SA Innove otsustas toetada Võru Kesklinna Kooli rekonstrueerimist Euroopa Liidu Euroopa Regionaalarengu Fondist 2,6 miljoni euroga.

"2013. aastal sai täielikult rekonstrueeritud Võru Kreutzwaldi Kool, 2015. aastal valmis linnas kaasaegne niinimetatud puhas gümnaasium ning 2018. aasta lõpuks, kui Kesklinna kool saab rekonstrueeritud, saame põhikoolivõrgu lõplikult korda," ütles Võru linnapea Anti Allas pressiteates.

Allase sõnul tunneb ta heameelt, et pärast Kesklinna kooli rekonstrueerimist saab põhikoolivõrk Võru linnas terviklikult korda ja kõik põhikooli õpilased saavad kaasaegsed õpitingimused,

Võru Kesklinna Kooli käsutuses on hetkel kolm hoonet – peahoone, õppehoone ja õppetöökoda. Pärast projekti lõppu jääb koolile peahoone, mis rekonstrueeritakse ning väike osa kõrvalhoonest, kuhu jäävad söökla- ja köögiruumid.

Õppehoone ja õppetöökoda lähevad järk-järgult aastaks 2022 kooli kasutusest välja. Selle võimaldamiseks muutub põhjalikult peahoone ruumiprogramm. Peahoonesse tuuakse poiste töökoda, tütarlaste käsitöö, arvutiklass, väike- ja keeleklassid.

Kaasaegse õpikäsitluse rakendamiseks luuakse kolmandale korrusele avatud õpiruum. Ainsana linna koolidest on põhihariduse kättesaadavuse suurendamiseks projekteeritud koolimajja lift, et tagada liikumispuudega lastele võimalus hoones liikumiseks.

Koolis uuendatakse elektri- ja arvutivõrk ning vee- ja kanalisatsioonisüsteem, ehitatakse välja ventilatsioon. Küttesüsteem on juba uuendatud. Majal vahetatakse aknad ja fassaad soojustatakse. Hoovi ehitatakse jalgrattahoidla.

Linnavalitsus kuulutab hanke ehitaja leidmiseks välja sügisel ning ehitusega loodetakse alustada hiljemalt 2018. aasta alguses.

Projekti kogumaksumus on 3 miljonit eurot, millest Võru linna omafinantseering on 452 570 eurot.

Puhkuste hooaeg ja soojemad ilmad on kasvatanud vigastuste ning traumade arvu suve esimesel kahel kuul ligi 10 protsenti ning sagedamini juhtub õnnetusi kodutööde ja sportliku vaba aja veetmise käigus, näitab Salva kindlustusstatistika.

Salva Kindlustuse õnnetusjuhtumikindlustuse tootejuht Evelin Loitmaa märkis, et kasvanud on suveajale ja sportlikule vaba aja veetmisele iseloomulikud juhtumid nagu vigastused batuudil, rattasõidul või ka ettevõtete suvepäevadel. “Kui tavapäraselt juhtub kõige sagedamini vigastusi koduste toimetamiste käigus, siis suvel kasvavad juhtumid iseäranis näiteks matkamise, rattasõidu ja teiste aktiivsete vabaaja harrastuste käigus. Lastel sagenevad õnnetused lihtsalt niisama joostes ja mängides, aga ka rula- ja rattasõidu käigus,” selgitas Loitmaa, lisades, et aias joostes küll kiivrit pähe ei pane, aga rattasõidu puhul peaks ohutusnõudeid ikka järgima.

Swedbank Life Insurance lisas, et kui talvel  esineb eelkõige libedusest tingitud õnnetusi, siis suvekuudel suurenevad sportlike tegevuste ja vaba aja veetmisega seotud traumad. „Viimasel ajal on sagenenud rasked traumad, mis on saadud seiklusparkidest. Näiteks suurim hüvitis maksti naisterahvale, kes kukkus seikluspargis. Kindlustus maksis talle välja ligi 2000 euro suuruse hüvitise. Enamasti on sporditraumad siiski vähem tõsised. Väga palju on õnnetusi, millega kaasnevad kergemad või raskemad liigeste vigastused. Sagedased on õlgade, põlveliigeste või hüppeliigeste nikastused,“ tõi välja Swedbanki elukindlustuse valdkonnajuht Eleriin Reinmann. 

Kui päike käib kõrgemalt ja ilmad lähevad soojemaks on tavapärasest rohkem liikluses mootor ja – jalgrattureid, mille tulemusena sagenevad ka  kukkumised ja tõsised luumurrud, mida põhjustavad jalgratta-, ja  mootorrattaõnnetused. „Ka nende korral ulatuvad vigastused liigese nikastusest kuni tõsisemate käte-, rangluu või muude luumurdudeni. Kõige suurema hüvitise, üle 6000 euro, maksti mootorratturile, kellel liiklusõnnetusest põhjustatuna tekkis ulatuslikke vigastusi üle kogu keha,“ selgitas Reinmann. 

Viimasel ajal on sagenenud ka õnnetused seoses loomadega. Kergemaid vigastusi on saanud põllumajanduses töötavad inimesed, mitmed õnnetused olid üllatuslikult seotud lehmadega. „Näiteks leidis aset juhtum, kus lehmalt saadi kabjahoop näopiirkonda, mille tagajärjeks oli põrutus ja hematoomid. Kahjujuhtumina registreeriti ka õnnetus, kus lehm kukkus inimesele laudas peale. Oli ka õnnetus, mis juhtus lehma sõrgu töödeldes – ketaslõikur põrkus vastu kätt ja murdis talitaja kämblaluu,“ kirjeldas Reinmann. 

Keskmiselt jõuab Swedbanki elukindlustuse kahjukäsitlusse kuus traumadega seotud  kahjuavaldust päevas.

Siseminister esitles neljapäeval valitsuskabinetile ülevaate elutähtsate teenuste ristsõltuvustest ning valitsusasutuste vastupanuvõimest - nii riigiasutused kui ka elutähtsa teenuse osutajad peavad edaspidi tegutsema selle nimel, et tõsta valmisolekut elutähtsa teenuse katkestuseks 72 tunnini. 

Siseminister Andres Anvelt nentis, et igapäevaelus kipub meelest minema, kui palju sõltub inimese elu teenustest nagu elekter, vesi, andmeside või arstiabi. „Enamik meie elutähtsate teenuste osutajatest on eraettevõtted, mistõttu tahame järgnevatel aastatel korrastada ja seadustada erasektori kohustused ja õigused ning samamoodi teha riigisektoris. See on väga suur töö, aga elutähtsate teenuste tagamisel peavad era- ja riigisektor toimima ühiselt nagu õlitatud masinavärk, muud võimalust ei ole,“ sõnas siseminister. 

Möödunud aastal analüüsiti siseministeeriumi eestvedamisel elutähtsate teenuste omavahelist ristsõltuvust ning valitsusasutuste vastupanuvõimet elutähtsate teenuste katkestuseks. Analüüsist selgus, et nii elutähtsa teenuse osutajate kui ka valitsusasutuste valmisolek erinevate teenuste katkestusteks vajab kiiret parandamist.   

Iga ministeerium ja valitsusasutus asutus peab hindama, millised teenused ja tegevused on kriisiolukorras hädavajalikud riigi ning ühiskonna toimimiseks. Selleks peavad asutused läbi mõtlema, kuidas võtmetähtsusega ülesannete täitmist kriisi ajal tagada. Näiteks tegeleb sotsiaalkindlustusamet tavaolukorras oma muude ülesannete kõrval ka pensionite väljamaksmisega. Kriisiolukorras saab aga ameti peamiseks ülesandeks just nimelt selle tagamine, et raha inimesteni jõuaks. Sellest sõltuvad inimeste sotsiaalsed garantiid ja kriisiaegne majanduslik toimetulek, näiteks esmatarbekaupade ostmine. 

Peamised väljakutsed riigiasutuste jaoks hõlmavad sõltuvust erasektoris tegutsevatest elutähtsate teenuste osutajatest, kriisiaegse töökorralduse läbi mõtlemist, asenduspindade olemasolu ja muu selline. Valdkondlikult on kõige tähtsam vedelkütusemüüjate, sideettevõtjate ja tervishoiuteenuste osutajate valmisoleku tõstmine, sest neist sõltub muude teenuste taastamise võimekus ja efektiivsus ning inimeste elu ja tervis. 

Tänavu juulis jõustunud hädaolukorra seaduse järgi loetakse elutähtsaks 14 teenust: elektri, maagaasi, vedelkütuse, kaugkütte ja veega varustamist; riigi- ja kohalike teede sõidetavuse tagamist; telefoni-, mobiiltelefoni- ja andmesideteenust; kanalisatsiooniteenust; elektroonilist isikutuvastamist ja digitaalset allkirjastamist; makseteenust ning sularaharinglust. Elutähtsad on teenused, millel on ülekaalukas mõju ühiskonna toimimisele ja mille katkemine ohustab vahetult inimese elu või tervist või teise elutähtsa teenuse või üldhuviteenuste toimimist.

Eeloleval pühapäeval avab külastajatele avatud talude päeva raames uksed üle Eesti 280 talu, põllumajandusettevõtet, väiketööstust ning muud maamajanduse ja -turismiga tegelevat ettevõtet.

Linnastumise tõttu on uuel põlvkonnal väheks jäänud maal elavaid vanemaid ja vanavanemaid, kelle juures käia vaatamas, kuidas maal tegutsevad inimesed elavad, toitu kasvatavad ja toodavad, loomi peavad või muul viisil elatist teenivad,t eatas maaeluministeerium BNS-ile.

"Maale minek on nii nostalgiline kui ka taaskohtumisrõõmu pakkuv. Avatud talude päev on unikaalne võimalus tutvuda põllumajandusega tegelevate või maal tegutsevate ettevõtlike inimestega ning osta kvaliteetseid talutooted otse sealt, kus need valmivad," ütles maaeluminister Tarmo Tamm. "Mullu tuli avatud talude päevale üle 80 000 inimese ning ma loodan, et tänavu on huvilisi veelgi rohkem," lisas Tamm.

"Meie inimesed hindavad aina enam kohalikku päritolu toitu ning selle kvaliteeti ja maitset. Usun, et kui oma silmaga näha kust toit tuleb ja kes seda kasvatab, tõuseb meie inimeste teadlikkus ja lugupidamine kodumaise toodangu suhtes veelgi," sõnas minister.

Tamm tunnustas ka avatud talude päeva võõrustajaid, keda on sel aastal mullusest 50 võrra rohkem. "Vaieldamatult toob külaliste vastuvõtmine endaga kaasa lisakoormust, kuid mulle meeldib paljude talude ja maaettevõtjate missioonitunne ja entusiasm, tänu millele hoitakse side maa ja linnarahva vahel tugevamana," toonitas minister.

Avatud talude päeval osalevate talude ülesleidmist lihtsustavad nutirakendused LiveTeam ja Navicup. Kes tahab avatud talusid paberkaardilt otsida, leiab need Olerexi ja Alexela suuremates tanklapoodidest ning Rimi "Talu toidab" lettidest.

Pühapäeval toimub kolmas üle-eestiline avatud talude päev, kus osaleb kokku ligi 280 talu ja põllumajandustootmist kõikidest maakondadest. Külastajad saavad näha nii suuri farme kui ka väiksemaid talusid, kaasaegset põllumajandustehnikat ja väiketööstusi, erinevaid loomi ja taimi. Kohapeal saab maitsta ehedat talutoitu ja osta kaasa kohalikke tooteid.