EESTI UUDISED - Võrumaa Teataja

EESTI UUDISED BNS

Riik hakkab tasuta õigusabi pakkuma poolele miljonile Eesti elanikule

05 Juuli 2017

Võrumaa Teataja

Justiitsministeeriumis on valminud kava, mille rakendumisel saaks ligi pool miljonit Eesti elanikku tasuta või turuhinnast oluliselt soodsamalt õigusabi.

"Kui siiani pakkus riik tasuta õigusabi üksnes vähekindlustatud ehk kuni miinimumpalka teenivatele inimestele, siis uue süsteemi järgi saavad üldist õigusnõustamist tasuta või turutingimustest soodsamalt kõik Eestis elavad inimesed, kelle brutosissetulek on kuni 1,5 korda Statistikaameti avaldatud keskmisest ehk ca 1730 eurot kuus," ütles justiitsminister Urmas Reinsalu pressiteate vahendusel. "Eesti maksu- ja tolliameti viimase viie kuu palgastatistika järgi on neid inimesi umbes 460 000. Sellega jõuab kvaliteetne õigusnõu reaalselt iga seda vajava Eesti inimeseni," lisas minister.

Reinsalu sõnul ajendas justiitsministeeriumit seni kehtinud süsteemi muutma asjaolu, et lisaks vähekindlustatutele on Eestis veel suur hulk inimesi, kes ootamatute õigusküsimuste ilmnemisel ei suuda oma vahenditest õigusnõu küsida. "Süsteemi muudatusega lisandus riigi toel tasuta õigusabi saajate ringi hinnanguliselt 100 000–150 000 inimest," märkis Reinsalu.

"Tegemist on olulise sammuga, mis muudab õigusnõustamise ja kaudselt ka õigusemõistmise Eesti inimesele kättesaadavamaks," kinnitas Tallinna ringkonnakohtu esimees Villem Lapimaa. "Rahvusvaheline kogemus näitab, et riigi toel saadav õigusabi on vajalik mitte üksnes vaesuses elava inimese jaoks, vaid ka keskmise sissetulekuga inimese jaoks, kes muidu võib õigusabi kõrge hinna tõttu oma õiguste kaitsmisele käega lüüa. Projekt aitab kaasa kohtute missioonile – kaitsta inimeste õigusi," lisas ta.

Õigusnõustamist pakub riik süsteemiga 2+3+10, mis tähendab, et esimesed kaks tundi on võimalik saada õigusnõu ühekordse visiiditasu eest 5 eurot koos käibemaksuga, sellele järgneva kolme tunni eest tuleb tasuda tunnitasu 20 eurot koos käibemaksuga. Lisaks on abivajajal võimalik saada veel kümme tundi õigusnõustamist turuhinnast oluliselt soodsamalt ehk tunnitasuga 40 eurot koos käibemaksuga.

Ühtlasi laienes muudatusega õigusnõustamise kättesaadavus piirkondlikult. Riigi toel õigusnõustamise teostaja leidmiseks korraldati konkurss, mille võitis Eesti Õigusbüroo, mis hakkab lepingu järgi pakkuma õigusnõu edaspidi 15 nõustamiskohas üle Eesti: Haapsalus, Jõgeval, Jõhvis, Kuressaares, Kärdlas, Narvas, Paides, Põlvas, Pärnus, Rakveres, Tallinnas, Tartus, Valgas, Viljandis ning Võrus.

Uus esmatasandi õigusnõustamise teenus käivitus juba käesoleva aprilli keskpaigast ning on tänaseks täies mahus abivajajatele kättesaadav. Kolme kuu jooksul on Eesti Õigusbüroo projekti raames teenindanud ligi 850 klienti ning õigusabi on osutanud üle 1000 tunni.

"Senise kogemuse põhjal on tervelt 80 protsenti abisaanutest oma murele leidnud lahenduse vähem kui kahe tunniga, vaid üksikutel juhtumitel on klient vajanud tegelemist rohkem kui 15 tundi," selgitas Eesti Õigusbüroo jurist Janno Perv. "Numbrid näitavad, et esimese kahe tasuta tunniga saavadki lihtsamad ja tüüpilisemad küsimused enamasti vastatud. Tasuta õigusabi aitab ennetada väikeste probleemide kasvamist suureks," lisas Perv.

"Veerand meie senistest klientidest olnud vene keelt kõnelevad inimesed ning kolmveerand eesti keelt kõnelevad. Oluliselt rohkem on pöördujate seas olnud naisi, suhtega 35/65. Võib öelda, et klassikaline eesti mees ei käi arsti juures ega otsi ka kahjuks abi juristi juurest," märkis Perv. "Kõige enam ehk pea kolmandik klientide probleemidest on olnud seotud perekonnaõigusega ja teine kolmandik võlaõigusega. Viis kõige enam käsitlemist leidnud teemat on olnud elatis; lapse hoolduse ja vara jagamise küsimused; pärimisasjad; perekonna, laste ja vanematega seotud küsimused ning vaidlused tööandjaga."

Lisaks kohtumisega õigusnõustamisele pakub Eesti Õigusbüroo juhendamist ka telefoni teel, kuid tuleb silmas pidada, et selleks peab eelnevalt olema ettevõttega sõlmitud leping, lepingutasu on 5 eurot koos käibemaksuga.

Veebipõhist õigusnõustamist on võimalik saada nii eesti kui ka vene keeles portaalis Jurist Aitab www.juristaitab.ee. Korduma kippuvad küsimused ja üldine õiguslik informatsioon on veebilehel üleval, kuid abivajajal on võimalik personaalne küsimus esitada ka veebilehe foorumis. Vastamise tähtaeg on viis tööpäeva küsimuse esitamisest.

Eesti Õigusbürooga sõlmiti leping teenuse pakkumiseks kolmeks aastaks ehk kuni 31. märtsini 2020. Õigusabi kättesaadavuse parandamise panustab riik esimesel kalendriaastal 563 250 eurot koos käibemaksuga ning järgnevatel kalendriaastatel 767 000 eurot koos käibemaksuga.

Eesti Loto otsis Bingo lotoga suurvõidu saanud mängija ise üles

05 Juuli 2017

Lisa anonüümne kommentaar

Võrumaa Teataja

Eesti Loto otsis ise üles kevadel Bingo lotoga üle 193 000 euro võitnud mehe, kes oli unustanud oma võidupiletit kontrollida.

26. aprilli telesaates “Suur lotokolmapäev” loositi välja Bingo loto peavõit summas 386 329,6 eurot, mis jagunes kahe mängija vahel. Võidupiletid osteti Tallinnast Mustakivi Rimist ja internetist ning mõlema võitja võidusummaks oli 193 164,80 eurot.

Kui üks võitjatest, internetist pileti ostnud Tallinna mees vormistas oma võidu elektroonselt kohe pärast loosimist, siis teine võit vormistati alles hiljuti, kui Eesti Loto ise võitjaga rahvastikuregistrist leitud telefoninumbril ühendust võttis.

Võitjaks osutus samuti Tallinna mees, kes Eesti Lotost tulnud kõne ajal nautis parasjagu suvepuhkust ja magas veel. "Võitjal võttis natuke aega saamaks aru, kas tegu on unenäo või reaalsusega. Kui mees hiljem kontorisse oma võitu vormistama tuli, ütles ta, et tegu oli ta senise elu kõige meeldivama ja üllatavama telefonikõnega," teatas Eesti Loto kõneisik.

IT sektoris töötav mees plaanib võidurahaga tasuda eluasemelaenu. Muid plaane mees nimetada ei osanud ning võidust kellegile rääkida veel ei kavatse.

Mees on iganädalane lotomängija, kes ostab nii Bingo Loto, Vikinglotto kui Eurojackpoti pileteid. Suurema lotovõidu on võidukas mees saanud ka korra varem – tookordne võidusumma 600 krooni oli mehe sõnul omalajal suur summa.

Uuring: Eestis tarbitud sigarettidest 13 protsenti olid salasigaretid

05 Juuli 2017

1 comment

Maksu- ja tolliamet

Mullu Eestis tarbitud sigarettidest 13,3 protsenti moodustasid salasigaretid, mis on 1,1 protsendipunkti vähem kui aasta varem.

See tähendab, et riigil jäi salasigarettide tõttu saamata 31 miljonit eurot maksutulu, selgub KPMG Sun uuringust.

Kõige rohkem toodi Eestisse 100 miljonit sigaretti Valgevenest. Venemaalt toodud sigarettide hulk langes aga 39 protsenti 70 miljonile.

Eestist viidi sigarette peamiselt Soome, kuhu veeti 270 miljonit sigaretti.

Eestis tarbiti 2016. aastal uuringu andmetel 1,69 miljardit sigaretti ehk 30 miljoni võrra vähem kui 2015. aastal

Kõige suurem salasigarettide osakaal Euroopa Liidus oli Lätis, kus see ületas 22,6 protsenti. Eesti oli Euroopa Liidus salasigarettide osakaalult aga seitsmes.

Eksperdid: metssigade küttimist tuleb jätkata

05 Juuli 2017

Lisa anonüümne kommentaar

Keskkonnaagentuur märgib äsja valminud seirearuandes „Ulukiasurkondade seisund ja küttimissoovitus 2017“, et Aafrika seakatku valguses on vajalik metssigade lausküttimise jätkamine.

2014. aasta suve lõpus Eestisse levinud Aafrika seakatku poolt nakatunud aladel on metssea asustustihedus langenud väga madalale tasemele või siis on kiiresti liikumas selles suunas. Väljaspool nakatunud ala on metssea asustustihedus intensiivistunud küttimise tulemusel samuti langenud, kuid märksa tagasihoidlikumal määral. Seetõttu tuleb neil aladel, kuhu sigade Aafrika katk ei ole veel jõudnud, metssigade intensiivse küttimisega jätkata, küttides seal jätkuvalt täiskasvanute ja kesikute seast emiseid kultidest enam, viimaks metssea asustustiheduse aasta lõpuks alla 1,5 isendi 1000 ha jahimaa kohta.

Aladel, kus katku tõttu on metssigade asustustihedus juba väga madal, tuleks küttimist jätkata vähemalt populatsiooni juurdekasvu ulatuses, mitte hakata tegelema valikuliselt emiste hoiuga ning hoida populatsiooni asustustihedust tõusmast üle 1 isendi 1000 ha jahimaa kohta, märgib aruanne.

Šaakali arvukus on jõudsalt kasvanud ja levikuala laienenud ning koos sellega on sagenenud rünnakud rannikualadel karjatatavatele lammastele. Šaakali populatsiooni kasvukiiruse vähendamiseks tuleks küttimist intensiivistada, märgivad eksperdid.

"Ära märkimist väärivad ka halljänes ja rebane, kelle arvukus on kasvanud. Laialdasemalt levinud kärntõve tõttu on soovitatav küttimissurvet suurendada jätkuvalt väga kõrge arvukusega kährikkoerale ning ka rebasele. Teiste liikide puhul mingeid märkimisväärseid muudatusi ei täheldatud ning neid võib küttida eelmise aastaga samade põhimõtete alusel," seisab aruandes.

Hoolimata suurenenud küttimismahtudest on põdra arvukus jätkuvalt kõrge, samuti suureneb saari asustava punahirve arvukus ning mandriosa punahirve levikuala, seisab aruandes.

Ühiskonna soov on nii põdra kui ka saari asustava punahirve asurkonna asustustihedust langetada. "Sellest põhimõttest oleme lähtunud ka nende liikide küttimisettepanekute koostamisel," märgivad eksperdid.

Aastate 2009-2010 ja 2010-2011 lumerohketel talvedel tugevasti kannatada saanud metskitse asurkond on praeguseks kosunud tasemele, kus osades maakondades oleks vaja juba arvukust alla viia ning teistes selle edasist suurenemist pidurdada.

Ilvese populatsiooni suurus on hoolimata jõudsalt paranenud toidubaasist veel kaugel alla soovitud miinimumtaset ning väljendab pigem kahanemist, mistõttu teeb aruanne ettepaneku ilveseid ka tänavu mitte küttida.

Hundi arvukus oli 2016. aastal eelnenud aastaga sama, kuid suurenenud küttimissurve tulemusel on see tänavu eeldatavasti kuni viiendiku võrra madalam. Karu arvukus on stabiilne ning populatsioonile võib ka tänavu rakendada möödunud aastaga sarnaselt kõrget küttimissurvet, samas on vaja küttimist jõulisemalt suunata kahjustuspiirkondadesse. "Karu lõunasuunas leviku soodustamiseks ei tohiks neid küttida Eesti lõunapiiril olevates jahipiirkondades. Nii hundi kui ka karu tekitatud kahjustused olid eelmise aastaga võrreldes kahanenud. Kõik jahipiirkonnad peaksid üritama küttida kõiki ulukeid sellises soolis-vanuselises vahekorras, mis säilitaks asurkonna struktuuri võimalikult lähedasena looduslikule," seisab aruandes.

Vastu autot sõitnud jalgrattur sai vigastada

05 Juuli 2017

Lisa anonüümne kommentaar

Võrus sai teisipäeva õhtul vigastada vastu autot sõitnud jalgrattur.

Õnnetus juhtus kella 20.48 ajal Võrus Liiva tänava ja Kreutzwaldi tänava ristmikul, kus jalgrattal kõnniteel liikunud 21-aastane naine sõitis vastu ristmikul Chrysler Pacificat, mida juhtis 39-aastane mees, teatas siseministeerium BNS-ile.

Autojuht toimetas jalgratturi Lõuna-Eesti haiglasse.

Päevaga said liikluses vigastada viis inimest

Eesti eri paigus juhtus teisipäeval viis rasket liiklusõnnetust, milles said kokku vigastada viis inimest.

Esimene õnnetus juhtus kell 11.30 Hiiumaal Kärdla linnas Heltermaa-Kärdla-Luidja maantee 25. kilomeetril, kus 46-aastane mees sõitis Mitsubishi Space Vagoniga tagant otsa Volkswagen Passatile, mida juhtis 29-aastane naine, teatas siseministeerium BNS-ile. Volkswageni juht toimetati Kärdla haiglasse.

Teine õnnetus juhtus kell 17.19 Pärnus Merimetsa tänaval, kus 17-aastane neiu sõitis jalgrattaga tagant otsa kergliiklusteel samas suunas liikunud 83-aastasele naisele. Jalakäija toimetati Pärnu haiglasse tervisekontrolli.

Kolmas õnnetus juhtus kella 18.58 paiku Tartus Jaama tänaval, kus 62-aastane mees sõitis Mitsubishi Galantiga otsa reguleerimata ülekäigurajal sõiduteed ületanud 76-aastasele naisele. Kiirabi toimetas jalakäija Tartu Ülikooli Kliinikumi.

Neljas õnnetus juhtus kella 20.48 ajal Võrus Liiva tänava ja Kreutzwaldi tänava ristmikul, kus jalgrattal kõnniteel liikunud 21-aastane naine sõitis vastu ristmikul Chrysler Pacificat, mida juhtis 39-aastane mees. Autojuht toimetas jalgratturi Lõuna-Eesti haiglasse.

Viies õnnetus juhtus kella 19.30 ajal Põlva linnas Sireli ja Pihlaka tänava ristmikul, kus 14-aastane poiss kaldus Yamaha rolleriga parempööret sooritades vastassuunda ja põrkas kokku Pihlaka tänaval vastu liikunud Honda CR-V-ga, mida juhtis 19-aastane naine. Sõiduauto juht pöördus ise hiljem Põlva haiglasse.