Riigi Infosüsteemi Ameti (RIA) teatel tuleb selle nädala jooksul uuendada enne 2014. aasta oktoobri keskpaika välja antud enam kui 400 000 ID-kaardi sertifikaadid.

"Sertifikaadid tuleb uuendada dokumentide turvalisuse ning tõrgeteta digitaalse kasutamise tagamiseks. Näiteks Google Chrome võib juba piirata nõrgema krüptograafiaga sertifikaatide kasutust. See tähendab seda, et e-teenustesse ei ole võimalik sisse logida kasutades internetilehitsejat Google Chrome," ütles RIA eID valdkonna juht Margus Arm. "ID-kaardi kasutajale tähendab see takistusi igapäevatoimetustes, nagu näiteks internetipanga kasutamine. Kui kaardi omanik õigeks ajaks vajalikke uuendusi ei tee, võib juhtuda, et ID-kaart tuleb üldse välja vahetada," lisas Arm.

Vajalike uuenduste tegemiseks tuleb paigaldada arvutisse veebilehelt https://installer.id.ee/ uusim ID-kaardi tarkvara ning järgida lehel olevaid juhiseid. Kui tarkvara uuendamisvõimalust ei paku, siis ei pea kaardi sertifikaate uuendama.

Praeguse seisuga on kasutuses üle 400 000 uuendamata ID-kaardi, mille sertifikaate ei saa alates juulist uuendada. Pärast 1. juulit on võimalik uuendada ainult neid sertifikaate, mis on väljastatud 2014. aasta oktoobri keskpaigast kuni läinud aasta märtsini.

Eelmise aasta märtsist väljastatud isikutunnistused on juba uute sertifikaatidega.

Keskkonnaamet tuletab suvise ehitustegevuse ja veehaarete rajamise valguses meelde, et joogivee kvaliteedi säilimiseks ning kaevu kaitsmiseks tohib puurkaevukaevu rajada vaid vastavat tegevusluba omav ettevõtja ehitusloa alusel.

Eramute veevarustuses kasutatakse kaht peamist kaevutüüpi, milleks puurkaev ja salvkaev, teatas keskkonnaamet BNS-ile. Salvkaevu läbimõõt on tavaliselt umbes üks meeter, sügavus valdavalt viis kuni kümme meetrit ja rajatud on see põhjavee ülemistesse kihtidesse. Puurkaev on aga suhteliselt väikese läbimõõduga mantel- või filtertoruga kindlustatud puurauk, mis on puuritud vee võtmiseks sügavamatest põhjaveekihtidest.

Puur- ja salvkaevu rajamist reguleerib ehitusseadustik ja selle alusel kehtestatud keskkonnaministri määrus. „Puurkaeve võib rajada ainult ehitusloa alusel. Ehitusluba tuleb taotleda kohalikust omavalitsusest, kes edastab ehitusloa taotluse koos ehitusprojektiga keskkonnaametile kooskõlastamiseks,“ rääkis ameti keskkonnaosakonna vee peaspetsialist Kadri Haamer.

Ettevõtetel, mis tegelevad puurkaevude projekteerimisega või rajamisega, peab olema tegevusluba, et tagada töötegijate pädevus, põhjavee kaitse nõuete täitmine ning hüdrogeoloogiliste töödeks kasutatava tehnoloogia ja seadmete vastavus keskkonnanõuetele.

„Ühtki kaevu ei tohi rajada ilma vastavat luba omamata. Omavoliliselt ja ilma tegevusloata rajatud puurkaevud, mille puhul ei ole järgitud õigusaktidest tulenevaid nõudeid ja kaitsetsoone, seavad ohtu lähiümbruse põhjavee ja seega ka meie joogivee kvaliteedi,“ selgitas Haamer.

Puuraukude ja puurkaevude projekteerimiseks, puurimiseks ja likvideerimiseks annab ettevõtetele tegevusloa keskkonnaministri moodustatud hüdrogeoloogiliste tööde tegemise komisjon. Kui tööd tegeval ettevõttel pole tegevusluba, siis puudub tal ka vastav kompetents. Ettevõtte tegevusloa olemasolu saab igaüks kontrollida majandustegevuse registrist.

Puurkaevu rajamisega seotud küsimuste korral tuleb pöörduda keskkonnaametisse ning juhul, kui on teada puurkaevu rajamisega seotud rikkumine, teavitada sellest nii kohalikku omavalitsust kui ka keskkonnainspektsiooni.

Pärast lastega juhtunud traagilisi õnnetusi asus riik tegutsema ja alates järgmisest aastast peab vingugaasiandur olema eluruumis, kuhu on paigaldatud korstnaga ühendatud gaasiseade, kirjutab Postimees.

Õigusaktide järgi tuleb vingugaasianduri olemasolu nõudev säte täita esimesel võimalusel, kuid hiljemalt 2018. aasta 1. jaanuariks. Andur ei ole kohustuslik, kui tehniliste ja ehituslike abinõudega on välistatud vingugaasi teke ja ruumi sattumine.

«Vingugaasianduri paigaldamise kohustus sõltub sellest, kas gaasiseadme töö tulemusel on reaalselt võimalik vingugaasi teke ja selle sattumine ruumiõhku,» selgitas majandusministeeriumi toote ohutuse ja tarbijakaitse talituse nõunik Ago Pelisaar. Õigusakti kohaselt tuleb vingugaasiandur paigaldada igasse eluruumi, kus  asub korstnaga ühendatud gaasiseade. Eelkõige on sellisteks gaasil töötavad veesoojendid.

«Kuigi õigusaktiga on see hetkel kohustuslikuks tehtud üksnes gaasikütte puhul, siis samamoodi võib vingugaas tekkida ka muu kütuse põlemisel,» rääkis Pelisaar Postimehele. Seetõttu on mõistlik paigaldada vingugaasiandur igasse sellisesse eluruumi, kus asub põlemisprotsessiga seade ja kus võib seetõttu ka vingugaasi tekkida ja ruumiõhku sattuda.

Ta tõi näiteks, et ka puuküttel toimiva küttekolde kasutamisel võib samamoodi tervist kahjustavas või eluohtlikus kontsentratsioonis vingugaasi sissehingatavasse õhku sattuda.

Tele2 alustab suvel ulatuslike võrguehitustöödega, mille käigus rajatakse Eestisse kokku 434 uut tugijaama.

Uute tugijaamadega katab mobiilioperaator sel aastal 99 protsenti riigist 4G võrguga.

Selle aasta võrguehitustööde eesmärk katta kogu Eesti 4G võrguga ning veelgi suurendada interneti kiirusi ja mahte, ütles Tele2 raadiovõrgu juhi Tanel Sarri pressiteate vahendusel.

"Tänavu ehitame 100 tugijaama rohkem kui mullu. Uute tugijaamade lisandumisega jõuame punkti, kus 4G võrgu leviala on 2G ja 3G omast parem. Tehnilise järelvalve ameti andmetel on Tele2 võrgu keskmine allalaadimiskiirus praegu 52,5 megabitti sekundis ja 4G võrgu katvus 96 protsenti," rääkis Sarri.

"Eesmärk on lisada uute sageduskihtidega mahtu eelkõige probleemsematesse piirkondadesse ja selle kaudu kahe- või kolmekordistada keskmist mobiilse interneti kiirust. Linnades suurendame piirkonniti maksimaalset allalaadimiskiirust kuni 375 megabitini sekundis ja maapiirkondades kuni 225 megabitini sekundis," rääkis Sarri.

2017. aastal püstitatavad tugijaamad maakondade kaupa: