel vabade vahendite hoiustamist või investeerimist.

Veidi üle poole eestlastest ei ole oma sissetulekutega rahul. Mida suurem oli pere netosissetulek kuus, seda rohkem oldi rahul. Ainus peretüüp, kus rahulolu sissetulekutega ületas rahulolematuse, olid pered, kus elati koos vanematega. Ülejäänud peretüüpides oli olukord vastupidine ja mida suuremad lapsed, seda enam.

„Rahalisi raskusi seoses pere igapäevaste elamiskulude katmisega koges viimase aasta jooksul iga kolmas pere, enim lastega pered ja väikese sissetulekutega pered, piirkondlikult esines raskusi enamasti Kirde-Eestis,“ ütles Eesti Konjunktuuriinstituudi direktor Marje Josing. „Rahaliste raskuste puhul enamasti kärbitakse kulusid ja hakatakse elama tagasihoidlikumalt, kaetakse kulusid säästude arvelt, jäetakse mõned arved maksmata või laenatakse raha sõpradelt või lähedastelt,“ lisas Josing.

Rahaasjade Teabekeskuse ja Eesti Konjunktuuriinstituudi koostöös esmakordselt läbi viidud pere-eelarve ja säästmise uuringu eesmärk oli analüüsida, kuidas Eesti elanikud tulevad rahaliselt toime, kuidas säästavad ja planeerivad oma rahaasju, kuidas teevad rahakulutamise otsuseid ning kas ja kui palju pereliikmed omavahel rahaasjadest räägivad.

Uuring viidi läbi selle aasta märtsis. Uuringu raames läbi viidud veebiküsitlusest võttis osa 1021 elanikku vanuses 18-74 aastat.