President: küüditamine ei suutnud hävitada vabaduseiha

President Kersti Kaljulaid märkis kolmapäeval, juuniküüditamise aastapäeval, et eestimaalaste vastu suunatud kuriteod tekitasid küll hirmu, kuid ei suutnud hävitada vabaduseiha.

Riigipea meenutas, et päva esimestel tundidel 76 aastat tagasi hakati kodudest väevõimuga viima mehi ja naisi, lapsi ja vanemaid. "Nende, nagu ka järgnevatel aastatel küüditatute ja arreteeritute nimekirju on väga valus lugeda. Nende tuhandete nimede taga on võõraste poolt lõhutud elud. Lapsed, kes ei näinud enam kunagi oma vanemaid. Emad, kes pidid matma oma vastsündinud tundmatus paigas. Pered, kes ei saanud enam kunagi kokku. Paljud inimesed, kelle aastad möödusid võõral maal võõras koolis käies või laagrites orjatööd tehes. Ning need tuhanded, kes enam kunagi ei näinud oma kodu ega isamaad," meenutas Kaljulaid.

"Küüditamised ja vägivald oli suunatud meie maa ja rahva vastu, meie inimeste, perede ja kodude vastu. Taheti hävitada meie enesekindlust ja vabaduseiha. Küüditamine jättis hirmutunde, kuid ei hävitanud siiski unistust vabadusest. Meie ei murdunud. Me olime tugevamad võõrast vaenust ja vihast," rääkis riigipea.

"Me peame alati mõtlema neile, kes jäid tundmatusse. Me teame, kui ränkraske on iseseisvuse kaotamise tagajärg ning seetõttu peame hoidma meie vabadust ja oma väärtusi ning kindlustama oma liitlassuhteid. Nii hoiame kindlana oma maa ja oma vabaduse," lisas president.

1941. aastal küüditati Eestist Siberisse rohkem kui 10 000 inimest. Koos samaaegse deporteerimistelainega viidi Eestist, Lätist, Leedust, Ukrainast, Valgevenest ja Moldovast ümberasumisele rohkem kui 85 000 inimest.