Reedesel Eurojackpoti loosimisel võitis üks Eesti lotomängija 5+1 võidutasandiga 801 352,60 eurot, võidupilet on ostetud internetist, teatas Eesti Loto pressiteates.

Üks Soome mängija sai tänasel loosimisel ka täistabamuse ehk tabas 5+2 numbrit ning sai peavõidu 46,5 miljonit eurot, seisis teates.

Eesti lotomängijate jaoks on tänane võit aga juba teine suur lotovõit paari päeva jooksul – kolmapäevasel Bingo loto loosimisel võitis üks õnnelik lotomängija Kosmose R-kioskist ostetud piletiga 299 222 eurot.

PILDIGALERII Sel nädalal saabus teenistuskohta ja alustas oma 11-kuulist väljaõpet kaitseväe erinevates üksustest üle 1800 ajateenija, kelle hulgas oli ka rohkem kui 20 vabatahtlikult teenistust alustanud neidu.

Uute ajateenijatega täienesid 1. ja 2. jalaväebrigaadi erinevad pataljonid, toetuse väejuhatuse logistikapataljon, staabi- ja sidepataljon ning sõjaväepolitsei vahipataljon, teatas kaitseväe peastaap reedel BNS-ile.

"Tõele au andes ei ole järgmised üksteist kuud alati lihtsad, sest sõduritel tuleb hakkama saada nii füüsiliste kui vaimsete proovikividega, jätta hüvasti mugavustsooniga ning üsna tihti võidelda allaandmise sooviga," ütles 1. jalaväebrigaadi ülem Veiko-Vello Palm. "Boonuseks aga saate teada, kui paljuks te tegelikult võimelised olete."

1. jalaväebrigaadis alustas ajateenistust ligikaudu tuhat ajateenijat, nende hulgas kümmekond neidu. Sõduri baaskursuse läbivad 1. jalaväebrigaadi ajateenijad Jõhvi ja Paldiski linnakutes.

"Uute ajateenijate saabumine on alati olnud märgilise tähendusega. Algab järjekordne õppetsükkel, kus nii teenistusse tulnud noored kui ka pataljoni tegevväelased peavad andma endast parima, et õnnestuda. Loodan, et uute sõdurite tervis ja vaim peab vastu ning tahtmine ei rauge," ütles 2. jalaväebrigaadi Kuperjanovi jalaväepataljoni staabiülem Tõnis Vau.

2. jalaväebrigaadi saabus teenistusse üle 400 kutsealuse, kelle hulgas oli ka kümmekond neidu. Sõduri baaskursuse läbivad 2. jalaväebrigaadi ajateenijad Taara linnakus Võrus.

Tallinnas Filtri teel asuvas staabi- ja sidepataljonis alustas teenistust ligikaudu 160 noormeest, kellest seitse hakkavad teenima spordirühmas. Tallinnas Miinisadamas paiknevas vahipataljonis alustas teenistust umbes 170 ajateenijat, kellest 25 jätkavad pärast sõduri baaskursust teenistust mereväes. Ämari lennubaasis asuvas logistikapataljonis alustas teenistust ligikaudu 130 ajateenijat.

Ajateenistusse kutsutakse kolmel korral aastas - jaanuaris, juulis ja oktoobris. Arvuliselt aasta suurima suvise ajateenistusse kutsumise valdava osa moodustavad gümnaasiumi või kõrgkooli lõpetanud noored, kes läbivad 11-kuulise väljaõppe.

Ajateenistus kestab 11 kuud, kui ajateenija läbib teenistuse mereväes, saab allohvitseri, sõjaväepolitseialase või side- või infotehnoloogiaalase väljaõppe, kui omandab ajateenistuses mootorsõiduki juhtimise õiguse või täidab mootorsõidukijuhi ülesandeid. Järgmine ajateenistusse kutsumine on aasta 40. nädalal - 2. ja 3. oktoobril.

Sotsiaalkindlustusamet tegi reedel 17 847 perele juulikuu eest lasterikka pere toetuse väljamaksed summas 5,4 miljonit eurot.

Kolme- kuni kuuelapselisi peresid oli toetuse saajate hulgas 17 727 ning seitset või enamat last kasvatavat pere oli 120, teatas sotsiaalkindlustusamet BNS-ile.

„Kui perele juba makstakse lapsetoetust vähemalt kolme lapse eest, siis eraldi taotlust lasterikka pere toetuse saamiseks pole vaja esitada. Raha kantakse automaatselt sellele vanemale, kellele seni on laekunud igakuine lapsetoetus,“ rääkis sotsiaalkindlustusameti hüvitiste osakonna nõunik Merlin Loorits.

„Kui perre sünnib kolmas laps peale 1. juulit, siis on vaja esitada vastsündinu eest vaid perehüvitise taotlus ja märkida, et soovitakse taotleda ka lasterikka pere toetust,“ lisas Loorits.

Juulist hakkas riik maksma toetust lasterikastele peredele, kus kasvab vähemalt kolm last. Lasterikka pere toetust saab üks vanem, eestkostja, hooldaja, last kasvatava vanema abikaasa või last kasvatav isik, kellel on lapse vanemaga ühine laps ning kelle peres kasvab vähemalt kolm lapsetoetust saavat last.

Perele, kus kasvab kolm kuni kuus last, makstakse 300 eurot ning perele, kus kasvab seitse ja rohkem last, makstakse 400 eurot kuus lisaks kehtivale lapsetoetusele. Kahe toetuse peale kokku saab näiteks kolme lapsega pere 1. juulist 500 eurot kuus ja seitsme lapsega pere saab igakuiselt 1000 eurot.

Lasterikka pere toetust makstakse kuni lapse 16-aastaseks saamiseni või lapse õppimise korral kuni tema 19-aastaseks saamiseni.

Päästeamet tõdeb, et ilusa nädalavahetuse puhul läheb palju inimesi maakodudesse ja veekogude äärde ning manitseb olema tähelepanelik ja hoolikas nii lõket tehes, grillides kui paadiga sõites ja ujudes.

Eestlastele meeldib privaatsus ja lisaks avalikele ujumiskohtadele armastatakse ka vaiksemaid kohti nagu  karjäärid, järved või tiigid, kus juures olijaid vähem ning vesi soojem, teatas päästeameti pressiesindaja. Sellel on aga kahjuks ka selge negatiivne seos abi kutsumisega hädaolukorras, sest kui pole kõrval viibijaid, on ka abile väga raske loota, eriti kui ollakse vees üksinda.

"Siinkohal tuletame kõigile lastevanematele meelde, et lastel tuleb veekogude läheduses, seal hulgas ka väiksemate veekogude juures nagu tiigid, koduhoovis olevad basseinid, silma peal hoida. Ekslikult arvatakse, et uppuja saab vees kätega vehkida ja karjuda, tegelikult tuleb uppujal võidelda vee peal püsimise, lainete ja jaheda veega ning energiat vehkimiseks või karjumiseks ei ole ja uputakse pigem vaikselt.

Mullu uppus Eestis 47 inimest, neist viis olid joobes. Päästevest oli seljas vaid ühel hukkunul. Olenemata ujumisoskusest, soost või vanusest, tuleb veesõidukis alati päästevesti kanda. Iga kolmas inimene uppus järves, seega on oluline meeles pidada, et päästevest pole mõeldud vaid avamerel seilamiseks, vaid kasutamiseks nii meredel, jõgedel, järvedel, aga ka väiksematel veekogudel.

Nii lõkke tegemisel kui grillimisel tuleb metsas, maastikul kui ka koduaias järgida tuleohutusnõudeid. Lõkkekoht peab olema ümbritsetud kas kividega või mõne muu materjaliga, mis ei põle ning lõkke tegemisel on vajalik hoida läheduses ämber vee või liivaga ning lõket ei tohi jätta järelevalveta. Lõkke tegemisel jälgi tuule tugevust ja tuule suunda, et sädemed ei lendaks põlevmaterjalidele või lõkke tegemisega kaasnev suits ei häiriks naabreid. Grillimise ja muude tuleohutusalaste küsimustega võib pöörduda päästeala telefoni 1524 poole.