Eksperdid: metssigade küttimist tuleb jätkata

Keskkonnaagentuur märgib äsja valminud seirearuandes „Ulukiasurkondade seisund ja küttimissoovitus 2017“, et Aafrika seakatku valguses on vajalik metssigade lausküttimise jätkamine.

2014. aasta suve lõpus Eestisse levinud Aafrika seakatku poolt nakatunud aladel on metssea asustustihedus langenud väga madalale tasemele või siis on kiiresti liikumas selles suunas. Väljaspool nakatunud ala on metssea asustustihedus intensiivistunud küttimise tulemusel samuti langenud, kuid märksa tagasihoidlikumal määral. Seetõttu tuleb neil aladel, kuhu sigade Aafrika katk ei ole veel jõudnud, metssigade intensiivse küttimisega jätkata, küttides seal jätkuvalt täiskasvanute ja kesikute seast emiseid kultidest enam, viimaks metssea asustustiheduse aasta lõpuks alla 1,5 isendi 1000 ha jahimaa kohta.

Aladel, kus katku tõttu on metssigade asustustihedus juba väga madal, tuleks küttimist jätkata vähemalt populatsiooni juurdekasvu ulatuses, mitte hakata tegelema valikuliselt emiste hoiuga ning hoida populatsiooni asustustihedust tõusmast üle 1 isendi 1000 ha jahimaa kohta, märgib aruanne.

Šaakali arvukus on jõudsalt kasvanud ja levikuala laienenud ning koos sellega on sagenenud rünnakud rannikualadel karjatatavatele lammastele. Šaakali populatsiooni kasvukiiruse vähendamiseks tuleks küttimist intensiivistada, märgivad eksperdid.

"Ära märkimist väärivad ka halljänes ja rebane, kelle arvukus on kasvanud. Laialdasemalt levinud kärntõve tõttu on soovitatav küttimissurvet suurendada jätkuvalt väga kõrge arvukusega kährikkoerale ning ka rebasele. Teiste liikide puhul mingeid märkimisväärseid muudatusi ei täheldatud ning neid võib küttida eelmise aastaga samade põhimõtete alusel," seisab aruandes.

Hoolimata suurenenud küttimismahtudest on põdra arvukus jätkuvalt kõrge, samuti suureneb saari asustava punahirve arvukus ning mandriosa punahirve levikuala, seisab aruandes.

Ühiskonna soov on nii põdra kui ka saari asustava punahirve asurkonna asustustihedust langetada. "Sellest põhimõttest oleme lähtunud ka nende liikide küttimisettepanekute koostamisel," märgivad eksperdid.

Aastate 2009-2010 ja 2010-2011 lumerohketel talvedel tugevasti kannatada saanud metskitse asurkond on praeguseks kosunud tasemele, kus osades maakondades oleks vaja juba arvukust alla viia ning teistes selle edasist suurenemist pidurdada.

Ilvese populatsiooni suurus on hoolimata jõudsalt paranenud toidubaasist veel kaugel alla soovitud miinimumtaset ning väljendab pigem kahanemist, mistõttu teeb aruanne ettepaneku ilveseid ka tänavu mitte küttida.

Hundi arvukus oli 2016. aastal eelnenud aastaga sama, kuid suurenenud küttimissurve tulemusel on see tänavu eeldatavasti kuni viiendiku võrra madalam. Karu arvukus on stabiilne ning populatsioonile võib ka tänavu rakendada möödunud aastaga sarnaselt kõrget küttimissurvet, samas on vaja küttimist jõulisemalt suunata kahjustuspiirkondadesse. "Karu lõunasuunas leviku soodustamiseks ei tohiks neid küttida Eesti lõunapiiril olevates jahipiirkondades. Nii hundi kui ka karu tekitatud kahjustused olid eelmise aastaga võrreldes kahanenud. Kõik jahipiirkonnad peaksid üritama küttida kõiki ulukeid sellises soolis-vanuselises vahekorras, mis säilitaks asurkonna struktuuri võimalikult lähedasena looduslikule,"  seisab aruandes.