Metsatöölised lõhkusid Võrumaal muinaskääpad

Metsatöölised on Võrumaal kahjustanud muinasaegseid matmispaiku ja kündnud välja inimsäilmeid, avastasid hiljuti muinsuskaitseameti inspektorid, kirjutab Postimees.

Maaomanik, metsafirma AS Dammix lubab kahju likvideerida.

Lasva vallas asuvas Paidra külas päevavalgele tulnud inimluude täpset vanust ei ole võimalik välja tuua, sest neid pole nii täpselt uuritud, kuid võib oletada, et need pärinevad esimese aastatuhande teisest poolest, rääkis muinsuskaitseameti Võrumaa vaneminspektor Mirja Ots. AS-i Dammix kinnistul Võhandu jõe ääres asuvad 13 muinsuskaitse alla kuuluvat matmispaika ehk kääbast. Need on liivast kuhjatised, enamik ümmargused, üks piklik vallitaoline.

Muinsuskaitseinspektorid Mirja Ots ja Anu Kivirüüt avastasid juunis, et kolm kääbast on saanud kannatada. Ühte hauakääpasse oli küntud kaks umbes 30 sentimeetri sügavust vagu, mis tõid maapinnale nähtavale põlenud inimluude killud. Inimluud on nähtavad ka teise kääpa kirdeküljel asuva luupesa juures. Muinsuskaitseameti inspektorid aga ei tea, kas need pärinevad kääpast või kääbastevahelisest põletusmatuste alast, sest maapinna kündmise tõttu ei ole võimalik seda kindlaks teha. Kolmanda kääpa pinda küntud ei ole, kuid sellel on sõiduki rööpad, mistõttu on põhjust oletada, et hauakünkast on üle sõidetud rasketehnikaga. Lisaks on küngast ümbritsevas kaitsevööndis vaod.

Suures osas metsaga kaetud kinnistu omanik AS Dammix tegeleb muuhulgas ka metsakinnistute ostmise ja metsa kasvatamisega. Muinsuskaitseamet andis ettevõttele loa matmispaikade ümbruses lageraiet teha 2015. aasta kevadel, kuid esitas oma tingimused. Hauaküngastel ja nende vahetus läheduses viie meetri raadiuses on keelatud kasutada rasketehnikat – see tähendab, et puud tuleb langetada käsitsi mootorsaega. Lisaks ei tohi terves kaitsevööndis pinnast mineraliseerida ehk maasse vagusid künda, kirjutab Postimees.

«Kuna maaomanik on olnud teadlik muinsuskaitseameti nõuetest raietöödele kääbaste ümbruses, on tegemist kultuurimälestise tahtliku rikkumisega, » kirjutavad inspektorid Ots ja Kivirüüt vaatlusprotokollis.

Tartumaa vaneminspektor Kivirüüt rääkis, et sellise juhtumi korral on neil kohustus teavitada politseid, mida nad ka tegid. Kriminaalmenetluse käigus saab täpsemalt teada, mis rikutud kääbastest saab, lisas ta.

Dammixi juhataja Anu Oinberg ütles Postimehele, et nemad ise metsatöid kääbastel ei teinud, vaid tellisid lageraie ja pinnasetööd ning ei soovi seetõttu juhtunut täpsemalt kommenteerida. Ta lisas, et firma võtab juhtunu eest vastutuse ja nad teevad kõik, et tagajärjed saaksid muinsuskaitseameti ettekirjutuse kohaselt likvideeritud.

Viru ringkonnaprokuratuuri pressinõuniku Jelena Filippova kinnitusel alustati kriminaalmenetlust kultuurimälestise rikkumise ja hävitamise paragrahvi alusel ja menetlus on praegu algusjärgus. Karistusseadustik näeb sellise teo eest ette ühe- kuni viieaastase vanglakaristuse, juhul kui süüdlaseks pole juriidiline isik.