EESTI UUDISED BNS

Setod pooldasid Võru maakonda jäämist

Kuna valitsus ei suutnud otsustada, kas loodav Setomaa vald peaks jääma Põlva või Võru maakonda, siis pidid setod ise valima ja Esialgsete tulemuste kohaselt soovis enamik valijaid Võrumaale jäämist, vahendas neljapäeval ETV uudistesaade "Aktuaalne kaamera".

Neljapäeva õhtul lõppes loodavas Setomaa vallas rahvaküsitlus, millel said Meremäe, Mikitamäe ja Värska valla ning Misso valla Luhamaa nulga elanikud öelda, kas nad soovivad tulevase Setomaa valla kuulumist Põlva või Võru maakonda. Setomaa valla moodustamise otsustas jaanuaris korraldatud rahvaküsitlus.  

Õhtul kella 21.15-ks selgusid rahvaküsitluse esialgsed tulemused, mille kohaselt võitsid need, kes pooldasid Võrumaale jäämist. Põlvamaale jäämise poolt hääletas 407 inimest, Võrumaale jäämise poolt aga 485 inimest.

Ühinevad omavalitsused on:

   1. Meremäe vald (kokku pindala 132,0 km2 ja rahvaarv 1075), 
   2. Mikitamäe vald (kokku pindala 104,4 km2 ja rahvaarv 985), 
   3. Värska vald (kokku pindala 187,8 km2 ja rahvaarv 1371), 
ning üleantav territooriumiosa: 
   4. Misso valla Luhamaa nulk (kokku pindala 36,7 km2 ja rahvaarv 146). 

Kohus saatis kelmi ja liiklusrikkuja seitsmeks aastaks vangi

Võrumaa Teataja

Tartu maakohus mõistis neljapäeval kokkuleppemenetluses süüdi ja saatis rohkem kui seitsmeks aastaks vangi 26-aastase Jaanise, keda Lõuna Ringkonnaprokuratuur süüdistas korduvas juhtimisõiguseta mootorsõiduki juhtimises, kelmustes ning varguses.

Süüdistuse kohaselt sõlmis Jaanis 2015. aasta augustis Tartus ühe kannatanuga ostu-müügi lepingu 850 euro eest sõiduauto Volkswagen Passati ostmiseks. Kokku lepitud 850 euro asemel tasus süüdistatav auto eest vaid 200 eurot. Sellega pani Jaanis toime teisele isikule varalise kahju tekitamise kasu saamise eesmärgil ehk kelmuse. Kuu aega hiljem võltsis ta sama sõiduauto ostu-müügi lepingu ning üritas selle abil autot Võrumaal edasi müüa, millega pani toime teadvalt võltsitud dokumendi kasutamise.

Lisaks korduvale juhtimisõiguseta mootorsõiduki juhtimisele pakkus süüdistatav möödunud aasta septembrist kuni oktoobrini erinevates internetiportaalides müügiks erinevaid esemeid, mida ta reaalselt ei omanud. Ükski kannatanu Jaaniselt seetõttu ostetud esemeid kätte ei saanud. Sellega pani Jaanis samuti toime kelmuse.

Möödunud aasta juunis varastas Jaanis Põlvamaal Vastse-Kuuste vallas talust enam kui 1000 euro väärtuses tööriistu.

Lõuna Ringkonnaprokuratuuri prokurör Külli Zimmi sõnul on Jaanis samalaadsete kuritegudega seoses ka varem kohtu ees olnud. "Kuna varasematest karistustest ei piisanud süüdistatava õigele rajale suunamiseks, tuleb tal oma tegude eest vastutada reaalse vangistusega," ütles Zimm. "Kuritegude korduvus annab märku, et ta peaks pikema aja vältel oma tegude üle järele mõtlema," lisas prokurör.

Tartu maakohus kinnitas prokuratuuri sõlmitud kokkuleppe, mille kohaselt peab Jaanis mainitud kuritegude eest kandma kolme aasta pikkuse reaalse vangistuse, kuid varasemate karistustega koos peab süüdistatav kandma 7 aasta 3 kuu ja 25 päeva pikkuse vangistuse.

Kokku oli kriminaalasjas 13 kannatanut, kellele süüdistatav tekitas kuritegudega kahju ligikaudu 3000 eurot. Kohus rahuldas ka kannatanute esitatud tsiviilhagid.

Kohtueelse menetluse viis läbi Lõuna prefektuur ja kriminaalmenetlust juhtis Lõuna Ringkonnaprokuratuur.

Toftan AS käive kasvas 43,1 miljoni euroni

Fotod: ANDREI JAVNAŠAN/Võrumaa Teataja

Saematerjali tootja Toftan AS mullune käive kasvas 1 protsendi võrra 43,1 miljoni eruroni., kasum langes 1,2 protsenti 5,4 miljonile eurole.

Müügitulust moodustas 99,6 protsenti toodangu ja ümarmaterjali ning 0,4 protsenti teenuste müük teatas ettevõte majandusaasta aruandes. AS Toftan 2016. aasta müügitulust moodustas 56 protsenti eksport ja 44 protsenti müük Eestisse. Ekspordikäibes oli suur osa Lätil ja Hispaanial.

Mulluse majandus aastal jätkas AS Toftan tegevust väljakujunenud põhivaldkonnas, milleks oli saematerjali tootmine. Ettevõte tootis 210 000 kuupmeetrit saematerjali.

2016. aastal soetas ettevõte põhivara 19 miljoni euro väärtuses. Suuremad investeeringud olid uued platsid, uus seimer ja reservkatla ümberehitus. Majandusaastal jätkati saematerjali sorteerimisliini ja ümberehituse teise etapiga, eesmärgiga tõsta ettevõtte selle osa tootlikkust 40 protsenti ehk viia saematerjali sorteerimine üle kahevahetuselisele tööle. Jätkus ka peenpalgi saeveski ehitus, mis järk-järguliselt käivitus alates 2016. aasta septembrist. Selle käivitusega seotud kulud põhjustasid ettevõtte kogukasumi vähenemise 520 000 euro võrra.

Ettevõtte põhieesmärgiks käesoleval aastal on tootmismahu suurendamine ning selle kaudu turupositsiooni kindlustamine ja suurendamine senistel toorme- ja valmistoodangu turgudel.

Ettevõtte keskmine töötajate arv majandusaastal oli 133 töötajat, mis võrreldes 2015. aastaga suurenes kuue töötaja võrra. 2016. aastal moodustasid ettevõtte tööjõukulud 3,9 miljonit eurot, millest palgakulu oli 2,9 miljonit.

AS Toftan käive oli 43,1 miljonit eurot ja puhaskasum oli 2016. aastal 5,4 miljonit eurot.

Vastseliina päästekomando uus hoone sai nurgakivi

FOTO: RKAS

Siseminister Andres Anvelt, päästeameti peadirektori asetäitja Tauno Suurkivi, Võru maavanem Andres Kõiv, Vastseliina vallavanem Raul Tohv, Riigi Kinnisvara AS-i (RKAS) juhatuse liige Tanel Tiits ja Semuehitus AS ehitusdirektor Ahto Vink asetasid kolmapäeval pidulikult nurgakivi uuele Vastseliina päästekomandole, mille ehitustööd lõpevad tuleva aasta kevadel.

Siseminister Andres Anvelt märkis, et Vastseliina komando on järg päästekomandodesse investeerimisel, teatas RKAS BNS-ile. "Sügisel paneme nurgakivi Vändra komandohoonele, Pärnus valmib suur ühishoone ning järgmisel aastal peaks Ida-Virumaal algama töö Sillamäe päästekomandoga," nimetas siseminister mõned plaanidest.

RKAS ja Semuehitus AS sõlmisid 18. aprillil Vastseliina päästekomando projekteerimis- ja ehitustööd töövõtulepingu summas 1 135 581 eurot, summale lisandub käibemaks.

Pritsumaja kinnistule Vastseliinas rajatakse tänapäevane kahekorruseline päästeteenistuse tüüphoone, mille märksõnad on funktsionaalsus, vastupidavus, kauakestvus ja energiasäästlikkus. Rajatav 758 ruutmeetri suuruse suletud netopinnaga tüüphoone arvestab tänapäevaseid vajadusi päästetööde teostamiseks.

RKAS koostöös siseministeeriumi, päästeameti ja Eesti Arhitektide Liiduga korraldasid 2015. aastal ideekonkursi leidmaks parim arhitektuurne ja kasutusfunktsioonile sobivam lahendus päästekomando tüüphoonele, mille arhitektuur peab olema kaasaegne, kõrgetasemeline ning arvestama ümbritsevat keskkonda. Hoone lahendus peab vastama teise grupi päästekomandode toimimiseks esitatavatele nõuetele.

Konkursile laekunud 12 võistlustöö hulgast tunnistati esikoha vääriliseks arhitektuuribüroo Kavakava OÜ ideelahendus märgusõnaga "TUUR".

Tüüphoone projekti alusel plaanitakse tulevikus rajada ligi kümme hoonet üle Eesti. Järjekorras esimene hoone ehitatakse Vastseliina.

Juunis registreeriti Eestis 1146 sündi

pixabay

Perekonnaseisuasutused registreerisid Eestis juunis kokku 1146 sündi, neist 529 tütarlast ja 617 poisslast.

Kaksikuid registreeriti 18 paari, neist kuus paari poisse, seitse paari tüdrukuid ja viis segapaari, teatas siseministeerimi pressiesindaja kolmapäeval BNS-ile.

Tallinnas registreeriti 418 sündi, Harjumaal 162, Hiiumaal 4, Ida-Virumaal 73, Jõgevamaal 22, Järvamaal 24, Läänemaal 18, Lääne-Virumaal 59, Põlvamaal 19, Pärnumaal 60, Raplamaal 25, Saaremaal 21, Tartumaal 150, Valgamaal 17, Viljandimaal 50 ja Võrumaal 24 lapse sünd.

Juunis olid populaarsemad eesnimed tüdrukutele Nora (12 korda), Sofia (10), Alisa, Lenna, Marta ja Mirtel (7). Poistele pandi enim nimeks Oliver (11 korda), Robert, Sebastian (9), Aron, Karl, Timofei ja Uku (7).

Eelmisel kuul sõlmiti 601 abielu, neist 57 notarite ja 52 vaimulike poolt. Lahutati 180 abielu, neist 19 notarite poolt. Juunis registreeriti Eestis 1155 surma.

Maavalitsuse otsusega anti uus nimi 114 inimesele, neist eesnimi 23, perekonnanimi 82 ning ees- ja perekonnanimi üheksale inimesele. Nimevahetajate hulgas oli 78 naist ja 36 meest.

Eelmisel aastal samal ajal registreeriti 1213 sündi, 1148 surma, 603 abielu, 194 abielulahutust ja 96 inimesele anti uus nimi.

Petturid üritavad kinnisvara üürihuvilistelt raha välja petta

Võrumaa Teataja

Suvel on on nii sotsiaalvõrgustikus Facebook kui kinnisvaraportaalides muutunud aktiivseks petturid, kes üritavad kergeusklikelt üürihuvilistelt kohest ettemaksu nõudes raha välja petta.

Viimase paari nädala jooksul on nii Facebookis kui kinnisvaraportaalides aktiivseks muutunud petturid, kes soovivad libakuulutuste abil üürihuvilistelt kohest ettemaksu ja kaovad raha saades jäljetult, teatas kinnisvaraportaal KV.ee BNS-ile. Kõige sagedasemad on sellised juhtumid Facebookis ja tasuta kinnisvaraportaalides, ent probleeme on ette tulnud ka suuremates kinnisvaraportaalides.

Teisipäeval said KV.ee eraklientidest kuulutajad sõnumi, mis teatas, et üürikuulutusega on probleem ja selle lahendamiseks tuleb siseneda portaali. SMS-ile oli lisatud veebilehekülg, mis juhatas inimese liba-aadressile, mis oli samades värvides ja kujunduses KV.ee leheküljega. Kui kasutaja sisestas oma andmed libalehele, kaaperdati tema õige kuulutus kinnisvaraportaalis ning muudeti seda eesmärgiga petta üürihuvilistelt välja ettemaksu.

„See on igasuvine probleem, et petturid muutuvad aktiivseks. Kuna üürikorterite vastu on suvel nõudlus väga suur ja mõned üürikorterid leiavad üürilise juba paari tunniga, siis nõustuvad paljud inimesed tegema ettemaksu korteris kohal käimata,“ ütles KV.ee juht Tarvo Teslon.

Tesloni sõnul ei tohiks üürihuviline mitte mingil juhul teha ettemaksu, kui pole korterit vaatamas käinud. Kui kohal käiakse, siis tuleb veenduda, et korteri üürileandja on selle omanik või selleks volitatud isik.

Ettevaatlik tasub olla ka kuulutajatel. „Kui tundub, et saadetakse mingi imelik link ja sõnum, mis pole ehk ka keeleliselt korrektne, siis tasub alati veenduda, et üleval aadressi real oleks õige veebiaadress. Kahtluse korral on võimalik vahetada portaalis paroolid ja pöörduda ka meie klienditoe poole,“ selgitas Teslon.


 


 

LOE VEEL


 


 


 


 

  

 

20 PÄEVA ENIMLOETUD