Tööandjate keskliidu tellitud ettevõtjate arvamusuuringu majandusspidomeeter kohaselt hindas ettevõtjatest valitsuse viimaste kuude tegevuse mõju ettevõtluskeskkonnale negatiivseks 49 protsenti, mis on läbi aegade madalaim hinnang.

Seejuures ei ole seekord vahet, millises sektoris ettevõte tegutseb – hinnang valitsuse tegevusele on negatiivsemaks muutunud kõikides valdkondades. Veel kolm kuud tagasi oli nii negatiivselt häälestatud ettevõtjaid 38 protsenti vastanutest, teatas tööandjate keskliit.

"Samas turu olukord ja ärilised võimalused ettevõtjate arvates aina paranemas ning nende hinnang üleüldisele majandusolukorrale paranes koguni kolmandiku võrra," ütles Eesti Tööandjate Keskliidu analüütiku Raul Aron.

"Ilma valitsuse tegevuse mõjuta oleks majandusspidomeetri näit jõudnud 85 kilomeetrini tunnis, mis on juba väga lähedal heale. Nüüd tõusis kiirus vaid ühe ühiku võrra, 79 peale. Piltlikult öeldes tahaksid ettevõtjad majanduse kiirteel tublisti gaasi juurde anda, ent tee muutub paraku üha augulisemaks," rääkis Aron.

"Auke on vähemalt kuus ja nende nimeks on maksutõusud: panditulumaks, uus pakendiaktsiis, maagaasi aktsiisitõus, teedemaks veokitele, magustatud jookide maks ja krediidiasutuste kasumi avansiline tulumaks on valitsuses või Riigikogus hetkel käsitusel olevad ja ettevõtjate konkurentsivõime pihta löövad muudatused. Ettevõtjad leiavad, et valitsus on asunud jõuliselt lammutama lihtsat ja läbipaistvat maksusüsteemi ning sõbralikku ettevõtluskeskkonda, mis on olnud Eesti trumbid," lisas Aron.

Aroni sõnul oleks majanduskasvu kiirenemiseks ja pikaajalise positsiooni parandamiseks ettevõtjatel vaja rohkem investeerida ja arendada, kuid selleks on praegu liiga palju ebakindlust. Ettevõtjaid, kes plaanivad lähiajal investeeringuid teadus- ja arendustegevusse suurendada, on vähim, mis majandusspidomeetri ajaloo jooksul nähtud – esimest korda langes see alla viiendiku vastanutest.

Tööandjate majandusspidomeetriga mõõdab Eesti Tööandjate Keskliit ettevõtjate hinnangut majanduse olukorrale ja rahulolu valitsuse tegevusega ettevõtluskeskkonna parandamiseks. Kiirust alates 90 kilomeetrit tunnis võib spidomeetri järgi pidada heaks, üle 120 oleks juba arutu kihutamine. Majandusspidomeeter põhineb ligi tuhande ettevõtja vastustele. Küsitluse viib läbi Eesti Konjunktuuriinstituut. Küsitluse läbiviimist toetab Euroopa Sotsiaalfond.

Põlvamaal juhtus teisipäeva hommikul raske liiklusõnnetus, milles teelt välja sõitnud autos said viga roolis olnud naine ja kaks väikelast.

Esialgsetel andmetel kaldus 22-aastase naise juhitud sõiduauto Volkswagen Passat Põlva vallas Rosma külas Ringtee 5. kilomeetril paremale poole teelt välja ning põrkas otse vastu betoonist teetruupi. Kokkupõrke tagajärjel paiskus sõiduauto maanteekraavist kõrvalteele ning maandus ratastele, teatas politsei- ja piirivalveameti pressiesindaja.

Õnnetuses said viga kõik kolm autos viibinud inimest. Juhi kõrvaistmel turvatoolis olnud ning peagi kolmeseks saava tüdruku viisid meedikud Põlva haiglasse. Juhi taga turvatoolis olnud aastavanune üliraskes seisus poiss ning autoroolis olnud naine viidi TÜ Kliinikumi.

Teade õnnetusest laekus häirekeskusele hommikul mõned minutid enne kella üheksat.

Sündmuskohal töötanud politseinike sõnul oli autoroolis olnud naine kaine, tal oli esmane juhtimisõigus ning kõik autos viibinud kasutasid turvavarustust. Sõiduki lähemal vaatusel tuvastasid korrakaitsjad, et selle esimene parempoolne rehv oli ülemäära kulunud.

Kagu politseijaoskonna vanemkomissar Toomas Lihtmaa paneb autojuhtidele südamele, et liikluses võib osaleda üksnes tehniliselt korras sõiduvahendiga.

„Seejuures on oluline, et ka auto rehvid vastaksid nõuetele ning et need ei oleks ülemäära vanad. Samuti ei tohi juht alahinnata valvsust, turvavarustuse kasutamist ning puhanud pead,“ lisas Lihtmaa.

Õnnetuse üksikasjade uurimiseks alustas politsei kriminaalmenetlust, mida juhib Lõuna Ringkonnaprokuratuur.

Aasta suurpere konkursil osaleb 23 perekonda, kõige lasterikkamas peres kasvab 11 last.

Kandidaatide seas on ka üks üheksalapseline ning kaks seitsmelapselist perekonda, teatas Eesti Lasterikaste Perede Liit.

"Sel aastal on kandidaatide nimekiri väärikalt pikk," sõnas liidu president Aage Õunap. "See tähendab, et Eestis on väga palju häid inimesi, kes on endale vaevaks võtnud toredaid suurperekondi konkursile esitada. Juba kaheksandat korda välja antava Aasta Suurpere tiitli võitja välja selgitamise teeb see aga ülimalt keeruliseks, sest kõik kandideerivad perekonnad on tublid, töökad ning teistele eeskujuks."

Aasta Suurpere tiitel ja sellega kaasnev rahaline preemia summas 4000 eurot antakse võitjale üle 13. mail.

Piirivalvurid tabasid eelmise nädalal reede öösel Põlvamaal piiriäärsel alal kaks salasigarettide smugeldajat, kohus mõistis meestele kuupikkuse šokivangistuse.

Eelmise nädalal reedel avastasid piirivalvurid öösel kella kahe paiku kahe inimese liikumise Värska vallas piiriäärsel alal, teatas politsei- ja piirivalveamet. Varitsusse asunud piirivalvurid tuvastasid, mehed olid kandnud seljas ka kaste. Tavaliselt tuuakse sel moel ebaseaduslikult üle piiri maksumärgistuseta salasigarette.

Piirivalvurid pidasid 22-aastase ja 26-aastase mehe Värska alevikus asjaolude selgitamiseks kinni ja viisid nad kordonisse. Kuna kahtlasi kaste nendega ei olnud, suunati piiriäärset ala kontrollima teenistuskoer, kes leidis kokku kuus salasigaretikasti. Järgmisel päeval toimunud kohtuistungil määrati mõlemale mehele kiirmenetluse korras kokkuleppemenetluse sätete järgi ühe kuu pikkune vangistus.

Lõuna ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Külli Zimmi sõnul on sellistel juhtudel väga oluline, et karistus määrataks kiiresti. "Kuna mehed olid pärit Venemaalt, suunduksid nad pärast teo toimepanemist sinna tagasi. Seejärel oleks neid väga keeruline toime pandud teo eest vastutusele võtta ja karistada," sõnas Zimm. "Antud juhul tegutsesid kiirelt ja operatiivselt nii prokuratuur, piirivalvurid kui kohus ning õigusvastase teo sooritanud mehed mõisteti kohtu poolt süüdi.".

"Noortel meestel võiks olla oma eluga kõike muud paremat pihta hakata, kui kuritegeliku teenistuse tõttu terve kuu aega trellide taga istuda," sõnas Lõuna prefektuuri piirivalvebüroo juht Tamar Tamm. Ta lisas, et lisaks karmile kohtupraktikale on salakaubanduse tõkestamisele kaasa aidanud ka piirivalvurite parem varustus ja nähtavust parandanud piiripuhastuse tööd. "Tänuväärse panuse on andnud ka piiriäärsed elanikud, kellega koostöös oleme mõnegi piirikurjategija tegevusele üheskoos punkti pannud," lisas Tamm.

Kiirendatud kohtueelse menetluse viis läbi Lõuna prefektuur ja seda juhtis Lõuna ringkonnaprokuratuur.