Riigikogu keskkonnakomisjon soovib karmistada taimekaitseseadust, lisades sinna punktid, mis käsitlevad taimekaitsevahenditega mesinikele ja keskkonnale tehtud kahju hüvitamist, järelevalve tõhustamist, ning võimaluse trahvida seaduserikkujaid.

Keskkonnakomisjoni esimehe Rainer Vakra (SDE) sõnul on mesinikelt ja mesinike liidu esindajatel korduvalt tulnud ettepanekuid taimekaitseseaduse muutmiseks ning maaeluministeerium kinnitas neljapäevasel keskkonnakomisjoni istungil, et sügisel jõuavad taimekaitseseaduse muudatusettepanekud ka riigikokku.

"Taimekaitseseaduses on olulised punktid, mis tuleb ümber vaadata. Esiteks punkt, mis puudutab mesinikele ja keskkonnale tekitatud kahju hüvitamist. Praegusel juhul, kui leitakse üles süüdlane, peab mesinik ise oma kulude ja kirjadega kohtusse minema, et kahju välja nõuda. See on aastaid veniv protsess ja mesinikele lisakulu. Tuleb ümber vaadata, kuidas mesinikele tehtav kahju hüvitatakse, kui hukkuvad miljonid mesilased, kellegi oskamatuse või pahatahtliku tegevuse tõttu," ütles Vakra BNS-ile.

Teise punktina tõi ta välja järelevalve tõhustamise põldude pistelise kontrolli läbi. "Põllumajandusamet kinnitas, et tänavusel aastal teevad nad kümnetel rapsipõldudel ennetavat kontrolli ning võtavad proove, mida varasemalt ei ole tehtud. Senini on võetud rapsipõldudelt proove ainult siis, kui on mesilased surnud või on esitatud kaebus. Aga tuleks hooaja jooksul läbi viia pistelist kontrolli juhusliku valiku alusel valides sadakond põldu, kus on taimekaitsevahendeid kasutatud, ja kontrollida, kas seda on tehtud vastavalt seaduses ettenähtud korrale ja vastavate kogustega," sõnas ta.

"Kolmanda punktina täna patustavaid põllumehi või taimekaitsevahenditega ümberkäivaid ettevõtteid ei ole võimalik trahvida, mis on koht, kus seadusandjal vaja mõelda. Praegu on võimalik põllumajandusettevõtetelt ära võtta taimekaitsevahendite kasutuslubasid ning vähendada põllumajandustoetusi. Kuid erinevatele osapooltele tundub, et see mehhanism on ebapiisav ja seda oleks vaja tugevadada," ütles Vakra.

"Teine suurem ja väga emotsionaalne teema on raudteede ja maanteede hoolduse praktika, kus niitmise asemel hävitatakse taimestik mürgiga. Kui me räägime taimestiku tõrjest, siis on tegu lausmürgitamisega, mis ei mõjuta ainult mesilasi, vaid ka teisi putukaid. Isiklikult olen kindlal seisukohal, et selleks tuleks kasutada loodussõbralikke võtteid, milleks on sajandeid, kui mitte tuhandeid aastaid kasutatud niitmine," sõnas Vakra.

"Keskkonnakomisjoni esimehena võin öelda, et mis puudutab maanteid, siis olen täiesti üheselt seisukohal, et kasutada taimestiku mürgitamist on vale tee. See pole mõistlik Eestis, kus me püüdleme pidevalt sinnapoole, et Eesti oleks mahe-Eesti," sõnas ta.

Juulis hukkusid kahe nädala jooksul mesilased Lääne-Virumaal, Tartumaal, Võrumaal ja Järvamaal. Kontrolle asjaolude tuvastamiseks viis põllumajandusamet (PMA) läbi koostöös veterinaar- ja toiduametiga (VTA). Proovid võeti nii hukkunud mesilastest kui lähiümbruses kasvavatest taimedest, nii haiguste kui taimekaitsevahendite kasutamise nõuete järgimise tuvastamiseks.

Mesilasperede hukkumise asjaolusid uuriv põllumajandusamet tuvastas esialgsetel andmetel kolmes proovis taimekaitsevahendite üle lubatud piirmäära kasutamise. Lääne-Virumaal, kus hukkusid kõige massilisemalt mesilasi, võetud proovid näitasid, et piirkonnas oli kasutatud keelatud taimekaitsevahendit.

Saatse saapa lähistel Eesti-Vene kontrolljoonel on hüppeliselt sagenenud juhtumid, kus liiklejad eiravad nii liiklusmärke kui ka piirirežiimi ala selleks, et teha endast piiritähiste taustal fotosid, vahendas kolmapäeval ETV uudistesaade "Aktuaalne kaamera".

 See võib aga halvemal juhul maksma minna kuni 800 eurot.

"Inimesed sõidavad autoga, märkavad Vene piiritähist, meie hoiatussilte ja peatavad siis auto tegelikult juba märgi mõjualas, et teha pilte Vene Föderatsiooni piiritähise taustal. Selline tegevus paraku on seaduse rikkumine," selgitas Saatse piirivalvekordoni juht Arvi Suvi.

Kui eelmisel aastal registreeriti Saatse saabastes kaks rikkumist metsas uitanud seeneliste poolt, siis ainuüksi eelmisel kuul registreeriti väikeses Saatse saapas kuus rikkumist. Rikkujate seas on olnud lisaks Eestile kodanikud ka Hollandist, Soomest, Saksa- ja Venemaalt. Viimane juhtum leidis aset teisipäeva ennelõunal.

Seaduse silmis on piiriribal viibimine võrdväärne ebaseadusliku piiriületusega, mis tähendab, et maksimaalne võimalik trahv selle rikkumise eest on 800 eurot. Seni suurim määratud trahv on olnud 200 eurot, väikseim 20 eurot.

"Meie soov on, et meid võetakse tõsiselt kogu piirilõigul. Kogu piirilõik, mis Saatse kordoni vastutusalal on 82,5 kilomeetrit, on meie jaoks ühtviisi tähtis ja me peame austama ja näitama ka teisele poolele, et me austame kokkulepitud reegleid," sõnas Suvi.

Ligi 700 vähekindlustatud lasterikast peret esitas KredExile taotluse kodutoetuse saamiseks.

Alates 29. maist kuni 30. juunini oli vähekindlustatud lasterikastel peredel võimalik oma elamistingimuste parandamiseks taotleda KredExilt kodutoetust, taotluse esitas kokku 668 peret, edastas Kredex. Taotluste kogusumma on 5,8 miljonit eurot ning keskmine taotletav toetussumma on 6942 eurot.

Kokku jagatakse lasterikastele peredele elamistingimuste parandamiseks 3,2 miljonit eurot.

Kodutoetust soovivates peredes kasvab kokku 2347 last.

Toetust taotles 429 kolme- ning 164 neljalapselist perekonda. Suurima laste arvuga peres kasvab kaheksa last ning neljas peres kasvab seitse last.

Kõige rohkem laekus taotlusi Harjumaalt, Ida-Virumaalt ja Pärnumaalt ehk vastavalt 122, 115 ja 59. Kõige vähem taotlusi laekus Hiiumaalt, Läänemaalt ja Saaremaalt ehk vastavalt kolm, üheksa ja 16. Taotlejatest 557 esitasid taotluse esimest korda ning 111 puhul on tegemist korduvtaotlejaga.

"Kodutoetus aitab lasterikastel peredel oma elamistingimusi kaasajastada, olulisi suuremaid parandustöid teha ning muuta oma kodud energiatõhusamaks. Toetuse abil on läbi aastate soojustatud sadu maju, paljud pered on oma kodule saanud uue katuse, rajatud on vee- ning kanalisatsioonisüsteeme, tehtud korda küttesüsteeme ning parandatud hoonete sisekliimat. Tehtud tööd on muutnud paljude laste kasvukeskkonna oluliselt paremaks," sõnas KredExi eluaseme ja energiatõhususe divisjoni juht Triin Reinsalu.

Riiklik toetus elamistingimuste parandamiseks ja kaasajastamiseks on mõeldud lasterikastele peredele, kus kasvab vähemalt kolm kuni 19-aastast last ning kelle sissetulek ühe leibkonna liikme kohta on kuni 355 eurot kuus. Maksimaalseks toetussummaks on 8000 eurot, teistkordsel taotlemisel 5000 eurot.

Tagastamatut toetust saab kasutada näiteks eluaseme püstitamise, renoveerimise, ümberehitamise või laiendamisega seotud väljaminekuteks, aga ka eluaseme tehnosüsteemide või -võrkude rajamise, muutmise või asendamisega seotud kulutusteks. Lisaks võib seda kasutada eluaseme soetamiseks juhul, kui leibkonnal ei ole päris oma kodu või leibkonna omandis olev maja või korter ei vasta kaasaegsetele elamistingimustele.

Eelmisel aastal kasutati toetust kõige enam eluaseme renoveerimiseks ja eluaseme soetamiseks.

Mullu veebruaris sattus kriminaaluurimise alla veganist ema, kes põhjustas oma kümnekuusele lapsele vale toitmisega raskeid tervisekahjustusi, kirjutab Eesti Ekspress.

Kümnekuune poiss jõudis oma vanemate süles Tallinna lastehaiglasse mullu 8. veebruaril. Ta oli eluohtlikus seisundis, kuna olid kõrikrampide tõttu tekkinud hingamisraskused. Arstid hindasid väikemehe seisundi raskeks ja ta jäeti koos emaga ravile vastsündinute osakonda. Lisaks hingamishädadele oli ta kolm kuud arengust maas.

Beebilt võeti vereanalüüsid. Neist selgus, et imikul oli suur vitamiinivaegus – madal B12- ja D-vitamiini tase – ning raske hüpokaltseemia ja hüpofosfateemia. See põhjustas ainevahetushäireid ja krampe, mis viisid lapse eluohtlikku seisundisse. Poisil tekkis kõrispasm ehk äge hingamispuudulikkus, kirjutab Eesti Ekspress.

Selgus, et keskealine ema on vegan ehk täielikult taimetoitlane. Tema toidusedelisse ei kuulu piimasaadused, lihatooted, muna ega kala. Ema rääkis haiglas arstidele, et pere arsti toitumisnõuandeid ta oma beebi toitmisel ei järginud. Samuti polnud ta kunagi andnud imikule D-vitamiini, ehkki perearstid soovitavad seda teha juba esimestest elupäevadest alates. Arstid leidsid, et ema on tekitanud oma käitumisega lapsele tervisekahjustusi – tervisehäired olid tingitud vaegtoitumisest.

Mullu 10. veebruaril otsustas Lastehaigla arstide konsiilium, et tegu on lapse pikaajalise väärkohtlemisega ja tervise hooletusse jätmisega. Rängas seisus lapsest teatati nii politseile kui ka lastekaitsele. Prokurör Lea Pähkel alustas mullu 19. veebruaril kriminaalmenetlust paragrahvi järgi, mille kohaselt oli lapsele tekitatud raske tervisekahjustus ettevaatamatusest.

Politsei kuulas ema üle alles tänavu juunis. Selgus, et naine andis oma pisipojale peamiselt rinnapiima, mis oli väga lahja, ja tummi. Enda meelest tegi kõik, et laps saaks vajalikud toitained. Ema kahetses sügavalt oma käitumist. Kaks nädalat tagasi, juuli keskel esitaski politseiuurija emale kahtlustuse lapse väärkohtlemises. Prokurör Pähkel emale süüdistust ei esitanud ning kriminaalasi lõppes oportuniteediga. See tähendab, et ema on süüdi, kuid süü pole suur.